Kuna kase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav, siis kasutatakse kaski paljudes erinevates tööstusharudes. Näiteks vineeri-, mööbli ja suusatööstuses. Kasepuidust toodetakse veel sütt, äädikahapet, tõrva ja atsetooni. Kaskede pahad on eriti väärtuslikud treimis ja nikerdustöödel. Tohust tehakse määrdeõlisid. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamiseks. Kasemahl , mida kogutakse ja tarbitakse siian palju, on tervisele väga kasulik, sest see sisaldab palju vitamiine. Kase eri osi kasutatakse erinevate haiguste ravimiseks. Pungi kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks. Samuti ka liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi vastu. Kasetõrva kasutatakse nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, arvataske olevat vähivastane toime. Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis...
Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, mida esineb maksas (3-4%) ja lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis on fruktoosi homopolüoos ja botaanilises mõttes iseloomulik korvõielistele. 3) Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid. Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l). 4) Kaitse täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid....
Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini....
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl . Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks...
Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini....
Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2...-3º C, Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. mineraalained) saama ka energiat - 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti päikeseenergiat...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
Nt. riboos, glükoos, fruktoos. 2.Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos glükoos + fruktoos Maltoos 2 glükoosijääki Laktoos glükoos + galaktoos 3.Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: · energia saamiseks · Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). 1 · Varuaine taimedes tärklis 2.Mendeli seadused. I. Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. II. Homosügootsete vanemate monohübriitsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. III.Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises...
Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine...
Pärast seda läks kontserdi edasine kuulamine veelgi ladusamalt. Võrreldes varasemate muusikakogemustega, oli see kindlasti ainulaadne võimalus kuulata midagi nii võrd tundelist ja emotsioonideküllast. Ei olnud ma ka varem käinud kuulamas klaverikontserti. Kuigi oleks tahtnud teada saada rohkem infot pianisti Gerly Kättmann kohta, oli enne kontserti jagatud kavadel ka piisavalt informatsiooni kontserdi kulgemise kohta. Suureks plussiks oli ka pärast kontserti publikule pakutud kodune kasemahl ja koogike. Laura Tael XI klass...
Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und...
hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut Tänapäeval süüakse rahvustoite enamasti vaid jõuludel. Kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült sea- või hanepraad ahjukartulid hapukapsas ja verivorst Jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu!...
Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl .Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka...
Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid, Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu Kasetoht põleb kiirelt, See asendas vansti paberit, Soome rahvuspuu, Aprillis valmib kasemahl Õitseb mais kiirekasvuline Pärn (Tilia cordata) Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat, Pärnapuidust tehti toidunõusid, Kuivades puit ei pragune, Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel, Õied sisaldavad C-vitamiini,...
Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. · Sahharoos glükoos + fruktoos · Maltoos 2 glükoosijääki · Laktoos glükoos + galaktoos 3. Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. · Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: 1. Energia saamiseks 2. Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne) 3. Varuaine taimedes tärklis 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Küll aga lahustuvad nad mitmetes orgaanilistes lahustites (nt. alkoholis, eetris.) Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega (nt. fosfolipiidid). Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse glütserooli ja rasvhapete estreid...
Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl . Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks...
Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid mandrimeestele tänini kättesaamatuks on jäänud Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes Kuidas erines tanguvorst verivorstist? Mida sõi peamiselt ranna-ja saarerahvas?...
Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...