Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Mõttetute surmade hooaeg on alanud Autor: Askur Alas Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 01.12.2011 Probleem, millele artikkel keskendub:Väikesed lapsed, noored lapsed, mõnikord isegi täiskasvanud on tähelepanematud ja kukuvad kaevudesse ning surevad mõttetusse surma. Mitte kedagi ei võeta selle eest vastutavaks ja lood ei tundu paranevat. Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid
Käesoleva töö teema on narkomaania Eestis, sellega seotud terviseprobleemid, haavatavad grupid ja ennetusmeetmed. Antud töös kirjeldame narkootikumidest tingitud surmade arvu, mida inimesed ette võtavad oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks ja kuidas saavad õed tervise edenduslikult sekkuda narkomaania korral
maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Tubaka mõju tervisele ja välimusele Tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist.
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud
3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid,
töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli surevad inimesed just meie riigis nooremalt, kui mujal maades ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu. Seetõttu tuleks võimaldada inimestele ka piisavalt puhkust, aega iseendale. Tervis on eelkõige tähtsam kui töö ja raha. Samuti, et sündide arv ületaks surmade aru tuleks enamikul paaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv
eluiga pidevalt tõusnud. · Eestis kui ka Lätis on keskmine eluiga tõusnud väikeste mõõnadega. Alla 5aastaste laste suremus 1000 elussünni kohta · Soomes on väikelaste surmad vähenenud. · Eestis ja Lätis on väikelaste surmad kõvasti vähenenud Hinnang · Kõigis kolmes riigis on väikelaste surmade arv oluliselt langenud. · Soomes on SKT tõusu teel, samas kui teises kahes riigis on see langemas. · Soome on arenenum kui Eesti ja Läti, kuid nende näitajad on tõusmas. · Mind hämmastas see, et Lätis on väikelaste surmade arv oluliselt suurem kui Soomes. Aitäh kuulamast! Kasutatud materjalid · http://hdr.undp.org/en/statistics/ · http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elaniku_k ohta
vähendab seda näitajat veel enamgi. Sündimus väheneb drastiliselt, sest noorte emade (lapsesaamise eas) osakaal rahvastikust jätkuvalt kahaneb ning noorte väljaränne vähendab seda näitajat veel enamgi. Joondiagramm 3. Ida-Virumaa sündide arvud eri stsenaariumites. Surmade arv jääb perioodil 2017-2040 igas stsenaariumis peaaegu samaks, vähenedes 6-7% piires (Joondiagramm 2). Kuigi rahvaarv väheneb, jääb surmade arv samaks, sest populatsiooni kahanemine on tingitud väiksemast järelkasvust, mille muutused mõjutavad suremust minimaalselt, sest noorte suremus moodustab väga väikese osa kogu rahvastiku surmade arvust. Lisaks vähendab surmade arvu ka pikenev keskmine eluiga, mis tasakaalustab 2040. aastal suurte sisserändajate põlvkondade jõudmist oma eluea lõppu. Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites.
25-28 1. Maakera ja Eesti rahvaarv; Euroopa suurima rahvaarvuga riik (slaid 6) Maailma rahvaarv – umbes 7,4 miljardit inimest Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohaselt peaks 2050. aastal Maal elama kümme miljardit inimest. 5. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks
surmapõhjuseks. Võrreldes kogenenumate juhtidega, on 15– 24-aastaste sõidukijuhtide hulgas suremuse määr kuni kaks korda kõrgem. Oht ei ole seotud ainult nende endiga – iga liiklusõnnetuses hukkunud noore sõidukijuhi kohta hukkub ka keskmiselt 1,3 muud inimest. Noorte sõidukijuhtidega seotud õnnetused on sageli põhjustatud kontrolli kaotamisest auto üle või lubatud sõidukiiruse ületamisest ning need juhtuvad suurema tõenäosusega öösel. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Eestis Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks : südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust
muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine
inimeste kogu. Demograafilise ülemineku teooria Demograafilise ülemineku kulgemine: ülemineku algus üleminek ja ühiskonna muutused ülemineku sotsiaalne levik Suremus demograafilisel üleminekul: oodatava eluea muutus suremuse languse põhjused ühiskonnamõjud suremusele kiiremad kui sündimusele epideemiline üleminek (välistekkelised, sisetekkelised surmapõhjused, eluea kasv, surmade nihkumine vanematesse vanuserühmadesse ehk vananemine) Sündimus demograafilisel üleminekul: sündimuse muutus aeglasem pere suurus enne ja pärast demograafilist üleminekut mitmekesine tegurite komplekt (otsesed, kultuurilised, majanduslikud) väärtusüleminek ja laste tähenduse muutumine Ränne demograafilisel üleminekul: muutused pere suuruses ja ränne väljarände suunad
Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, looduskatastroofid) AIDS
4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis. Üks põhjus on kõhulahtisus, see on alla viie aastaste laste surmade põhuseks teine haigus maailmas. Miks tekitab see haigus nii palju kahju. (Sest selle haigusega ei taha keha omastada toitu ja vedelikku ning ilma meditsiinilise ravita (paljutes maailma piirkondades see puudub) surevad lapsed dehüdratsiooni) 8. Mida tehakse tänapäeval, et aidata inimesi aafrikas? (Annetatakse raha, et parandada sealsete laste elu järge)
Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias
Eesti iive on pikka aega negatiivne ja eestlaste arv kahanes iga aastaga mitme tuhande inimese võrra. Sellest ajast peale, kui võeti kasutusse emapalk, on iive hakanud tõusma. Käesoleval aastal, kui on olnud halb majandusolukord, pole inimesed pereloomisest loobunud. Viimase viie aastaga on iive järjest paranenud ning stabiilsusest on puudu veel vaid veidi alla 600 lapse. Kui veel 2007. aastal oli iive negatiivne ligi miinus 1800, siis möödunud aastal kasvas sündide ja surmade vahe pea 600ni. Olukord muutub paremaks tänu sündide kasvule ja surmade vähenemisele. Surmad vähenevad tänu riigi toetustele tervishoiu valdkonnas. Inimesed elavad kauem tänu tervislikele eluviisidele, mida on viimasel ajal palju propageeritud. Eestlased on hakanud tervislikumalt toituma, spordisaalid ja staadionid on rahvast täis, tööle jalutajaid on palju rohkem kui mõne aasta eest. Võib-olla on sellises
3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861. Rahavastikuregistris on kõige olulisemad isikuandmed. Viimane loendus oli 31.dets 2000. 3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1.9 2008 0,4 2007 1,37 2009 0,3 Surmapõhjused : 1. Südameveresoonkonna haigused 2. Kasvajad 3. Liiklusõnnetused Imikusuremus mitu last sureb 1 eluea jooksul. RÄNDED JA RÄNDEIIVE Ränne e migratioon- püsielupaiga vahetus ühest riigist teise või samas riigis. Siseränne välisränne. Vabatahtlik sundränne Immigratsioon immigrant Emigartsioon emigrant.
keskkonna säästlik kasutus. Kuid mida peaksime tegema, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng?Et oleks lihtsam arutleda,võtsin aluseks just Eesti jätkusuutlikkuse. Pidevalt muutuvaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib pidada rahvastiku iivet. Kuigi praegu on hakanud iive üle 20 aasta taas tõusma,pole me kaitstud languse eest. 2010. aastal sündis 15 825 ja suri 15 790 inimest. Viimati ületas sündide arv surmade oma 21 aastat tagasi 1990. aastal. 2010. aastal sündis varasema aastaga võrreldes 62 last rohkem, kuid sündide arv oli siiski ligikaudu 200 võrra väiksem viimase kümnendi rekordilisest 2008. aasta sündide arvust, kui sündis üle 16 000 lapse. Seevastu on surmade arv olnud pidevas languses viimased kolm aastat ning 2010. aastal suri 291 inimest vähem kui aasta varem.Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi
2009 36 14 41 3 -5 11 Joonis 6 Värska valla ränne Suur sisseränne Värska valda on toimunud 2004-2005. Arvukas väljaränne on toimunud 2002-2003 ja 2007 aastal. Aastad 2006 ja 2008-2009 on rändesaldo Värska vallas püsinud stabiilselt madalal. 7 Joonis 7 Värska valla rändesaldo Aastatel 2000-2003 on Värska vallas sündide arv kasvanud ja surmade arv vähenenud, mis aastateks 2002 viis sündide ja surmade arvu peaaegu tasakaalu. Valla sündide ja surmade arv on toodud tabelis 4. Aastatel 2000, 2004 ja 2007 oli iive rekordiliselt madal. Arvatav põhjus on elamispinna puudus Värska alevikus, kuna noortel peredel puudub võimalus asuda elama Värskasse, kuigi huvi on selleks olemas. Tabel 4 Sündide ja surmade arv Värska vallas (allikas: statistikaamet.ee) Loomulik iive Surma
Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane
elab ka inimesi rohkem ja tihedamalt. Ebasoodsatel aladel aga vähem ja hõredamalt. Lääne- ja Edela Venemaal asub Süda-Venemaa. Tööstuslik jõukeskus. Suured linnad Moskva, Nizhni Novgorod, Tuula, Jaroslavl, Voronezh. Energiamajanduse, naftakeemia ja uuema masinaehituse piirkond. Suuremad linnad Kaasan, Samara, Volgograd, Perm, Ufa. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide üldarv Venemaa 1,754 12 2,008 14 -2 -0,0 2 241 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav kesmine eluiga ja laste arv.
Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus.
aastal. Viljandimaa 1990. ja 2009. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta. Suurim erinevus kahe aasta suremuse vahel on vanusegruppides 65-69 ja 70-74, kus 1990. aasta suremuse vanuskordaja oli märgatavalt suurem 2009. aasta kordajast. Viimase kahe vanusegrupi kõrgem kordaja 1990. aastal tuleneb rahvaarvu vähenemisest 2009. aastal, kuna surmade arv 1990. ja 2009. aastal on üldjoontes samas suurusvahemikus. 1.5 Rahvastikuprognoos Viljandimaa rahvaarvu vähenemine on olnud püsiv probleem juba mitmeid aastaid ja ka tulevikuprognoosid ei ennusta selle näitaja paranemist lähima 20 aasta jooksul. Siinkirjutaja poolt koostatud prognoosid ei arvesta rahvastiku rännet, mis kardetavalt ka tulevikus püsivad tugevalt negatiivsed. Võttes arvesse tõenäolisemat varianti rahvastiku sündimusest ja suremusest arvutasin
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
Keskmiselt sünnib Hiinas 1,5 last naise kohta. Ida-Aastiaga võrrelses on see pigem kõrge, sest enamikse riikides seal on see näit 1,3-1,4. Mõne erandina nt. Põhja-Koreas on see näit 2,0. Kuni praeguse aastani on see näit olnud stabiilselt 7 tuhande inimese kohta. Erandina aastail 2003-2007 oli see näit 6 tuhande inimese kohta. Tuleviku prognoosil on see arv kasvamas. Aastast 2015 on see näit 8 tuhande inimese kohta ja aastast 2022 9 tuhande inimese kohta. Aastast 1993-2000 tõusis surmade üldarv poole miljoni inimese võrra, aastast 2001-2005 langes see näit 700000 inimese võrra. Edasisest see arv tõuseb, kuni prognooside kohaselt suurened surmade üldarv aastaks 2025 nelja miljoni inimese võrra võrreldes aastaga 2005. Praegusel aastal on imiku suremus 15/1000 sündinu kohta.Aastast 1993 kuni praeguse aastani on imikusuremus langenud 38-lt 15-le tuhande sündinu kohta. Inimsese oodatav eluiga on praegu 75 aastat. Aastast 1993 on see arv
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa.
Demograafia - rahvastikuteadus , tegeleb mitmesuguste rahvastiku seonduvate küsimustega(nt.vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühiskonna kaasus on keskmised. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi
vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori) Rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- mingi piirkonna sündide arvu suhe rahvaarvuga. Suremus-mingi piirkonna surmade arvu suhe rahvaarvuga Loomulik iive- näitab mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu-või töökoha leidmiseks. Emigratsioon- on riigist väljaränne Immigratsioon- on riiki sisseränne
* rass ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm * rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad
LAPSE SAAMISE AJASTAMINE JA LASTE ARV Sündimustrendid Euroopas Artikli autor: Mare Ainsaar 2011/number 12 Demograafia sünd 1662.aastal avaldas John Graunt uurimuse Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu
küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest.
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
Eesti demograafilised probleemid Viimasel aastakümnel on Eestis kerkinud esile mitmed demograafilised probleemid. Kuigi need probleemid on meie ühiskonnas juba pikka aega endast märku andnud, on asjad viimastel aastatel just halvemuse poole liikuma hakanud. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on sündivuse langus. Sündimus langes Eestis ajavahemikul 19912000 19,3 tuhandelt lapselt 13 tuhandele aastas. Alles 1999. aastal oli sündide arv esimest korda pärast 11-aastast vaheaega eelmise aasta sündide arvust veidi suurem. Kasv jätkus ka 2000. aastal. Kuigi sündide arv on viimastel aastatel kasvanud on surmade arv aastate jooksul kahanenud, mistõttu Eesti rahvaarv kahaneb jätkuvalt. Rahvastiku vananemisega kaasneb ka tööealise elanikkonna kiire vananemine, mis tekitab tööealiste elanike puudust. Tööpuudus on aga probleem mis on jätkuks teiste probleemide tekkimisel nagu: ühe osa elanikkonna elatustaseme langus...
õigeusk, mida Marokos ei eksisteeri. Keskmine eluiga on Rumeenias oluliselt suurem, naistel lausa 40 aastat, samas kui Marokos on naiste keskmine eluiga ainult 27 eluaastat. Nii Marokos kui Rumeenias moodustavad 15-64 aastased suurima osa elanikkonnast, Marokos 66% ja Rumeenias 70,4%. Rumeenias on 0-14 aastaseid sama palju kui üle 65 aastaseid, kuid Marokos on vanureid üle poole vähem, kui alla 14 aastaseid. Seega on Marokos noorem rahvastik, kui Rumeenias. Maroko on sündide ja surmade järgi 2 etapis ehk toimub rahvastiku vananemine, Rumeenias toimub üleminek demograafiliselt plahvatuselt rahvastiku vananemisele. Lapsi naise kohta on Rumeenias poole vähem, kui Marokos, seetõttu ongi Marokos noorem rahvastik. Imikusurmade arv on aga Marokos oluliselt Rumeenia omast suurem, sest tingimused on halvemad, väiksem arstiabi võimalus ja lapsi naise kohta on rohkem, ei olda nii hea tervise juures.
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv
2. Sõnasta vähemalt viis põhjust, miks oli J. Rooste nimetu peategelane omadega ummikus. J. Rooste nimetu peategelane oli omadega ummikus mitmel põhjusel. Üheks neist oli alkohol. Ta teadis, et alkohol suudab probleeme leevendada ainult ajutiselt. Rooste teose peategelane tegeles armastuse leinamisega. Ta meenutas oma nooruspõlve, mil ta uskus tõelisesse armastusse, mille ühiskond hiljem purustas. Rooste peategelane on väga iseenesest lähtuv. Ta avas teiste inimeste surmade läbi iseenda oluliseid probleeme. Rooste peategelase suurimaks mureks on aga inimeste tundetus. Peategelane heidab ühiskonnale ette inimeste igapäevaseid maske ja hingetühjust. Rooste tegelane keskendus ainult halvale, kogudes negatiivseid mõtteid ühiskonnakriitilisi monolooge pidades. 3. Kirjuta peategelasele kiri, milles annad talle näpunäiteid, mida, kuidas ja miks ta peaks muutma, et elu jälle joonde saada. Ainult ühiskonna ja tänapäeva probleemidele keskendudes läheb iga
Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvaste rändamsii. Leibkond Koosneb inimestest, kellel on ühine majapidamine, aga nad ei ole sugulased. Ülalpeetav inimene, kellel puudub sissetulek. Tööjõud- tööjõulised inimesed. Rahvus- teatud inimgrupp kellele on omane teatud kultuur ja keel Integratsioon- rahvaste lõimumine Sotsiaalne kihistumine inimeste grupeermine teatud teenuse abil. Inimeste erinevad huvid Kompromiss- osapooled nõustuvad osaliselt ühisseisukohaga.
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus:
Tekivad maksakahjustused Tekib depressioon Munandite kõhetumine ja impotentsus Alkohol ja noored Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Miks juuakse? Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, teeb õnnelikuks ja leevendab muresid Tähtpäevade puhul on kombeks Tarbimine seltskonna mõttes Alkohoolsed joogid maitsevad Alkoholi tarbimist harjumuse tõttu või kaaslaste survel mainisid keskmisest rohkem kõige madalama sissetulekuga inimesed Kõige sagedamini tarbivad Eesti elanikud lahjasid alkohoolseid jooke, kõige tihedamini
Minu Eesti Tere kallis õpetaja ja kaasõpilased! Sooviksin teile täna rääkida sellisest probleemist Eestis nagu rahvaarvu vähenemine, inimeste, eriti noorte väljarändamisest ja tagasitulemisest. Aastal 2012 oli väljarändajaid 10 871 ning sisserändajaid 4416, mis on 6455 inimest vähem kui väljarändajaid. Alates 2007. aastast on väljarännanute arv järjest suurenenud ning kõige rohkem rändavad välja 15-29 aastased. Lisaks ületas surmade arv 2012. aastal 1460 võrra sündide arvu. Nii võib tekkida küsimus, et kas Eesti jooksebki inimestest tühjaks ning vähesed kohale jäänud lihtsalt surevad ära. Sellel kohal on palju erinevaid arvamusi ja põhjuseid. Mõned inimesed arvavad et Eesti on üks mõttetu ja tühine paik elamiseks ning et siit põgenemine on auasi. Teistel on raskusi Eestis toimetulemisega ning on sunnitud rikkamates naaberriikides tasuvamat tööd otsima. Tavaliselt on nemad end siiski Eestiga sidunud ning
KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel. INTEGRATSIOON E. LÕIMING rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära.
kestnud abielud, 2011 aastal lahutas samuti kõige rohkem 20 ja enam aastat kestnud abielud. Võrreldes teiste aastatega oli 2011 aastal palju lahutusi ka abielude hulgas, mis olid kestnud 4 aastat, ilmselt olid need liidud sõlmitud 2007 aastal kui majanduslik seis oli hea ning inimesed abiellusid rohkem. 5.SUREMUS Lääne-Viru maakonnas suri 2007 aastal 912 inimest, mehi 470 ja naisi 442. Järgnevatel aastatel surmade arv kahanes, 2011-ndaks aastaks oli arv vähenenud 807-le, millest naisi suri 408 ja mehi 399. Aastal 2007 suri kõige rohkem naisi vanuses 85 aastat ja vanemad, neid oli 137 ja mehei vanuses 75-79 aastat, neid oli 89. Viie aastaga on naiste suremus 85aastaste ja vanemate hulgas kasvanud, aastaks 2011 oli Lääne-Virumaal registeeritud 142 surma selles vanusegrupis. Kuid meeste vanusegrupis 75-79 aastased surmade arv viie aastaga kahanes,
vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eestis on selle taga suures osas Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka.Selleks, et tagada Eestis demograafiline jätkusuutlikus, tuleks suurendada sündimust nii palju, et sündide arv ületakse surmade arvu. Väga tähtsa osa meie maast moodustavad siiski noored. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond võib olla jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus saada haridus, võimalus toituda tervislikult ning kasvada puhtas keskkonnas. Eestis on sellised võimalused enamustele lastele tagatud. Eestis saab piiri tõmmata ka rikaste ja vaeste vahele. Rikkad on aegamisi muutunud veel rikkamaks ning vaesed jäänud veel vaesemaks.
Siiski on viimasel ajal ilmunud töid, mis kinnitavad, et rohke transrasva tarvitamise toimel võib suureneda südamehaiguste ja infarkti risk. Transrasvhapped, sarnaselt küllastunud rasvhapetega, tõstavad LDL ehk halva kolesterooli taset, kuid erinevalt küllastunud rasvhapetest alandavad transrasvhapped ka HDL ehk hea kolesterooli taset. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna krooniline, pikaajaline negatiivne mõju on olemas isegi suhteliselt väiksel transrasva kogusel. Tänapäeva toiduainetööstus kasutab massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu kuna need on odavamad, kui looduslikult tahked rasvad. Rasva koostis ja osakaal aga määrab suuresti toidu kvaliteedi. Ühelt poolt läheksid
mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult ressursse. 1945. aastal võeti USA-s kasutusele tuumapommid ja mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm. Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailamasõda esimest. Hukkunuteks olid enamasti tsiviilisikud ja surmade arv ulatus mitmekümne miljonini. Sõja pärast pidid paljud inimesed kodudest ka lahkuma. NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed. Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid suures osas hävinud. 1980
nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust. Loomulik iive on euroopa riikides negatiivne ( Itaalia, Venemaa, Ukraina, Saksamaa, Portugal) Loomulik iive= elussündide ja surmade vahe Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega. Rahvaarvu mõjutavad tegurid on: sündimus, sisseränne, suremus ja väljaränne. Sündimuse, suremuse ja rändenäitajate liitmine annab koguiibe ehk kogu inimeste arvu muutuse. Maailma rahvarohkemad riigid: USA, Jaapan, Hiina, India, Nigeeria, Brasiilia, Pakistan, Venemaa. (arengumaad?) Kiire rahvastiku kasv tekitab milliseid globaalseid probleeme? Keskkonna probleeme, kallis toit, nälg, vaesus. 2
Põhjused, mis puudutavad alkoholi rohkelt tarvitavaid noori, võivad pigem peitud alkoholi sõltuvusttekitavas olemuses ja alkoholisõltuvusest ülesaamisel. (ibid., lk 88-90) Näiteks USA-s läbiviidud uuringute põhjal on tõestatud, et alkoholiaktsiisi tõstmine vähendab alkoholi poolt põhjustatud kahju, millest lähtuvalt on ka liigtarvitamine, alkoholisõltuvus ja sellega seotud surmajuhtumine arv vähenenud. Suurbritannia näitel on samuti nii surmade kui ka alkoholisõltuvuse tõttu haiglaravi vajavate inimeste arv vähenenud alkoholihindade tõusu tõttu. Samas võib ka tõdeda, et ,,poliitilise meetme mõju tarbijatele sõltus märkimisväärselt erinevate alkoholi tarvitavate inimeste tüüpidest". Madalamasse sotsioekonoomilisse gruppi 4 kuuluvad inimesed on alkoholi kättesaadavusega seotud muutuste suhtes nimelt teistest gruppidest tundlikumad. (ibid., lk 91)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
