"taastub" - 863 õppematerjali

Rasestumisvastased vahendid

- võib vähendada mõnutunnet, mitte korduskasutatav ja peab ettevaatlik olema. Haruldased - viljakuse taastamine on võimalik läbi väga keeruka operatsiooni, viljakuse taastamise tõenäosus langeb mida rohkem aega möödub vasektoomiast.  NAISTELE! Rasestumisvastane implantaat: + väga tõhus rasestumisvastane kaitse, pikatoimeline (3a) , eemaldamise järgselt taastub viljakus kiiresti. - ettearvamatu mõju menstruatsioonitsüklile, éi kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest Emakasisene vahend ehk spiraal + emakasisene vahend ehk spiraal, toime kestab kaua - 3-10 aastat, eemaldamisel taastub viljakus kiiresti, kokkuvõttes soodsa hinnaga. - mõju menstruatsioonitsüklile võib olla ettearvamatu, Harvadel juhtudel on võimalik spiraali iseeneslik väljumine

Füüsika - jõud ja rõhk

Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine ­ kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* ­ keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu.

Alternatiiv energia

3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.  Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase.

Kõhulahtisus

ei joo ise Janutunne Ei ole Tugev Turgor Ei ole Langenud tugevasti langenud  I dehüdratatsiooni aste vedeliku Vedeliku defitsiit < 5 % • Hea üldseisund, ergas, aktiivne • Silmad tavalised, pisarad olemas • Keel, suulimaskest niisked (läigivad) • Joob normaalselt või on veidi janusem • Nahaturgor – nahavolt taastub kiiresti • Piisab vedelike suukaudsest asendamisest  II dehüdratatsiooni aste vd. 5-10 % • Häiritud üldseisund – pt ärrituv, rahutu • Silmad aukus, pisarad puuduvad • Keel, suulimaskest kuivad • Janune, joob agaralt • Nahavolt taastub aeglaselt • Vajalik seisundi jälgimine seisundi süvenemise osas, soovitav haiglaravi  III dehüdratatsiooni aste vd > 10 % • Raske üldseisund – pt loid, letargiline, teadvuse häiretega

Majandusalused

Anti Saluste Magnus Künnapas Kaspar Raudla Hannes Vahemäe  Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene.  Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon.  Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks.  Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõt...

Osooni-augud

sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva  jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja  osooni geograafilise jaotuse.  Looduslik  Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka  looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius-  ja pikkuskraadile.   Ka muude looduslike nähtuste nagu  vulkaanipursete toimel atmosfääri paisatavatel  osakesel on märkimisväärne mõju osoonikihi  paksusele. Millal taastub osoonikiht?  Täpseid ennustusi selle kohta, millal osoonikiht  taastub, pole.   Teadlased eeldavad, et osoonimolekulide  kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele”  tasemele käesoleva sajandi keskel, kui  kõik montreali protokolliga ning selle parandusega  ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de  järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade  osas. Montreali protokoll

Füüsika mõistete seletused

Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m

Erinevad jõud

omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha

Bioloogia kodutöö

Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide. Ühel geenil võib olla mitu erinevat alleeli. Pruunide silmade alleel dominantne ja siniste silmade alleel retressiivne. Isend A heterosügoot e. pruunid silmad

Suitsetamisest loobumise toetamine

 Relevance ­ Olulisus, asjakohasus   Risk – Riskid  Rewards – kasu  Roadblocks – takistused  Repetition – kordamine MIS JUHTUB PÄRAST  SUITSETAMISEST LOOBUMIST?  Füüsiline vorm paraneb 15% võrra, tugevneb luustik ja lülisammas.   20 minuti möödudes lähenevad pulss ja vererõhk normaalsele  tasemele  8 tundi hiljem vingugaasisisaldus veres väheneb ja hapnikusisaldus  taastub  1 ööpäeva möödudes kahaneb risk südamelihaseinfarkti tekkeks  2 ööpäeva möödudes paraneb haistmis­ ja maitsmismeel  1­12 kuud hiljem taastub hingamisteede ripsepiteel, röga liigub  ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb.  Paraneb vereringe.  5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu­,  kurgu­, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra

Dünaamika

Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3

Keemilised vooluallikad

voolu, mis on vajalik autode ja teiste transpordivahendite käivitamiseks. Näiteks autoaku: Negatiivseks elektroodiks on plii, positiivseks pliidioksiid. Elektrolüüdiks väävelhappe lahus. Elektrienergia tekib plii oksüdeerumisel ja pliidioksiidi redutseerumisel vabaneva energia arvel. Tühjenenud aku laadimiseks juhitakse akust läbi vastassuunaline alalisvool. Nii liiguvad reaktsioonid elektroodidel vastassuunas ja taastub esialgne olek. Aku tühjenemisel elektrolüüdi lahuse kontsentratsioon pidevalt väheneb, aku laadimisel taastub. (Näiteks: akupatarei, autoaku, akumulaator) Galvaanielement Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest

NIKOTIINI ETTEKANNE

selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele; · mis paiknevad aju neis piirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet.  Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes · Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem · Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem

Nafta kriis

punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi.  Elu pärast naftakriisi (James Howard Kunstler teooria) 1. Valmistuge elama ilma autota. 2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp 3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil 4. Transport tuleb korraldada erinevalt - veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. 5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. 6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma 7. Televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse. 8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. 9. Kardinaalselt muutub tervishoiusüsteem, tõenäoliselt hakkavad piirkondi haldama kodutohtrid ning taastuvad väiksemad Kasutatud allikad https://ecoartscotland.files.wordpress .com/2010/02/kunstler-the_long_emergen cy1. pdf https://www.ted

NIKOTIIN

vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele; mis paiknevad aju neis piirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem

Pulss ja vererõhk praktikum

Erinevate situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil. Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise

Kõrbestumine

Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt tööstusrevolutsiooni väga kiiresti kasvama. Samuti on väga ohtlik põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Kõrbete niisutamise mõju on veel teadmata: näiteks võib see tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse

Füüsika - katapult

* puit Fifth level * tikksaag *PVA liim *puur * akutrell * kruvi * kopsik * lakk * pintsel * liivapaber * viil * kummnöör  Elastsusjõud & Hooke seadus Elastsusjõud Hooke seadus Elastseks nimetatakse keha, mille Hooke'i seaduse kohaselt kehas tekkiv kuju peale deformeeriva mõju elastsusjõud Fe on võrdeline keha lakkamist taastub. Keha kuju pikkuse muutusega (pikenemisega) x: muutmist nimetatakse Fe = - k x (miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformatsiooniks. Deformatsioon deformeeriva jõu suhtes on elastne, kui deformeeriva mõju vastassuunaline). Võrdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse jäikusteguriks. taastub ­ nagu katapuldi puhul. Jäikustegur iseloomustab keha

Füüsika spikker 10ndale klassile

Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...

Paljunemine ja areng

iseloomuliku kuju ja talitluse. MEIOOS Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes vähened kaks korda, nim. Meioosiks. Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. (n) organismide sugurakkudes on enamasti haploidne kromosoomistik. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e. Diploidne kromosoomistik. (2n)  Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi mõlemas jagunemises on neli faasi. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA

Mitoos

Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.

Arengubioloogia

Suguühtejärgsed vahendid: hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus 3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis. Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist

Patoloogia mõisted

Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis

Soojuspumbad - esitlus

Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad.  Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog.  Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks.  Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni ­ vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Joonis 1. Joonis 2.  Animatsioon http://www.maakyte.ee/tooted/soo Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta  Kasutatud materjalid http://www.abckliima.ee/erakliendile/tooted/group/m http://www.abckliima.ee/erakliendile/tooted/group/o http://www.maakyte.ee/tooted/soojuspumbad-2/ http://www.pumbajaam.ee/esilehe-uudised/soojusp http://www.soojuspumbaliit.ee/Soojuspumba-toopoh

Eesti majanduse areng

aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist. [slaid4] Näha oleval graafikul on võrreldud Eesti Panga kevad- ja sügisprognoosi Suurema osa 2007. aasta Eesti Panga kevadprognoosis nimetatud riskide realiseerumise tulemusena on Eesti majandusareng järginud pigem kevadprognoosi lisa- kui põhistsenaariumi. Sügisprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus nii 2008. kui ka 2009. aastal ning kasv taastub alles aastal 2010. Aastatel 2005­2007 võimendas majanduskasvu laenamisel põhinev nõudlus, mille käigus liikusid ressursid suuresti sisenõudluse teenindamisse. [slaid5] Siinkohal on sobilik tutvustada Eesti Panga majandusprognoosi lisastsenaariumit. Nii Eesti kui ka maailma majanduses valitseb märkimisväärselt suur ebakindlus ning mitte üksnes keskmises perspektiivis, vaid ka lähiaja arengu suhtes. Maailma finants-

Füüsika 10. klass

39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48. Mis on liikumishulk ehk impulss? keha massi ja kiiruse korrutist 49. Impulsi jäävuse seadus?

Bioloogia mõisted

tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises 2 paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. (Raku poolustele jõudnud kromatiidid keerudvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. ) Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Kromosoommutatsioon – mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi v meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.

Füüsika I. Kontroltöö 2

kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalses kurvis. Tehke joonis koos selgitustega. 8. Defineerige elastsusjõud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. 9. Defineerige elastne deformatsioon. Elastne deformatsioon ­ keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. 10. Defineerige plastne deformatsioon. Plastne deformatsioon ­ keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. 11.Sõnastage Hooke´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega. Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud

Patellaar luksatsioon

Anamnees Koer, mops, emane, 4 aastane, 10 kg. VTJ longe, liikumisel tervest tagakehast käib nõksatus läbi. Teises kliinikus tehtud pildid.  Kliiniline uurimine  Kliiniliseuurimise käigus selgus, et loomal on patellaar luksatsioon- VTJ.  Vaatasime teises kliinikus tehtud pilte, aga need olid väga halva projektsiooniga ja eriti ei saanud sealt midagi aru.  Otsustasime opereerida kliinika põhjal.  Operatsioon  Domitor+ torbugesic 0,2+0,2ml im.  Diasepaam 0,5ml iv.  Ringer- Lactaat 500ml iv.  Morfiin 0,2ml iv  Patella fikseerimine tagasi omale õigele kohale- selleks tegime nn. uue vao ja fikseerisime patella omale kohale tagasi, monofilament niidiga tekitasime nn. uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab.  Lateraalne patellaar luksatsioon  e. patella väljapoole nihkumine.  On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost...

 Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima  Somnambulism   Hiljem ei mäletata juhtunut  Arvati, et esitatakse oma unenägusid  Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob.  Narkolepsia  Kontrollimatu lühiajaline unevajadus  Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi  Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske  Hoo möödudes teadvus taastub   Narkolepsia  Unetsükkel on teistsugune  Tekib kohe REM-uni, ei eristu ärkvelolekust  Enamasti pärilik, siiski ei teata, kuidas haigus järgmisele põlvkonnale edasi kandub  Täname kuulamast!!  https:// www.youtube.com/watch?v=oC5rGUagBrE

Rasestumisvastased vahendid

mis takistab ovulatsiooni ehk munaraku küpsemist ja vabanemist munasarjast; muudab emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda; muudab emakakaela lima tihkemaks, mistõttu on seemnerakkudel raske sealt läbi pääseda Emakasisene vahend ehk spiraal Spiraal on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaõõnde ja sõltuvalt spiraali tüübist mõjub see 3-10 aastat. Spiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Spiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Hormoonspiraal Hormoonspiraal ehk hormonaalne emakasisene süsteem on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane meetod. See on väike plastikust T-kujuline vahend, mis paigaldatakse emakaõõnde, kus see vabastab järk-järgult toimeainet levonorgestreeli. Selle paigaldab arst 3-5 aastaks. Hormoonspiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Hormoonspiraal sobib hästi ka sünnitamata naistele

Metsmaasikas

Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad

Kehaline aktiivsus

Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske kodulesande lahendamist vivad paar kerget vimlemisharjutust ning sgav sisse-vlja hingamine meid jlle erksaks muuta. Eriti aga tuleb aktiivseks puhkuseks kasutada vaba aega. Raske kehalise t tegijad peaksid vabal ajal rohkem vaimu virgutama. Inimesed, kes aga philiselt vaimse tga tegelevad, peavad vabal ajal kindlasti palju liikuma.

Vitiliigo

Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov VITILIIGO EI KAHJUSTA INIMESE ÜLDIST TERVISLIKKU SEISUNDIT. VITILIIGO PÕHJUSTAB STRESSI, ISOLEERITUST, MADALAT ENESEHINNANGUT JA KA DEPRESSIOONI  RAVI Vahel on parim ravi "mitte ravida" Hormoonkreemid (varajases staadiumis, väikesed kolded) Süsteemne valgusravi Kosmeetika Nõustamine  PROGNOOS Suurenenud nahavähi tekke oht Pole kindlat tõhusat ravi Vahel taastub normaalne naha värv spontaanselt Ettearvamatu kulg TÄNAME KUULAMAST!  KASUTATUD KIRJANDUS http://www.psoriaasikeskus.ee/vitiliigo.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Vitiligo http://4.bp.blogspot.com/_bUgrbaY15VA/SXsO1BkyZoI/AAAAAAA http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/vitiliigo.d? id=6479040 http://www.vitiligosupport.org/vitiligo/diagnosis.cfm http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2009/k/Vitilii go%20kliinilised%20vormid%20ja%20ravi.pdf http://www.aad

Mitoos ja Meioos

moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid Sarnaneb mitoosiga, aga erinevus on see, et toimub kromosoomide ristsiirdamine, millega kaasneb geenivahetus Metafaasis liiguvad kromosoomid ekvatoriaaltasandile Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele

Südame rütmihäired

· Võib esineda pearingluse- ning minestusepisoode. Sageli kaasnevad hingeldus ning väsimustunne. Samas võib virvendusarütmia avalduda alles tüsistuste tekkimisel (nt. ajuinsuldi korral).  Ravivõimalused · Vatsakeste töö normaliseerimiseks kasutatakse erinevaid ravimeid (verapamiil, propranolool, digoksiin) Siinusrütmi taastamiseks on nii tablettravi (amiodaron jt) kui kakardioversiooni (südame elektriline mõjustamine) võimalus. · Vahel taastub normaalne südamerütm iseeneslikult. · Peaaegu kõigil virvendusarütmiaga patsientidel kasutatakse ka antikoagulantravi (warfarin) embooliate ennetamiseks.  Ennetamine · Arütmiat ei ole otseselt võimalik ennetada, kuid oluline on seda põhjustavate haiguste korrektne ravi. Samuti peab vältima liigset alkoholitarbimist, mis provotseerib arütmia teket.  Kasutatud allikad: · http://static.inimene.ee/index.php? disease=k&sisu=disease&did=774

Savann Mullastik

Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest.

Bioelekter Esitlus

sisenevad rakku 2 kaaliumiooni.  Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke.  Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV.  Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s.  Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985

Kooslus ja populatsioon, looduslik tasakaal ja selle muutumi

sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teistest sõltumatult. Ühes elupaigas elavate organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Kujuneb välja tasakaal taimede, nendest toituvate loomade ja lihatoiduliste loomade ning teiste organismide vahel. Võib juhtuda ,et mõni loomaliik muutub ajuti arvukamaks. Teiste organismide mõjul tema endine arvukus õige pea kas taastub või tekib looduslik tasakaal uuel tasemel. Loodusliku tasakaalu muutused Looduslik kooslus muutub tavaliselt aeglaselt. Koosluse kiireid muutusi põhjustavad välised tegurid. Koosluses kujuneb välja looduslik tasakaal uuel tasemel. Looduslikku tasakaalu võib muuta ka koosluse üks liige. Looduslikku tasakaalu rikub ka inimene. Looduslik tasakaal püsib, vaatamata pidevatele väikestele muutustele. Suuremad muutused põhjustavad organismide vahel selliseid uusi suhteid ,et endine

Erosioon ja kõrbestumine

Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK  KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala. Tekib juurde viljatuid aasasid.

Füüsika mõisteid põhikoolile

kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Opt.tug-D=1/f (m) Tih

VAHELDUVVOOL KT

Kirjelda vooluvõrgus kasutatavate kaitsmete töö põhimõtet. On kahte tüüpi kaitsmeid. Sulavkaitsmed, mille puhul on nii,et kui voolutugevus läheb üle normi, siis sulavkaitsmes olev traat põleb läbi. Bimetallkaitse(automaatkork) Põhikomponent on metallplaat, mis koosneb kahest metallist,mille soojuspaisumise konfitsent on erinev. Soojenedes paindub see metallplaat kõveraks ja katkestab voolu. Jahtudes vool taastub. Mis on elektriseadmete kaitsemaandamine? Esiteks need on need 2 klemmi pistikus. Kaitsemaandamine on mõeldud inimese kaitsmiseks voolu eest. Kaitsemaandamise klemmi kaudu on elektrisüsteem otse rullitud väga väikese takistusega ja ta kaitseb inimest, sest süsteemi takistus on inimese takistusest väiksem. Millised takistused esinevad vahelduvvooluahelas? Kirjelda neid. Aktiivtakistus – puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent

Termoregulatsioonid

Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Suhkruhaige tunnused-janutunne, kõhnumine, kokkukukkumine. Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon Aminohapete sisalduse regulatsioon Plasmavalkude süntees Punaste vereliblede süntees lootel Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse regulatsioon Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees. Maksastirroos-alkoholi joomise tagajärel vüivad maksa rakud hukkuda

Alumiiniumi lühiiseloomustus

elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust. Alumiinium on väga vastupidav materjal neutraalsetes ja mõõdukalt happelistes keskkondades. Aluselistes ja väga happelistes keskkondades korrodeerub see kiiresti. Alumiinium on mittemagnetiline (tegelikult paramagnetiline) materjal. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne

Jõud

tugevusega, siis on nende massid võrdsed. Raskusjõud Raskusjõudu nimetatakse ka Maa külgetõmbejõuks ehk gravitatsioonijõuks. Raskusjõu tõttu kukuvad kõik kehad maapinnale. Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Kehale massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Kui peale deformatsiooni keha algne kuju taastub, on deformatsioon elastne. Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed

Paljunemine

I Palj-üldine eluvaldus, mille eesm. on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), spooridega,mis levivad tuule või veega.seened,sammaltaimed,vetikad.Veg.-võimaldab vegetatiivselt(seened,algloomad,protistid,taimed). Risoomidega-paljunemine saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring taimeosadega-mugulad,sibulad(tulp,sibul,vaarikas). ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas-kahe mitoosi Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu vahele jääv raku eluperiood. Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemi...

Veredoonorlus

Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida.  Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa.  Kas vere andmine on ohutu? Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist, vere hulk taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad 3 nädala jooksul. Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine vere kaudu levivate viirustega. Vahe kahe vereandmise vahel peab olema vähemalt 60 päeva.  Naised võivad verd anda kuni 4 ja mehed kuni 5 korda aastas. Miks peab vastama küsitluslehtedele enne vere andmist? Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale.

Unehäired

Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut)  Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane .  Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.  Miks on unehäired kahjulikud?

Gluteenindeks

Protokoll Teraliimi määramine ja gluteenindeks (N-150) Töövahendid: kaks kaussi, "Perten" jahvataja, "Glutomatic", tsentrifuug, nisuterad (N-150, 25 grammi), 2%-line soolalahus Töökäik: Nisuterade jahvatamine jahuks. Teraliimi määramiseks kasutame masinat "Glutomatic". Prooviks võetakse 10 grammi jahu, millele lisatakse 5 ml 2%-st soolalahust. Segatakse ja jäetakse 6 minutiks seisma. Siis voolitakse taignast kaks "vorstikest", mis asetatakse pesukambri sõelale. Pesukambrid kinnitatakse masina külge nii, et väike ümmargune magnet peab olema suunatud seadme poole ning vajutatakse nupule START ja alustatakse soolalahusega läbipesu ning sõelale jääb puhas teraliim. Protsess võtab aega 5 minutit. Avada kamber, võtta teraliim välja ning kaaluda. Gluteenindeksi määramiseks kasutatakse sõelu, mis asetatakse koos teraliimiga tsentrifuugi. Vedelam osa läbib sõelu aga tahkem osa jääb sõelale. Sõelale...

Meioos

II jagunemine ­ profaas ­ paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas ­ kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas ­ kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas ­ kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus.