Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses, Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda
poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. · Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. · Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Haigused, mida puugid võivad levitada on: · puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad,
Selgrootud loomad Puugid Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Ämblikutele sarnaselt on ka lestalistel enamasti neli paari pearindmikule kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks
Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube.com/watc h?v= QrmashOX5EU PUUGID Ajutised parasiidid Ühtse kehaga lestalised Eestis kaks liiki- Laanepuuk ja Võsapuuk Kannavad edasi haigusi nagu ensefaliit ja burelioos Isased 2,5mm ja emased 4mm Arengujärgud: muna, larv, nümf ja valmik PUUKIDE TOITUMINE Toituvad imetajate ja ka osade lindude verest Kinnituvad saagi külge 24-36 tunniga Vere imemiseks kasutavad kärssa Naha peal püsivad nad pedipalpidega https://www.youtube.c om/watch?v= 0g_lt0FcQag ALLIKAD
aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Selle põhjal oletan, et puuke võime ka praegu metsades kohata. Kuna temperatuur on nende tegutsemise jaoks sobiv ning nende rohkust võis suurendada ka hiljutine vihmane suvi. Metsas käies nägime puuki
poollt levitatavaid haiguseid vältida või Määra kindlaks põhiidee õigeaegselt avastada Ole täpne oma faktidega Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. on võimalik puugihammustuste vältimiseks Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega mõndagi teha. riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada.
avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi Neil on tugevad lihased, eriti veel jalalihased Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Käitumine Toitumine Nad toituvad inimeste ja loomade verest Sigimine Emaspuugid munevad 200-5000+ muna. Munetakse tavaliselt prahi sisse või loomade urgudesse Vaenlased Puukide vaenlasteks on inimeste valmistatud mürgid Levik ja elupaik Levik Puugid on enim levinud metsades ja võsades. Eestis leidub neid kõikjal Elupaik Niisekd ja varjulised kohad ehk nad on levinud alusmetsades Kasutamine, osa looduses Kasutamine Inimesed ksautavad puugi mürki vaktsineerimise jaoks Osa looduses Nad on osaks toiduahelas Ja veel midagi... Puugid on inimestele ohtlikud (võivad tekitada puukentsefaliiti) Küsimused Millest/kellest nad toituvad? Kus nad elavad? Miks on puugid inimestele ohtlikud? Miks on puugid hulgaliselt metsades levinud?
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele).
Puuknakkused. Anaplasma phagocytophilum koertel Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, 2. kursus, 2. rühm) Puugid on lülijalgsete hõimkonda kuuluvad paljude selgrooksete loomade parasiidid. Nad on mitmete erinevate patogeenide kandjad ja levitajad üle terve maailma. Puugid kannavad edasi parasitaalseid, bakteriaalseid ja viirushaigusi. (Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad
Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel skorpionid, puugid, lestad, koibikud jt. Enamik elavad maismaal. Mõni liik elaab ka vees. Suurimad kuuluvad tarantlite hulka. Skorpionilised * Lestalised * Puugid Skorpionid on röövtoidulised. Enamike mürk pole inimesele ohtlik. Lestalisi elab kõikjal. Paljud neist on parasiidid. Puugid 90% oma elust veedavad
Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga
TÖÖLEHT 1. Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puugid ja nende levik" ja kirjelda puukide elu ja tegevusi järgmise skkemi abil: Aseta sündmused toimumise järjekorda Nimeta põhiidee, sündmus või fakt Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused:
Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi -puukentsefaliiti ja borrelioosi. 6. KASUTATUD KIRJANDU http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikud ja Bioloogia õpik põhikoolile teine osa.
Inglismaal. Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
viirusega. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad võsapuuk ja laanepuuk. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil viirusekandjaid süljenäärmetes ja süljes. Üheaegselt võivad puugid olla nakatanud rohkem kui ühe viirusetekitajaga, ehk et samaaegselt võib peremehele üle kanduda rohkem kui üks haigustekitaja bakter, kusjuures vastsed ja nümfid on haigustekitajate olemasolu korral eritistes sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Haigus Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva, võimalik 2 28 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud
Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele (krabi-ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad ,,süstivad" ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks. Skorpionid on pika painduva tagakehaga ämblikulaadsed, kelle mürgiastel ja mürginääre asuvad tagakeha tipul. Lestad on väikesed taimede või loomade parasiidid. Puugid aga soojavereliste loomade parasiidid. 4.Ämblikulaadsete tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) putukate arvukuse reguleerijad (lestad lagundajad, ämblikud vähendavad kahjurputukate hulka) 2) ämblikud ise on toiduks paljudele teistele loomadele, nt lindudele, sisalikele jt. 3) ämblike kui ka skorpionite mürgist saab toota ravimeid 4) mõnede ämblike ja skorpionide mürk on inimestele ohtlik, vaevusi tekitavad parasiteerivad
Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Ämbliku keha katab kitiinist kest-välistoes, kaitsevärvus, keha on lüliline, karvakesed jätkedel ja mujal kehal. Keha koosneb 2 osast: pearindmik(suu, 2p. jätkeid, 8 lihtsilma, 4p. jalgu), tagakeha(hingamisavad, võrgunäsad). 10. Kuidas ja milleks koovad ämblikud võrke? Ämbliku tagakehas on näärmed, mis toodavad võrguniiti, mis koosneb valgust ja on väga tugev. 1
Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise linnu pessa ja lükkab teise linnu munad pesast välja. Nii kasvatavad võõrvanemad käopoja üles. On ka transpordiparasiidid, kes kasutavad teist loooma või putukat selleks, et liikuda uude kohta. Parasiidid
· Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse. antibiootikumid Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev toime ohtlikute bakterite paljunemise peatamiseks. Antibiootikumid on keemiliselt struktuurilt, antibakteriaalselt toimelt
sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest, vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab kaitsta kui riietuda heledasse ja libedasse riietusse, et oleks riietelt puuki kergesti märgata ja, et puuk libiseks sellelt maha. Peale võsas käimist tuleks ennast üle vaadata kuna puuke leidub nt rohukõrtel jne. Kus nad ootavad ohvrit
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud
kasutamisel. Tagajärjed Keskmine temperatuur tõuseb Aurumine suureneb - rohkem sademeid - kliima muutub niiskemaks. Jäämassid sulavad - ei peegelda enam nii palju kiirgust tagasi - temperatuur tõuseb veelgi. Kuumad päevad sagenevad - südame, kopsu -ning teiste haiguste avaldamine, suureneb suremus. Soojemas kliimas levivad moskiitod, puugid ning närilised, kes levitavad haigusi. Hoogustub kõrbestumine
Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva
TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu.
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna
5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8. Kuidas bakterhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? M�htsus ned bakterihaigused levivad ka siirutajate egk haigustekitajate edasikandjate vahendusel.Haiguste v�htsus ltimiseks v�htsus itleb tugev immuuns�htsus steem v�htsus ga h�htsus sti
Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus.
vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2
sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4.Vaktsineerimine, mis peaks toimuma 1-2 kuud enne haigust. 5.Seksimisel kastutage kaitsevahendit. 6.Ühekordseid süstlaid kasutangi ainult ühe korra! 7.Võõra vere kokkupuutumisel kasutatakse kummikindlaid.
Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!! Millisele neist tuleb komad vahele panna, kas samaväärsetele määrustele või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste.
TOIDUMÜRGITUS Tekib ebakvaliteetsete toiduainete tarvitamise tagajärjel. Kahjutab kesknärvisüsteemi. Tunnused: Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, peavalu; Mõne aja pärast ka nägemishäired, topeltkujutised, pupillide laienemine; Hiljem on raskused neelamisel, hääl muutub kähevaks, tekib lämbumistunne, kõhulahtisus. Kutsuda kiiresti arst ja manustada toidumürgituse vastast seerumit. (!) PUUGIHAMMUSTUS Puugid on ohtlikud selle poolest, et nad võivad kanda edasi mitmesuguseid haigusi, eriti entsefaliiti ja borrelioosi. Kui märkate, et puuk on end naha külge imenud: 1. Eemaldage puuk võimalikult kiiresti. Kasutades eemaldamiseks pintsette, haarake nendega võimalikult puugi pea lähedalt ja tõmmake puuk ettevaatlikult vastupäeva keerates välja; 2. Peale pea eemaldamist peske haava seebiveega või puhastage piirituslahusega; 3
Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib
korda suurem. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu kasvada. Probleeme on maailmas palju, mida ei jõua kõiki üles lugedagi. Tähtsaimatele neist tuleks tähelepanu pöörata võimalikult kiiresti. Probleemide vähendamiseks on juba algust tehtud,
ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma tunnusteta) Noorloomadel kulg äge ja tihti halva prognoosiga Oluline boksid ja künad puhtad hoida!
Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame, kopsu ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning
BAKTERIAALSED HAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos) SAASTUNUD TOIT JA JOOK OTSENE KONTAKT HAIGEGA PUUGID LEVITAVAD PUUKBORRELIOOSI KUIDAS ENNAST KAITSTA BAKTERHAIGUSTE EEST? HAIGESTUNUGA KONTAKTI VÄLTIMINE HÜGIEEN IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE TERVISLIKUD ELUVIISID VAKTSINEERIMINE BAKTERHAIGUSTE RAVI ERINEVALT VIIRUSHAIGUSTEST, SAAB BAKTERIAALSEID HAIGUSEID RAVIDA ANTIBIOOTIKUMIDEGA. ENAMASTI ON ANTIBIOOTIKUMID SUUNATUD BAKTERI RAKUS TOIMUVA VALGUSÜNTEESI PÄRSSIMISELE. BAKTERID ERITAVAD KA ISE ANTIBIOOTIKUME, MIDA SAAB
Väldi alkoholi ja rasket füüsilist koormust. C ja D HEPATIIT Levivad vere ja teiste kehavedelikega. Vaktsiini ei ole. Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist. Kroonilised haigused, kuid paljudel haigetel ei ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla.
teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik
patsiendi keha hävitatakse nõnda, et kaitsetud inimesed ei satuks nendega mingisugusesse kontakti; · Seni ravimatu Ebola viirus tapab 50 - 90% haigestunutest. Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik · Kuulub Nairoviiruste perekonda · Leidub Ida-Euroopas, endistes Nõukogu Liidu maades, Vahemere äärsetes maades, Loode-Hiinas, Kesk- Aasias, Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Kesk-Idas ja Indias; · Viirusekandjateks on puugid Hyalomma; · Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes; · On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult steriliseeritud tööriistade või süstlanõelte taaskasutuste või meditsiiniliste vahendite saastumise tõttu; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sümptomid: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine.
liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab sealseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Globaalne soojenemine toob Eestile kaasa järgnevad muutused: Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud
*Plasmiidid väike DNA moodustis toitumisesk ja keskkonnaga kohanemiseks *rakumembraan+ rakukest *limakapsel ümbritseb rakku *viburid+ piilid ENERGIAT SAAVAD *autotroofid *kemo või fotosüntees *heterotroofid *anaeroobsel oksüdatsioonil Bakterid moodustavad spoore tugeva kestaga bakterirakk mille elutegevus seskub ning ta elab üle ebasobivad elutingimused Leidub väljaheidetes Paljunevad pooldumise teel Põhjustavad haigusi: *tuberkuloos *puugid *salmonelloos *süüfilis *muhkkatk *kopsukatk Baktertoksiin mõndade bakterite poolt toodetav mürk Biotehnoloogiabioloogia haru mis tegeleb organismide elutegevusega seotud protsesside inimestele vajalike ainete tootmisega Biotõrjeüht liiki isendite vähendamine teise liigi kaasabil Eukarüootorganism, mida iseloomustab rakutuuma ja mebraansete organellide esinemine Homoloogiline kromosoomkromosoomid mis sisaldavad samu pärilikke
kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast.
2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks.
Tegenaria domestica Tegenaria domestica Agelenidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Vesiämblik Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Argyroneta aquatica Argyroneta Cybaeidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Ixodes ricinus Ixodidae Ixodida Parasitiformes Arachnida Arthropoda Animalia Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Hulkjalgsed Lülijalgsed Loomad Ixodidae Ixodida Parasitiformes Myriapoda Arthropoda Animalia
4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused.
annaabi.ee 
