Otsingule "bakterites" leiti 179 faili

bakterites on kirjeldatud kaks reparatsioonirada: 1) Pikk reparatsioonirada - k├Árvaldatakse 1500 nt, osaleb DNA pol III. 2) L├╝hike reparatsioonirada - k├Árvaldatakse 12 nt, osalevad UvrABC ekstsinukleaas (excinuclease, v├Ąljal├Áikenukleaas) ja UvrD.
2
doc

Bioloogia k├╝sikmused lk. 42 ja 48

Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud l├Áikude eraldamises, t├Â├Âtlemises in vitro ja siirdamises sama v├Ái muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ├Ąra kasutada n├Ąiteks: *meditsiinis: 1) p├Ąrilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *p├Állumajanduses: 1) t├Áuomad...

Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist
1
doc

Nukleiinhapped

Ande Andekas Bioloogia ┬ş Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopol├╝meerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte t├╝├╝pi nukleiinhappeid ┬ş desoks├╝ribonukleiinhape (DNA; m...

Bioloogia - Keskkool
67 allalaadimist
12
doc

Bioloogia m├Áisted g├╝mnaasiumis

Bioloogia m├Áisteid g├╝mnaasiumi osast Aeroobne gl├╝kol├╝├╝s - k├Áigi rakkude ts├╝toplasmas toimuv gl├╝koosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ├╝hest gl├╝koosimolekulist kaks p├╝oviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse s├╝ndroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagaj├Ąrjel. Viiruse toimel immuunrakud h├Ąvivad ja antikehade moodustumine...

Bioloogia - Keskkool
649 allalaadimist
3
doc

Aine ja energiavahetus k├╝simused ja m├Áisted

Vahetuse j├Ąrgi jaot. organismid 2 r├╝hma: a)autotroofid ┬ş org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia v├Ái keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel ┬ş fotos├╝tneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel ┬ş kemos├╝nteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid ┬ş kasutavad oma aine- ja energia...

Bioloogia - Keskkool
228 allalaadimist
3
doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus ┬ş elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seet├Áttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks v├Ái bakteriofaagiks. bakteriofaa...

Bioloogia - Keskkool
142 allalaadimist
3
doc

Organismide koostis. M├Áisted.

Keemiline element on kindel aatomite liik. T├Ąnap├Ąeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. K├Áige enam leidub H, O, C, N, S, P ┬ş neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. V├Ąga v├Ąhe on aga mikroelemente ┬ş J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk h├╝droksiidid annavad h├╝droksiidio...

Bioloogia - Keskkool
116 allalaadimist
13
doc

H├╝drobioloogia spikker

H├╝drobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse k├Ąsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. H├╝drobioloogia - teadus vee├Âkos├╝steemidest ja veeorganismide suhteist ├╝mbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ├Âkoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise a...

H├╝drobioloogia - Eesti Mereakadeemia
73 allalaadimist
4
doc

Konspekt - Organismide koostis

november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ┬ş K├Áige enam on rakkudes hapnikku, s├╝sinikku ja vesinikku. M├Ánev├Árra v├Ąhem on organismides l├Ąmmastikku, fosforit ja v├Ą├Ąvlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ┬ş Kokku on avast...

Bioloogia - Keskkool
169 allalaadimist
24
doc

Eksamiks ├Áppimise konspekt

Orgaanilised ├╝hendid P├ĽHILISED ORGAANILISED ├ťHENDID S├ťSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus K├Áige lihtsam on t├Ąhistada neid ├╝hendeid m├Áistega s├╝sivesik, sest: ┬Ě valdav enamik siia kuuluvatest ├╝henditest on C-h├╝draadid (Cn(H 2O)m), v.a desoks├╝riboos ja gl├╝koo...

Biokeemia - Eesti Maa├╝likool
313 allalaadimist
34
doc

Kordamisk├╝simuste vastused

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ┬ş v├Ąike Bio ┬ş elu Logos ┬ş ├Ápetus Teadus v├Ąga v├Ąikestest palja silmaga mitte n├Ąhtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ├╝hed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, m├╝koloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib bakte...

Mikrobioloogia - Eesti Maa├╝likool
180 allalaadimist
2
doc

Elu omadused

┬Ě Valgud t├Â├Âtavad selle nimel ┬Ě Valkude t├Â├Âs seisneb elu ┬Ě Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- v├Ąikseim ├╝ksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, am├Â├Âb, p├Ąrmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)K├Árge organiseerituse tase K...

Bioloogia - Keskkool
70 allalaadimist
53
doc

Taime geneetika

T├Ąhtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus p├Ąrilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, p├Ąriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seadusp├Ąrasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. N├╝├╝disaegse teadusliku geneetika s├╝nniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda p├Ąrilikkuse p├Áhiprintsiipide esmaavas...

Taimekasvatus - Eesti Maa├╝likool
56 allalaadimist
5
doc

Aine- ja energiavahetuse p├Áhijooned

Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse p├Áhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja v├Ąliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seis...

Bioloogia - Keskkool
520 allalaadimist
18
doc

P├Áhjalik referaat valkude kohta

c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste T├Ástamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus...

Bioloogia - Keskkool
134 allalaadimist
11
doc

Bioloogia riigieksamiks

Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitss├╝steem, mille tulemusena saadakse ├╝hest DNA molekulist kaks ├╝hesuguse nukleotiidse j├Ąrjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitss├╝steem, mille k├Ąigus saadakse DNA molekuli ├╝he ahela nukleotiidse j├Ąrjestusega komplem...

Bioloogia - Keskkool
739 allalaadimist
9
doc

Piim

PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-gl├╝kosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal V├Ąhelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb h├╝drofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast....

Toiduainete mikrobioloogia - Tartu ├ťlikool
81 allalaadimist
3
doc

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped

Lipiidid Lipiidid on ├╝hendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappej├Ą├Ąkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: ├Álid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Ts├╝klilised lipiidid: kolesteriidid, f├╝tosteriidid Lipiidide f├╝├╝sikalis-keemilised omadused: 1. h├╝drofoobsed 2. veest v├Ąiksem eritihedus 3. olekud kas...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
43 allalaadimist
3
docx

Trikarboks├╝├╝lhapete ts├╝kkel

TKT) TCA seosed raku teiste ainevahetusradadega 1. Andke seletus j├Ąrgmistele m├Áistetele: a. multiens├╝├╝mkompleks - funktsionaalsed kompleksid, mis tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena ja seda struktuuritasandit nimetatakse ka valgu kvaternaarseks struktuuriks. b. mitokondri maatriks...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
35 allalaadimist
3
doc

L├Ąmmastiku fikseerimine

Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides v├Áib l├Ąmmastiku metabolismis N oks├╝datsiooniaste muutuda Tooge n├Ąiteid erineva N oks├╝datsiooniastmega ├╝henditest. Muutuda v├Áib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on l├Ąmmastiku-fikseerijad (omastavad atmosf├Ą├Ąri N 2)? a) k├Áik taimed b) k├Áik mulla mikroorganismid...

Biokeemia - Tallinna Tehnika├╝likool
65 allalaadimist
4
doc

Seened ja Bakterid - konspekt

Bioloogia konspekt Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva v├Ąlisehitusega ├╝herakulisi ja hulkrakseid organisme. Osa neist on mikroskoopilised, osa palja silmaga n├Ąhtavad. Seeneliikide t├Ąpne arv ei ole teada, kuna soodsates tingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad nad kiirseti.(umbes 1,5 miljonit). K├Áik seened on eukar├╝oodid ┬ş ├╝ks v├Ái mitu rakutuuma. Vaa...

Bioloogia - Keskkool
128 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !