ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8
....................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod Sisalikud Krokodillid Kilpkonnad 5700 liiki 0% 3%
salikud ROOMAJATE SIGIMINE JA ARENG: lahksugulised loomad - emas- ja isasloomad kehasisene viljastamine - isane viib seemnerakud emaslooma organismi, kus need ühinevad pulmatants viljastatud munaraku ümber tekib õhuke nahkkest - muna - kaitsev ümbris ja toitained roomajad munevad maismaale moondeta areng - munast koorunud roomaja on oma vanemate sarnane järglased väljuvad munetud munast kohe kohe otsivad toitu sisalikud on suguküpsed 2, maod 3 - 4 aasta pärast Rästik sünnitab järglased ilma munakestata! Noore rästiku hammustus on mürgine! Kivisisalik muneb munad liiva sisse, kus need päikese toimel arenevad! Nastik muneb lehtedesse, sõnnikusse või pehkinud kändudesse - piisav soojus munade arenemiseks Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia põhikoolile" M. Toom, U
Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta
kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. ...
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili,
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis
2. Pere, R. Looduslikud ehitusmaterjalid. Seinad, põranda, katus ja seseviimistlus, Tallinn: AS Ajakirjade kirjastus, 2008 3. Säästvad ehituslahenused, [http://www.ehituslahendused.ee/soojustus.php], 01.12.2010 4. OÜ Ukusavimaja kodulehekülg, [http://www.saviukumaja.ee/?id=14], 01.12.2010 5. Säästva renoveerimise infokeskus, [http://www.renoveeri.net/?id=281], 01.12.2010 6. Teine krohvikoolitus Paide SRIKis [http://www.srik.ee/index.php?a=Read &id=88], 01.12.2010 7. OÜ Roomaja kodulehekülg [http://www.roomaja.ee/], 01.12.2010 8. OÜ Järveroog kodulehekülg [http://www.jarveroog.ee/], 01.12.2010 9. Roomaja looduslikud materjalid [http://www.julm.ee/contents/~PRESS/ planset.pdf], 01.12.2010 10
Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugöökull,hobune,inimene;kõrvalihased;karvkate;tarkuseja silmahambad;kõhulihased;ussripik;õndraluu). Füs:galaktikate,tähtede,planeedisüst. areng; keem elementide mitmekesisuse teke. Keem:lihtsad>keerukad molekulid;O2 puudus,tekkisid N2,NH3,CO2,CH4.
juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni
okasmetsas. Sega-ja lehtmetsa loomastik Lehtmetsa levinumad loomad on metsnugis ja hirv Põhja-Ameerikas levinumad loomad on skunk ja pesu- karu. Poolkõrbed ja kõrbed Kaamel on kõrbe tähtsaim liikumis vahend ja temalt saab villa,piima,nahka ja liha Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra Ekvaatoriaalsed vihmametsad Lindudest on levinud:Koolibri ja tuukan Loomadest ,aga gorilla,jaaguar ja kapibaara Loodusvööndid mäestikes Laialt on levinud karjakasvatus,levin umad kariloomad on:lambad ja pikakarvalised,suu rte sarvedega jakid. Kasutatud materjalid http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://et
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...
neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Toitu otsivad nad öösel grupis. Ogasaba tegutseb päeval. Tema saba on ogaline, see on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Sarvikrästik on Saharas elav roomaja. Ta on liivaga ühte värvi, seega võib ennast hästi peita. Ta käänab end S-kujuliseks ning roiete värinate abil kaevab end liiva sisse. Välja jäävad paistma vaid silmad ja ninasõõrmed. Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, kes nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Datlipalm Fennek e. Kõrberebane Ogasaba Sarvikrästik Inimtegevus: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Inimeste tegevus
Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. BIOKEEMILINE VÕRDLUS-Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega.Elu päritolu teooriad.Sooja lombi metafoor Darwinilt.Selle hüpoteesi kohaselt võisid elu aluseks olevad molekulid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes,kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni.Kuum katlake.Saksa teadlane Wächtershäuser on ühe hüpoteesina välja pakkunud vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mit...
17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu hammastega, roided konksjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega 23. aegkonnad vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond eoonid fanerosoikum, proterosoikum, arhaikum
mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätas...
Ragne Vainov Safari Aafrika on tõeline safarimanner seal on väga mitmekesine loomastik ja taimestik Võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede vihmametsade - ja laialeheliste metsade taimed "The Big Five": lõvi, ninasarvik, elevant, pühvel ja leopard Suahiilikeelne sõna "safari" tähendab rännakut või seiklust ja seda kahjuks mitte ainult loodussõbralikus tähenduses Lõuna-Aafrika paikneb Aafrika lõunatipus Sellel riigil on 3000-kilomeetriline merepiir LAV-i territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas Parim aeg safariks on LAV-i talv maist septembrini Aafrika uhkus ja maailma tuntuim rahvuspark President Paul Krugeri (1825-1904) nime kandev park asutati juba 1898.aastal Kruger paikneb Lõuna-Aafrika kirdeosas Mpumalanga provintsis, piirnedes Mosambiigi ja Zimbabwega Üle kahe miljoni hektari suurusel territooriumil elab 114 roomaja-, ...
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalu...
Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb et lähenemas on mingi suurem elusolend. Kuid võib juhtuda, et rästik ei tee sellest välja või magab ja inimene astub talle kogemata peale. Sellega vigastatakse madu ja ta tunnetab ohtu. Roomaja kaitseb ennast ja ründab teda vigastanud isikut. Muidugi on olnud ka olukordi, kus inimene isegi ei tea, et ta on salvata saanud. Hammustuse tunneb ära kahest väikesest, teineteisest umbes 5 mm. kaugusel asetsevast torkejäljest. Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti 4 tunni pärast. Hammustuskoha piirkonnas võib olla kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid või villid. Võib esineda iiveldust, nõrkus tunnet,
1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt
tšempion meister bakenbardid põskhabe guajaav eksootiline vili šanss võimalus tušš värvaine glögi kuum jook šampoon peapesemisvahend krokodill suur troopiline roomaja kissell paks marjajook arhitekt ehituskunstnik detail väike koostisosa kiivi puuvili geograafia maatedus barett peakate bataat köögivili
Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju Embrüonaalne induktsioon – ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Seaduspärasused embrüonaalses arengus Imetajate embrüo sarnaneb algselt kala lootele, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta: alati ei läbita kõiki etappe, mõned etapid jäävad vahele Inimese loote areng allub sellele reeglile -alguses on lootel saba ja lõpuspilud -lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba teise arengukuu lõpuni
1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada? V. Sest sealne keskkond on sellepoolest ohutum, et sinna ei pääse järglaste ohustajad ligi. Inimene või mingi teine loom. 5. Mitu korda aastas on koeral jooksuaeg? Millest see tingitud on? V. 2 korda aastas. Muna- ja seemnerakkude valmimisest. 6. Võrdle vastsündinud koerakutsikat vastsündinud lambatallega. Milliseid erinevusi ja milliseid sarnasusi leiad. V
Müütilised olendid Kentaur-hobuinimene Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna ...
lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene:
Esiteks polnud mul õrna aimugi ,et Austraallased eelistavad kodubasseini rohkem kui imeilusaid rande, sest meres on väga palju ohtusid .Need on : meduus,kelle kombitsad võivad surmata, krokodill,soolase vee madu,haid,kivikala,mille otsa võite astuda kivi peal. Ka mainit seda ,et Austraallaste kodudes pesitsevad väga paljud loomad.Need on: gekod (kiired sisalikud,kes pesitsevad köögis),possumid(öösiti nahistab prügikastide kallal) , goaan(poolemeetrine kassist suurem krokodilli sarnane roomaja,kes pesitseb koduaedades) ,maod,Austraaila koovitaja(välimus sarnaneb eesti kurele, liiguvad koduaedades ringi) Kaart 1 : Reisi marsuut ,mille Airi läbis. Alustas ta oma reisi maandudes Darwini lennujaamas, sealt edasi hääletades jõudis ta Townsville ümbrusesse,kus ta mõndaaega töötas. Edasi reisis ta jaanipäevaks Sydneysse ja läks siis tagasi Townsville. Edasi võttis ta ette reisi Cairnsi ja Tribultoni neemele. Hiljem saabus tagasi koju Townsville
Loomakaitseseadus Mis on loomakaitseseadus? · Reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. · Loom - imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. · Põllumajandusloom- loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Looma suhtes lubamatu tegu: · looma sundimine üle jõu käivatele pingutustele · loomavõitluse korraldamine, · looma hülgamine · abitusse seisundisse jätmine · loomale kannatusi põhjustav aretustegevus Looma lubatud hukkamine: · Põllumajanduslooma tapmine; · Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmine;
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6
Suguline Mittesuguline Osaleb 2 vanemorganismi Osaleb 1 vanem Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ...
1930. aastail oli Mandri-Eestis kohti, kus nastik oli kas väga haruldane või puudus hoopis- nendeks olid tiheda inimasutuse ja intensiivse põllumajandusega alad (näit. Konguta ümbrus Elva lähedal Tartumaal) või Virumaa metsade ala. 1980.a. on nastik levinud maa läänepiirkondades, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Ta esineb ka Lõuna-Eestis Koiva jõe piirkonnas. Pidades silmas areaalipiiri nihkumislõunasse võib arvata, et sellise tendentsi jätkudes peaks see roomaja Kirde- ja Põhja-Eestis muutuma haruldasemaks kui seni. [7] Levila Soomes Nastiku levikupilt Soomes, eriti maa põhjaosas, pole sellel sajandil olnud stabiilne. 10 aasta jooksul pole nastiku levikupildis olulisi muutusi toimunud kuigi areaali serv nihkus pisut lõuna poole. [7] Eesti nastiku arvukuse võrdlus Soomega Eestis ja Soomes on nastiku liigirikkus võrdlemisi sama. Mõlemas riigis on liik looduskaitse all see tähendab, et ta on haruldane. Kuid pidades silmas areaalippiri
hulkraksete esindajad Esimesed selgrooksed olid kalad Esimesed maismaa selgrootud olid ämblikud, putukad. Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees mitmeid eeliseid: püsisoojasus, karvkate, poegade imetamine piimaga Tänapäeval on loomadest putukad kõige mitmekesisem ja liigirikkam organismirühm, taimedest aga õistaimede htmk Inimese kahel jala liikumise eelised: käed vabad tööks, suurem vaateväli Tunnus Taim loom seene algloo vetika Bakter d m s id
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla.
- Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine
Müütilised olendid ja koletised Ragnar Rebane Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik Tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Kentaurid Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abig...
keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude Mesoderm: tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Entoderm: seede-ja hingamiselundkond Embrüonaalne induktsioon rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Biogeneetiline reegel: embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid ehk imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles siis omandab imetajatele omased tunnused. Paari esimese kuu jooksul on loode väga tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Rasedus vältab 40 nädalat. Kui laps sünnib enne 36. nädalat, on ta enneaegne. Organismide lootejärgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega(roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud
Ajalooline meetod Selle meetodiga tegelevad paleontoloogid. Paleontoloogia teadus kunagi elanud aga nüüdseks väljasurnud organismidest, millest on maapõue jäänud kivistised e fossiilid. Kivistised näitavad, mida sügavamatest kihtidest leitud, seda vanemad ja erinevamad tänapäeval elavatest organismidest. Sellest järeldub, et organismid on asendunud ajaloo jooksul uutega või on muutunud. Olulisteks kivististeks on vahevormid organismirühmade vahel. Ürglind (vahevorm linnu ja roomaja vahel) Linnu tunnused osaliselt keha kaetud sulgedega, tiivad, kerge luustik Roomaja omadused lõualuud hammastega, lühike saba, osaliselt soomustega kaetud keha, küünistega tiivad Kivististe vanust määratakse radioaktiivse meetodiga. Võrdlev meetod Võrreldakse kas ehitust või elutegevust või embrüoloogiat. Võrdlev anatoomia võrdleb kas organismi kogu keha ehitust või üksikute elundite ehitust.
Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused Maismaaökosüsteemi kollaps, asendumine uute ökosüsteemidega Chicxulub Meteoriit d=10 km
monomeerid, millest arenes elu Maal. 9.Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F.Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt? RNA 10.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Arvatavasti bakteri laadsed organismid, umbes 4 miljardit aastat tagasi 11.Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 12.Millised linnu ja milised roomaja tunnused olid 150 miljonii vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 13. Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks? Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier 14. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)? *Kivistised e fossiilid *Organite homoloogsus e organite põhiehituse sarnasus
Pupillid on ümmargused nagu teistelgi nastiklastel. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
