"ripsmed" - 296 õppematerjali

Erizooloogia lühikonspekt

ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed

Omadussõnad kehaosade kohta

- vanus - keskealine - eakas - vana - kasv - väike - keskmine - pikk kehaehitus - kõhn - - täidlane - paks - nägu - ovaalne - ümmargune - piklik - kahvatu - tõmmu - päevitunud - silmad - helesinised - sinised  - rohelised - pruunid - hallid - ilmekad - pilus - ripsmed - tumedad - heledad - pikad - lühikesed - tihedad - värvitud - kulmud - peenikesed - laiad - nina - sirge - kongus - nöbinina - suur - kartuli - huuled - peenikesed - täidlased - paksud  - juuksed - pikad - lühikesed - tumedad - heledad - sirged - lokkis - kastanipruunid - mustad - hallid - tihedad - vävitud - kiilakas () - pruunide juustega - soeng - habe - tume - hele - tihe - punakas

Gustav Klimti stiilis „Freya's tears”, kunstnik Anne-Marie Zilberman

§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord ­ Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon ­ 1739 ­ seletuskiri ­ siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...

Meeleelundid

Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad  Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.  Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest.  Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad.  Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi.  Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt

Describing people - appearance

Muskliline ­ muscular Sale ­ slim Tüse ­ plump Ülekaaluline ­ overweight Rasvunud ­ obese Juuksed ­ hair Sirged ­ straight Heledad ­ blond/fair Laines ­ wavy Lokkis ­ curly Krussis ­ frizzy Turris, püstised ­ spiky Lühikeseks pöetud ­ (close-)cropped Kiilanev ­ balding kiilaspea ­ bald Õlgadeni ­ shoulder-lenght Keskmise pikkusega - medium-lenght Punakaspruunid, ingveri tooni ­ ginger Seitel keskel ­ a centre parting Nägu, huuled, nina, põsed, kulmud, ripsmed ­ face, lips, nose, cheeks, eyebrows, eyelashes Nurgeline(ja kõhn) ­ angular Ovaalne nägu ­ oval Kortsuline ­ winkled Tedretähniline ­ freckled Neljakandiline ­ square Täidlased huuled ­ full lips Kongus nina ­ hooked nose Nösunina ­ snubnose Nöpsnina ­ buttonnose Terava otsaga ­ pointed Pruntis põsed ­ chubby Kõrged põsesarnad ­ high cheekbones Kaardus kulmud ­ arched eyebrows Kaardus ripsmed ­ curly eyelashes Tihedad ripsmed ­ thick eyelashes

Raku ehitus ja talitlus + joonis

Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes

Ripsmepikendused

Ripsmepikendused Ripsmete pikendamine on tänapäeval muutunud tohutult populaarseks. Väga paljud naised ei saa kiire elutempo juures endale hommikusi meikimisi lubada. Seetõttu ongi palju lihtsam ja mugavam kasutada ripsmepikendusi, mis säästavad dussiga värvimisest ja koolutamisest. Samuti kasutavad pikendusi inimesed, kelle elukutse ei võimalda neil meiki kanda. Ripsmepikendused sobivad: · inimestele, kelle loomulikud ripsmed on lühikesed ja hõredad · inimestele, kellel on tundlikud silmad või ripsmedussi ja muu meigi vastu allergia · inimestele, kelle elutempo on nii kiire, et ei ole aega enda väljanägemise eest nii hoolikalt hoolitseda · inimestele, kelle amet ei võimalda meiki kasutada, näiteks sportlased · kõigile, kes soovivad pikki ja tihedaid ripsmeid Meditsiinilisi vastunäidustusi ripsmepikenduste paigaldamisel ei esine.

Kordamine algloomad ja vetikad

3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla ,

Silm

Sobiv lugemiskaugus? 30-35cm sobiv valgus silmadele? Parim on loomulik valgus Miks kahjustab rappuvas sõidukis lugemine silmi? Tekst rapub ja silmaläätse kumerus kogu aeg suureneb/väheneb Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist? Eriti vajalik on A-vitamin, samuti ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad ­ higi püüdmine ripsmed ja silmalaud ­ kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased ­ hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest ­ kaitseb ja annab kuju Sarvkest ­ katab ja kaitseb, suunab valgust soonkest ­ varustab hapniku ja toitainetega, reguleerib temperatuuri Vikerkest e iiris ­ kaitseb neegrite silmi UV kiirguse eest pupill ­ reguleerib silma sattuva valguse hulka Lääts- fokuseerib kujutist ripslihas ­ muudab läätse kuju klaaskeha- koondab ja suunab valgust võrkkestale

III töö – raku ehitus

välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel;  olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks); tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti.

Taime- ja loomarakud

meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti komponendid. Nad koosnevad polümeriseerunud alfa- ja betatubliinist moodustunud protofilamendist. Mikrotuublid säilitavad raku kuju ning vahendavad rakusisest transporti. Infoallikad hariduskeskus.ee Vikipeedia.ee miksike.ee Bio

Silm

Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks

Silm

Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade

Mis on silm?

Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka

Algloomad

nagu kruvib end vees edasi. · silmtäpp ­ see on valgustundlik ja punane; selle abil tajub s. valgust, mille poole ta ujub. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. · Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli. · Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja. · Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. Mõisted:

Silm

SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole. Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma

1900-1910 aastate mood

1900-1910 aastate mood... Marianna Soengud... Säbrulised, kuid lopsakad Kunstjuuksed Gipsoni tüdruk Juuksed üleskuhjatud Juuste harjamine Juukse värv Välimus... Ripsmed Suured kübarad Juuste lokimine Peapaelad Näohooldus Tukad Figuur... S-kujuline Rinnad Kael Riietus ja ehted... Karusnahad Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell Ning veel mõned pildid... Kasutatud allikad... www.victorianalady.com/accessoriesmuseum1.htm www.google.ee http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1900-1909-mood-ja-soengud/ Täname tähelepanu eest... Lõpp

Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt

:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1

Silmad

Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligi kaudu 90 prot väliskeskonnast vastu võetavast informatsioonist. Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud-

Vene keele omadussõnad ja sõnaühendid

1.Esita küsimus 1. ........ ? . 2. ........? . 3. ..............? . 4. ................? . 5. ................? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured

Kingloom

Kingloom Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Kingloom Elab veekogudes nagu amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 ­ 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada

Sünnipäevaluuletused

ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim Hea, kui Sul on üks naljakas põrsas või siis näiteks dresseeritud konn. Aga kusagil kummuti nurgas olgu Sul pisike karvane õnn.

Uurimustöö nägemine

Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.  3

Kaitse haiguste eest

*Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus ­ immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik ­ nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted ­ nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon ­ tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon ­ tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel

Silm

Silm Meie nägemiselund Ehitus v Silma kaitsevad: · Sidekude, mis asub Click to edit Master text styles silmamuna taga Second level · Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks  Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Närvid, refleksid ja silm

Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega.

Hingamine

Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS ­ õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL ­ õhu suunamine kõrri KÕRI ­ koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU ­ õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD ­ juhivad õhu kopsudesse KOPSUD ­ katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS ­ närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ­ ro...

keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.  Silma ehitus Miks me näeme lähedale ja

Kudede ülesanded ja ehitus

EHITUS ÜLESANNE 1. Epiteelkude Rakud paknevad tihedalt katta teisi kudesid ja üksteise kõrval elundeid 1.2. Ripsepiteel Ripsepiteeli katavad Keha katmine, kehaõõnte ripsmed. vooderdamine; Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest; Nõrede eritamine; Võõrkehakeste välissuunamine organismist. 2. Sidekude Rakud paiknevad hajusalt kõik kaitsevad ja seovad

7 loeng. Kordamisküsimused geneetikas ja mõisted

ainevahetuselt nii anaeroobe kui aeroobe . nii autotroofe kui ka heterotroofe nii kemosünteesijaid kui ka fotosünteesijaid . leidub maakera kõigis võimalikes elupaikades, ka sellistes, kus eukarüootsed rakud ei saa hakkama: kuumades happelistes allikates, väga soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani

Albinism

ALBINISM Koostanud:  Tunnused väga hele nahk valged juuksed ning karvad ( kulmud, ripsmed jne) Helesinised või helehallid silmad ( esineb ka punast)  Esinemissagedus USAs esineb albinismi ühel inimesel 17 000 kohta Okulokutaanse albinismi geeni kannab USAs umbes üks inimene 70st. Albinismi esineb kõikidel rassidel. Sagedamini sünnib albinismiga lapsi peredes, kus mõlemad vanemad on etnilise päritolu tõttu juba ise ka heledanahalised, mistõttu jääb sageli lapse albinism märkamata  Tekkepõhjused Haigus tekib inimestel, kes on pärinud

НАША СОСЕДКА - Meie Naaber

НАША СОСЕДКА Наша новая соседка по национальности англичанка. Её зовут Джейн. Она высокого роста, стройная девушка. У неё серые глаза, очень длинные ресницы, красивые полные губы и прямой нос. Обычно она любит ходить в чёрных кожаных брюках, светлой рубашке и красной куртке. Она часто улыбается, у неё милая улыбка. Джейн работает в школе и преподаёт английский язык. Она немного знает эстонский, но гораздо лучше – русский. НАШ СОСЕД ДЖОН Наш новый сосед по национальности англичанин. Его зовут Джон. Он высокого роста, стройный юноша. У него серые глаза, очень длинные ресницы, красивые полные губы и прямой нос. Обычно он любит ходить в черных кожаных брюках, светлой рубашке и красной куртке. Он часто улыбается, у него милая улыбка. Джон работает в школе и преподает английский язык. Он немного знает эстонский, но гораздо лучше - русский. Meie naaber Meie uus naaber on rahvuselt ing...

Algloomad, bakterid ja viirused

1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest.

Vetikad, bakterid, algloomad

.. võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................. liigub ja haarab toitu kulendite abil. ...................................... toimub toidu seedimine. Amoob paljuneb ............................................. teel.Silmvibursasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on ......................... . Silmviburlane paljuneb .................-pooldumise teel. Kinglooma piklikku keha katavad ..................... . Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ................................. kingloom edasi. Seedimata toidujäänused heidab kingloom ................... ..................... kaudu välja. Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldavad ................................. vakuoolid, millel on toomakanalid. Enamasti paljunevad kingloomad mittesiguliselt .............. ­pooldumise teel. Ürgsete algloomade jäänutsest moodustunud ..............................................

N�gemiselundid, kokkuv�te n�gemiselunditest, nende kaitsmisest

Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest ­ läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest ­ annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab.

Silmad

inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi". ( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Inimese silmad on hästi kaitstud ,,Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku  2 eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi

Kirjaklambritest vöö põhjalik esitlus

KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park­ ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park ­ isa, inglane Kersti ­ õde, 13-aastane Anni ja Liis ­ parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu

Silm ja kõrv

Pimetähn ­ koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn ­ võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik ­ värvipime Kanapimedus ­ võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus ­ kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi ­ väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti

Kehaosad (kroppsdelar)

Kroppsdelar 1. Pea ­ ett huvud | huvudet | huvud | huvuden 2. Juuksed ­ ett hår | håret 3. Nägu ­ ett ansikte | ansiktet | ansikte | ansikten 4. Laup ­ en panna | pannan | pannor | pannorna 5. Kõrv ­ ett öra | örat | öron | öronen 6. Silm ­ ett öga | ögat | ögon | ögonen 7. Kulm ­ ett ögonbryn | ögonbrynet | ögonbryn | ögonbrynen 8. Ripsmed ­ ögonfrans | ögonfransar | ögonfransarna 9. Nina ­ en näsa | näsan | näsor | näsorna 10. Põsk ­ en kind | kinden | kinder | kinderna 11. Suu ­ en mun | munnen | munnar | munnarna 12. Huul ­ en läpp | läppen | läppar | läpparna 13. Lõug ­ en haka | hakan | hakor | hakorna 14. Kael ­ en hals | halsen | halsar | halsarna 15. Kukal ­ en nacke | nacken | nackar | nackarna 16. Õlg ­ en axel | axeln | axlar | axlarna 17. Käsivars ­ en arm | armen | armar | armarna 18

Talvehullus

Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber

Meeleelundid

Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka

Inimese silm

analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased

Silm ja kõrv

Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele.

Tammsaare-aegsed tegelased ja nüüdisaegsed

liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias),

Pedikuloos ja sügelised

Pedikuloos ja sügelised PEDIKULOOS  Haiguse tunnused • Nakatunud on peanahk, kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad • Peanahal võib leiduda täisid või juustes tinge • Hammustuskohad on paistes ja sügelevad • Harvemini võib tekkida mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine  Põhjused • Levivad eriti laste kollektiivides/pikemate juustega inimestel • Nakatunud inimese peakatte, kammi kasutamine, kokkupuude • Kitsad elutingimused • Halb hügieen  Ennetamine • Vältida võõraste kammide, peakatete, harjade,

Valgud

lagundab tärklist. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem ­ kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.  Kasutatud materjal:

Algloomad

Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes. Kinglooma keha eesotsast kuni keskosani kulgeb pikemate ripsmetega rennike- suuväli. Selle tagumises otsas on ava- rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitekublik. Seedimata toit heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom hingab nagu teisedki algloomad. Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Ebasootsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina.

Meeleelundid

c) Tsentraalne ­ suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa ­ lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa ­ VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa ­ väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne ­ kepikesed ja kolvikesed b) Juhtiv osa ­ II peaajunärv c) Tsentraalne osa ­ kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ­ ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa ­ I peaajunärv c) Tsentraalne osa ­ suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne ­ keele limaskestas b) Juhtiv osa ­ VII ja IX peaajunärv

Süsivesikud, tervislik toit

Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...