Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole ...
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub ...
Taimerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Loomarakk: https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Seenerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk Bakterirakk: https://www.slideshare.net/mobile/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse ehitusega organellid (mitokonder, plastiid, tsentriool, tsütoplasmavõrgustik, Golgi
Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7
kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi.
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e
· Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. · Sile tsütoplasmavõrgustik- · Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid
koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immuunvastuse. Äge viirusnakkus- viiruste kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm
Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21
muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 106 - 109. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks
ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi
väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Bakteriraku paljunemine 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi Kasutatud veebilehed: · http://www
väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Bakteriraku paljunemine 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi Kasutatud veebilehed: · http://www
elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid)
heterotroofid. Põhjustavad nahahaigusi, taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu ja ka elusaid puid. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokaürootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest. Kest täidab kaitsefunktsiooni. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid
Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj
kromosoom. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a) pungumisega, b) eostega, c) pooldumisega, d) mütseeli tükikeste abil, c) paljunemisrakukestega. 9. Paljunemise etapid: 1) Kromosoom kordistub 2) Rakk pooldub 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakteriraku suurus on 0,5-5 μm, tuum puudub, aga selle asemel on tuumapiirkond. Esineb 1 rõngaskromosoom, DNA-d a geene on vähe. Ribosoomid on väikesed, neid on vähe ja asuvad vabalt tsütoplasmas. Tsütoplasma on jäik ja liikumatu. Viburid on väiksemad ja koosnevad flagelliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid puuduvad. Taimeraku ja loomaraku suurus on 20-40 μm, tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga
Bakterid prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5
3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine. Nimetus viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab tõlkes mürki. Kuni 20-nda sajandini tähistati terminiga "viirus" kõiki haigustekitajaid. Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks
i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka
b) piilide abil toimub ka bakterite vahel geneetilise info vahetus (pole isane ja emane) 5) Vibur(-id)- korrapäratu ehitusega Teostavad pöörlevat liikumist, see tagatakse valgulise ketasülekandega. Võimaldab bakteritel liikuda kas libisedes või ujudes. Ülesanne: tagada raku liikumine Raku sees: 6) DNA- bakterirakus rõngaskromosoomina. Ühes korduses- haploidne (n). Selles on bakteriraku põhiainevahetust määravad geenid. 6a) Plasmiidid- väiksemõõtmelised kromosoomivälised DNA molekulid. Nendes on täiendavaid ainevahetusvõimalusi määravad geenid * bakterid naftat lagundavate plasmiididega * antibiootikumresistentsust määravad plasmiidid (Supertapjabakter (ajakirjanduses kord aastas)- bakter kellel on põhiantibiootikumirühmade suhtes resistentsus) 7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas. Ülesandeks: valkude süntees
1. Bakteriofaagi 1. Bakteriofaagi kinnitumine kinnitumine 5. Viirusosakesed 2. Nukleiinhappe vljuvad, rakk sisenemine rakku 2. Nukleiinhappe hukub 4. Bakteriraku paljunemine sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi 3. Nukleiinhappe replitseerumine 3
· Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2
· Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor.
1. bakteriraku ehitus 2. def. bakter üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmal...
Toitumistüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES Lagundajad; loomadele toiduks; sümbioos samblikus (vetikaga) ja mükoriisa (puuga). 8. SEENTE RAKENDUSLIK TÄHTSUS. Söögiks; toiduainete tööstuses (sai, õlu, vein > pärmseened; hallitusjuust > hallitusseen; salaamivorst); farmaatsiatööstuses (antibiootikumid > hallitusseened; ravimid migreeni ja Parkinsoni tõve vastu). 9. BAKTERIRAKU EHITUS [joonis] > Kinnitusniidid ehk piilid; > rakukest (kuju ja tugevus); > vibur (liikumiseks) > membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke); > rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10
I rida 1. Selgita mõisted Mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 2. Millest koosnevad plasmiidid ja mis tähtsus on neil bakteriraku jaoks? Nendes sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks 3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda)
S. epidermidis'e puhul moodustuvad rakukihid tänu rakk-rakk adhesiooni mehhanismidele, mis on seotud polüsahhariid intertsellulaarse adhesiiniga (PIA). Maatriksi polüsahhariidsete valkude sünteesi reguleerib ica geeni lookus S. epidermidis'es. Mutatsioonid selles lookused takistavad biofilmi moodustumist, lõhkudes rakkude agregaadid. Adhesiooni faas sõltub nii meditsiinilise polümeeri füüsikalis-keemilistest omadustest kui ka bakteriraku pinna omadustest. Näiteks materjali hüdrofoobsus ja elektrostaatiline laeng mõjutavad polümeeri ja bakteriraku pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S. epidermidis'e kleepumist polüstüreenile vahendab peamine autolüsiin, AtlE. AtlE mutant ei suuda moodustada biofilme polüstüreenile, kuid saab seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile,
Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor.
eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma täpselt nii ja nii kaua kuidas arst ütleb, sest muidu enam rohud ei mõju ja
Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2. Bioloogiliselt agressiivne keskkond (Happeline nahk, maosisu, sapp) 3. Immuunsusüsteem · Antikehad · Teatud valgete vereliblede vormid Bakteriraku ehitus. · Limakapsel ei esine kõikidel liikidel. Seda on niiskuse säilitamiseks vaja. · Vibur Liigub sellega. Ei esine kõigil liikidel. · Rakukest võib olla erinev, aga see on kõigil olemas. · Plasmiid on DNA molekul. · Bakteril ei ole rakutuuma, DNA on lahtiselt tsütoplasmas.
RAKUKEST Puudub Tselluloosist Kitiinist PALJUTUUMSUS 1 harva palju AINUOMASED tsentroroom Plastiidid, kekevakool tsentrosoom ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes. 6) tunda jooniselt erinevaid rakutüüpe, organelle.
9. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? Kordamisküsimused: BAKTERID 10. Millised on 4 põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. 11. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, 1. Millal avastati bakterid? nende ehitus ja ülesanded rakus? 2. Mis on arhed? 12. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle! 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, 13. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? 14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle! tsütoplasmamembraan? 16. Plastiidide üleminek. 5
Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid
ravimine (Nobrega et al., 2015). Erinevalt antibiootikumidest, kutsuvad faagid väiksema tõenäosusega esile resistentsust. Seetõttu on faagiteraapia kasutusele võtt efektiivne lahendus biofilmi tekkele ja bakterite multiresitsentsusele. Siiski ei ole faagiresistentsuse tekkimine täielikult välistatud. Bakterid võivad muutuda faagiresistentseteks näiteks siis, kui neil tekivad mutatsioonid vastavates retseptorites, millega faag kinnitub bakteriraku pinnale. Võib ka juhtuda, et need retseptorid kaovad mutatsioonide toimel täielikult ära. Faagiresistentsus võib tekkida ka siis, kui bakter omandab restriktsiooni-modifikatsiooni süsteemi või kui bakteris tekib CRISPR järjestuste blokeerimisel adaptiivne immuunsus. Mõlemal juhul omandab bakter võime lagundada sisse tunginud faagi DNA-d (Nobrega et al., 2015). Siiski ei ole faagiresistentsus nii ulatuslik kui antibiootikumide resistentsus
rakku. Seda protsessi nim raku nakatamiseks. *Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. I- peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. II-rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. III-toimub bakteriraku surm ja lagunemine ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nim lüütiliseks viirusteks. *Paljude inimeste haigused on tingitud viirusnakkusest. Immuunsüsteemis etendavad olulis osa kaks komponenti: B-lümfotsüüdid ja T-lõmfotsüüdid.
· Paiknevad üksikult või ahelatena. · Keskmine pikkus mõni mikromeeter. · Ehituselt väga lihtsad. · Ümbritseb rakukest, mille ümber on omakorda limakest. · Üks või rohkem vibureid edasiliikumiseks. Paljunemine · Põhiliselt pooldumise teel. · Sobival temperatuuril võivad poolduda väga tihti. · Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunniga tekkida 140 triljonit uut bakterit. · Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest.
-lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu -vee mahuti -vananenud rakkudes jääkained -noortes rakkudes toitained -viljade vakuoolid sisaldavad magusaid mahlu, loomad aitavad levitada seemneid -sisaldavad alkaloide, mis annavad kibeda/hapu maitse, kaitseb ärasöömise eest -Plastiidid: -Leukoplast värvuseta (varuainete talletamine) -Kloroplast roheline (fotosüntees, sisaldab klorofülli) -Kromoplast värvid (karotinoidid) -Bakterid: -Eeltuumsed -Paljunevad pooldumisel -Bakteriraku geneetiline materjal on rõngakujuline kromosoom -kasutatakse antibiootikumide tootmisel
rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened.
autolüütilised ensüümid o ESBL K. Pneumoniae, v.a. MRSA hävitavad rakuseina o ampitsilliinresistentne E. laiendatud G+ kokid, mõned G- batsillid. Bakteriraku seina terviklikkusele mõjuvad antibiootikumid o Penitsilliin seostub coli. spektriga Ampitsilliinil, tema derivaatidel on suur võime
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti
Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org
Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNArõngasmolekul, milles sidalduvad geenid on vajalikud kasvukekskonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoom-ühe mRNa molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot-oranism mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoom-nii eel- kui ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell Rõngaskromosoom-bakteriraku kormosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. Spoor-(eos)paljunemisotstarbeline rakk Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitmisel Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoom-loomaraku läheduses paiknev üksik organell Tsütoloogia-(rakuteadus) Tsütoplasma-raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks TPV-
annaabi.ee 
