Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes
........................................................................................... 5 2. Fotosünteesi toimumise protsess ........................................................................................6 2. 1 Leht kui fotosünteesi organ..................................................................................................6 2. 2 Kloroplastid kui fotosünteesi organid..................................................................................7 2. 3 Pigmendid............................................................................................................................ 8 2. 4 Fotosünteesi etapid...............................................................................................................9 2. 4. 1 Valgusreaktsioonid ....................................................................................................................................................9 3. Fotosünteesi tähtsus............................
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid %3Dd30d...
See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine. Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad
Lähtained on hapnik ja NADH2. liidetakse elektron ja vesinikioon, kasutatakse pimedusstaadiumis glükoosi tootmisel. elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Saadused on 36ATP molekuli, CO2 ja H2O. Glükoosi laundamise võrrand: Valgusstaadium jaguneb:*fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, C6H12O66CO2+6H2O+energia. Anaeroobne glükolüüs: toimub, kui hapniku ei ole sünteesi: eralduvad elektronid ja vesinikioonid, eraldub hapnik
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse
FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem.
· Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus
kõige suurem vetikas: ta võib kasvada kuni kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses. 11 · Kõige sagedamini on punavetika tallus põõsakujuline. · See võib olla kuni paari meetri pikkune. 13 · Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Meil esinevatest punavetikatest on tuntuim
*taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O -> 4H+ +4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ <-> NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADH2. Fotosünteesi pimedusstaadium e Calvini tsükkel:
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle
· Atmosfäärikindlus; · Püsivus teatud kindlate temperatuuride juures (olenevalt kasutustingimustest); · Elastus; · Nake aluspinnaga. Värvide koostisosad · Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. · Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes. · Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. · Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi.
Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained
1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid Struktuur Ehitus Ülesanded Tsütoplasma võrgustik Ainete liikumine
karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev
süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI: 1) VALGUSSTAADIUM - Reaktsioonide toimumiseks vaja valgusenergiat 2) PIMEDUSSTAADIUM - ei vaja valgust, reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui ka valguses VALGUSSTAADIUM (kloroplastide sisemembraanides) Klorofülli molekulid moodustavad teiste pigmentidega fotosüsteeme (I, II) Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi Eralduvad vesiniku aatomid ja eketronid hapnik väljub õhulõhede kaudu 2 H2O O2 + 4 H+ + 4 Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 (vesiniku kandja) moodustamises NADP + 2 + 2 H2 NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM (kloroplastide stroomas) Koosneb järjestikustest reaktsioonidest 6 CO2 + 12 NADPH2 C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP Süsihappegaas siseneb õhulõhedest Vesiniku allikas NADPH2
kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. 26. Valgusstaadium: (kloroplastide sisemembraanides, kus on klorofüll ja ka teised pigmendid) a. Lähteaine H2O (muulast, veest) b. Energiaallikas päikese valgusenergia c. Moodustuvad fotosüsteemid I ja II i. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 ii. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi (laguneb H2O, eraldub O2) 2H2O 4H+ + 4e- + O2 d. Kõik reaktsioonid toimuvad ergastatud klorofülli arvelt e. Moodustuvad energiarikkad ühendid ATP ja NADPH2 27. Valgusstaadiumis on kaks faasi: a. Fotofüüsikalinefaas eesmärk on valgusenergia neeldumine ja ülekanne
tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk) pigmendid- väga peened värvilised pulbrid, mis ei lahustu sideaines ja vedeldajas, kuid segunevad nendega ühtlaselt, andes segule oma värvuse. värvuse järgi jagatakse pigmendid akromaatilisteks ehk värvituteks ning kromaatilisteks ehk värvilisteks. kuivamist kiirendavad ained lisaained- ülesanne on mõjutada konkreetseid värvi omadusi soovitud suunas, moodustavad tavaliselt alla 1% kogu mahust Värvide tüübid: liimvärvid- tselluloosliimvärvi valmistamisel kasutatakse sideainena tselluloosi. Värv koosneb kriidist, veest ning tselluloosliimist. Kaseliinvärv koosneb kasemiinist, kriidist ja booraksist
Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult m staadiu valgusenergia mõjul m Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega ATP fotosüsteeme 1. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni NADPH2 varuained (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2O 4H+ + 4e- + O2 aminohapped Eralduvad vesinikioonid ja elektronid lipiidid
sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid, eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevd NADPH2 moodustumisel. NADP + 2e +2H on NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri, reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks
· Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem: - kaaliumi, - samuti naatriumi, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda, - mangaani, - vaske jm (metsamesi) · Mees leidub ühtekokku: - 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi · Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud nektarist valmib hele mesi 13 · Päevalillemesi on kuldkollane · Kanarbik värvib mee tumepruuniks 14 · Tatralt korjatud nektarist valmib
tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid
Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover-klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Pigmentide omadustest tähtsamad on:
suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Ditüleenglükool kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed
Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi
osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse · Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. · Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid · Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid) · Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb sügisel jääkainetest
(mälestussammast v. ehitist) meenutav monoliitne: ühest ja samast materjalist valmistatud; vormilt kompaktne, terviklik, ühtne motiiv: kunstiteose osatervik, väljendusüksus; element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris; ka "vaade" (eriti maastikumaalis) nüanss: varjund, väike erinevus originaal, originaalsus: algne, ainukordne, ehtne; algupärasus, ehtsus või ka omapärasus, isegi veidrus pandus: kaldtee perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu
Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et nah...
Glükolüüs:toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku puudumisel anaeroobne. ATP jaguneb 2ks osaks.Tekivad vesinikaatomid.Anaeroobne e käärimine lõpeb piimhappe w etanooli moodustumisega. Glükolüüsi tulem saadud püroviinama- rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid: toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD) annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid. C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP) Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hiooni...
Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes · Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks
Fotosüntees 1. Kui valgus langeb taimele, ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron. Kust võtavad klorofülli pigmendid tagasi kaotatud elektroni ehk millist molekuli on kõigepealt vaja? Kõigepealt on vaja vee molekuli. 2. Mis selle tulemusena eraldub? Eralduvad elektronid ja H+-ioonid. 3. Mis juhtub hapnikuga? Hapnik eraldub väliskeskkonda. 4. Kus kasutatakse ära eraldunud elektronid? Elektrone kasutatakse NADPH2 molekulide moodustamisel. 5. Mis molekuli on selleks vaja? NADPH2 molekuli moodustamiseks on vaja NADP molekulile liita H+-ioone. 6
plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad.Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toru, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega.
II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste 2. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 3. Mis on seente ülesanne looduse aineringes? Toiduks loomadele ja inimestele. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu
soolsuse ja hapnikukõikumisi, elab ka tugevalt reostunud veekogudes. Kasutamine inimese poolt ja tähtsus looduses Villkäppkrabi on söödav. Teda kasutatakse ka kalasöödana. Ta võib urge rajades purustada tamme, samuti lõhub ta kalapüüniseid ning kahjustab neisse kinni jäänud kalu. Võib ilmselt välja tõrjuda kohalikke liike Läänemeres. Lisa Hiina villkäppkrabi ja teised vähilised lähevad keetmisel punaseks. Seda põhjustavad nende koorikus leiduvad pigmendid, mis on puhtal kujul punase värvusega. Organismis on need ühinenud valkudega ning moodustavad sinakaid ja pruunikaid pigmente. Kõrgel temperatuuril (keetmisel) need pigmendid lagunevad osadeks ja vabaneb ka punane astaksantiin. Emane hiina villkäppkrabi Isane hiina villkäppkrabi Küsimused Kuidas ringleb hiina villkäpprabis veri? Mis on hiina villkäppkrabi looduslik levila ja kuidas sattus Euroopa vetesse?
KÜSIMUSED PLASTMASSI KOHTA 1. Mis on polümeer? Polümeer on keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine. 2. Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust? Plastmass on tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 5. Millised head omadused on plastmassidel? Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti
4.plastiidide võrdlemine kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kromoplastid -kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Annab taime viljadele värvuse. Leukoplastid ei sisalda pigmente. Need on kloroplastidest väiksemad ja esinevad valdavalt
Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga) Mükotoksiinmõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseelhulkraksete seenete keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidbakterirak olev DNA rõngasmolek milles sisalduv geenid Plastidmembraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoomühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum
inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? Võsutükkide või turioonide (talipungade) abil. Sammaltaimedel paljuneb vegetatiivselt haploidne gametofüüt ? harunedes, tükkide levimisega või sigikehi moodustades. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. 8. Punavetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Rhodophyta - väga vana rühm Chl a, Chl d , karotiinid, ksantofüllid, fükobiliinid - fükobilisoomides: erilised valgust koguva pigmendi ja valgu kompleksid tülakoidide pinnal. Tülakoidid ultrastruktuuri ja pigmentide poolest väga sarnased sinivetikatele (tsüanobakteritele). fükoerütriin ja fükotsüaan - võimaldavad sügaval kasvada.
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad
Ülesanded Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi.com/materjal-5432-taimerakk-ja-taimekoed http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku....
tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks b) tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid 7. Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega, nende ülesandeks on anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi. Osa plasmiide määrab vastupidavuse antibiootikumidele. 8
lisatakse mitmesuguseid lisandeid naq näiteks vaike, või ka vaha. Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine:
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule....
Organismid jagunevad toitumise teel: Fotolüüs-vee molekuli lagundamine Autotroofid-organismid, kes sünteesivad valgusenergia arvelt. Toimub kloroplastides elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid Valgusstaadium: Kloroplastidel väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest lemellimembraanidel asuvad klorofüli ainetest molekulid ja teised pigmendid koos valkudega; Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva valgusenergiat orgaanilise aine oksüdatsioonil 1.Fotosüsteem 2.: Metabolism-organismis asetleidvaid sünteesi- Seob valgusenergiat ja elektronid ergastuvad ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ning liiguvad mööda pigmentide ahelat. ja energiavahetuse übritseva keskkonnaga
1.VÄRVMATERJALID, 2.KLEEPEMATERJALID, 3.PLAATMATERJALID 2. Millised liimid valmistatakse looduslikust toorainest? Looduslikud ja ökoloogilised liimid : MAARLILIIM EHK NAHALIIM, LAUDSEPALIIM, KASEIINLIIM (külm liim), KLIISTER 3. Millist liimi nimetatakse külmaks? KASEIINLIIMI nimetatakse külmaks liimiks. 4. Millest saadakse naturaalne värnits? Naturaalne värnits saadakse TAIME ÕLIST- LINA, KANEP, PÄEVALILLEÕLI. 5. Kuidas jagatakse pigmendid? LOODUSLIKUD MINERAAL PIGMENDID, MINERAALSED TEHIS PIGMENDID, ORGAANILISED PIGMENDID, METALLPIGMENDID. 6. Millest koosnevad lakid? SIDEAINE / LAHUSTI/LISAAINE. 7. Milliseid lakke kasutatakse? PIIRITUSLAKID, EPOKSÜLAKID, TSELLULOOSLAKID, VEES LAHUSTUVAD LAKID, ALKÜÜLLAKID, ÕLILAKID. 8. Kuidas jagunevad värvid? ÕLIVÄRV, VESIVÄRV EHK VESIALUSELINE VÄRV, ROOTSI VÄRV. 9. Kuidas jagunevad vesialuselised värvid?
Pruune toone saab segades kolme põhivärvi, kus domineerivaks on punane. Pilt 1. Värviring Värvi liik ja toime Toonijaid kasutatakse siis, kui soovitakse lisada juustele ajutist lisatooni või kui soovitakse neutraliseerida soovimatut värvitooni. Näiteks kasutatakse sinakat toonivat šampooni, et kõrvaldada blondidelt juustelt soovimatu kollane alatoon. Pihustite jm kujul olevaid toonijaid ehk ajutisi värve saab kasutada ka ühekordseks tooni muutmiseks. Sellisel juhul jäävad pigmendid juuksekarva peale kattekihina, mis varjab ära juukse püsipigmendi. Kergvärv (i.k. demi-permanent) sobib kasutamiseks siis, kui ei soovita juukseid värvida heledamaks ning ei ole vaja täielikult katta halle juukseid. Kasutatakse ka eelnevalt püsivärviga värvitud juuste ülevärvimisel. Kui juuksed on juba püsivärviga värvitud, siis ei ole vaja nende kutiikulkihti rohkem avada. Pigmendi elavamaks muutmiseks on juustele tervislikum, kui neid toonitakse üle kergvärviga.
komponentidest. Kaseiin on segus pulbrina. Selle liimistajaks on booraks. Värvi täiteaineks on looduslikud valged ained - jahvatatud marmor, kriit, valge savi ja talk. Selles ei sisaldu ühtegi tervisele või loodusele kahjulikku ainet. Looduslik toore valmissegatult(kaseiin- kohupiim) seisma jäädes rikneb toa temperatuuril paari päevaga. Hind: Värvi (ühes toonis) ruutmeetri hind sõltub peamiselt pigmendi valikust ja kogusest. Spinellid on kõige kallimad pigmendid (1kg u. 1500krooni), ookrid ja umbread tunduvalt odavamad (1kg u. 350krooni). Olenevalt pinnast (krohv, puit, kipsplaat) ja maalrist saab katta 1l värviseguga 5-7 ruutmeetrit. Reeglina ei ulatu OÜ Loomuliku poolt pakutav kaseiinvärviga värvimine 135-250m2 krooni piire. Erandid tulevad lasuurimise, maalingute ja trafarettide tegemisest. Sellistel juhtudel võib ruutmeetri hind küündida 250- 3000 kroonini. · KASUTUSKOHAD Seina- ja laevärv siseruumidesse
Valgus oluline või ei? Valgus oluline Toimub nii pimedas (on ju ATP-d) kui valguses Energia Kasutatakse ja Vajatakse tekitatakse Kasutatakse Vett, eraldub O2 ATP-d ja CO2-te (lähteained) Vee fotolüüs (fotosüsteemi II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi) Tekib Klorofülli molekulid Glükoos (glükoosist ja moodustavad koos Calvini tsükli teiste pigmentidega vaheühenditest saab fotosüsteeme alguse aminohapete ja lipiidide süntees)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
