Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates
AINERINGED I rida 1. Kuidas on rohelised taimed seotud süsinikuringega? - rohelised taimed fotosünteesivad lihtsatest anorgaanilistest ainetest süsivesikuid ehk esmast orgaanilist ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär ...
Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib...
Aineringed Looduses Jarno Soima AL14B Veeringe Veeringes eristatakse: 1) väike veeringe 2) suur veeringe 3) bioloogiline veeringe Veeringe vahetusperiood (veevaru keskmine kestvus) on atmosfääris ~10 ööpäeva, pinnases ~10 aastat, põhjavees ~600 aastat, maailmameres ~4000 aastat ja Antarktise mandrijääl ~14000 aastat. Hapniku ringe Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O2) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil toodetakse rohkem hapnikku kui seda hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aja jooksul suurenenud. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Süsiniku ja orgaanilise aine ringe •Süsinik on or...
V loeng BIOKEEMILISED AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES Aineringe mõiste · Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komp...
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
· Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse põldudele->bakterid lagundavad süsiniku. N-ringe peamised protsessid: · äike · N2 sidumine( mügarbakterid) · Korjuste,taimejäänuste,väljaheidete lagundamine.
c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka
nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena nagu oleme harjunud/nendega kohanenud Kõikide aineringete ühised jooned Süsteemsus Igal etapil ja protsessil oma kindel koht Elusorganismidel on oma osa Elemendid on kord ühe, kord teise ühendi koostises Läbivad kõiki sfääre Erinevate ainete ja elementide ringed põimuvad omavahel Globaalsed ja lokaalsed aineringed Globaalsed toimivad globaalsel tasandil, hõlmavad atmosfääri ja ökosüsteemi vahelisi protsesse (nt gaasilise komponendiga ringed N, O, H2O). Sellised ringed liidavad ühte kõik maailma organismid ja moodustavad hiiglasliku ökosüsteemi Maa biosfääri. Lokaalsed toimivad ökosüsteemisiseselt, hõlmavad elemente, mis on vähem liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel. Biogeokeemiliste aineringete häirimine
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime organismide levik ja arvukus organismidega seotud aineringed ja energiavood ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: nt toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levilat laiendada. Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga
3. Denitrifikatsiooni lähte-, vahe- ja lõpp-produktid. NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4. kuidas on produktsioonibioloogia valdkond seotud jätkusuutliku arengu küsimustega? Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub kaudselt tugevat mõju kõigile elusorganismidele.
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus,...
muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: • Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud; • Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud; • Põhja-Eesti paene lauskmaa; • Lääne-Eesti settelised tasandikud. 9. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4) Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes.Maastike talitus e funktsioneerimine on määratud mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega. Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele.Nt: rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm.
Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma. Seedimisjäägid jätab maapinnale. Toitub peamiselt taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Lagundajatena on väga tähtsad aineringed. Nendest toituvad konnad , roomajad , paljud linnud , mutid jne. Ertiuselnudkonna moodustavad eritustorukused mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Nende kaudu eritab vedelaid jääkaineid.Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik
Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed). Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Hüdrosfäär: kui poleks vett, siis ei saaks kujuneda mullad, areneda loomastik ega ka taimestik.
vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litsfäärist(seos!). muutused toimuvad natuke kiiremini. Dünaamilisem kui litosfäär. Hüdrosfäär- maa mineraalidega keemiliselt sidumata vesi(meri jõrd järved). Muutused kiiremad, vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Seostub selle kaudu teistega, et sealt pärineb hapnik(elusolendite energiavarustus) ja lämmastik( taimede toitaine). Bisfäär- maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised kihid, atmosfääri alumised kihid, kogu pedosfääri. 3. Näited sfääridevahelistest seostest
KONTROLLTÖÖ 1) Defineeri mõisted: 1. Biokeemilised aineringed- Ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmes...
Mikrobioloogia alused - evolutsioonipuu on tehtud geeni-järjestusi hinnates aquifex: - kuumalmbelised, termofiilid - vesiniku oksüdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pärl - thio väävel - spirillum spiraal - metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad ba...
46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust "Botaanika III" (väljas pdf-failina ka ÕIS-is).
territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui
muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa
1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist satuvad mulda ja vette vajalikud mineraalained 2. PEDOSFÄÄR mullastik * mineraalne osa pärineb litosfäärist *selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org. ainet * biosfääri osa ( ilma elustikuta muldi ei kujune ) 3. HÜDROSFÄÄR kogu vesi Maal * moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed (ilma veeta poleks elu) 4. ATMOSFÄÄR õhkkond *lahustub vees, tungib mulda jne * atmosfäärist pärineb HAPNIK ja LÄMMASTIK (taimede toitaine) 5. BIOSFÄÄR organismid elavad selles * sfäär, kus elavad Maa organismid * selles toimub org. aine süntees ja muundumine * selles olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre Maa energibilanss: a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus
Alates müslidest, pudrudest, jogurtitest ja lõpetates küünelakieemaldajatega, juuksevärvide ja deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad võtsid kuulda ka maakodu ehitamisel kõiksugu ökoloogilisi nõuandeid. Taaskasutus on viis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või eset ise. Seda järgides aitavad inimesed vähendada loodusvarade tarbimist ja saastamist. Selle korral on ökosüsteemi aineringed suletumad nind osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal (seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv). See soodustab aina rohkem säästvat arengut. Tegeilukult on jäätmete taaskasutus sama vana kui inimkond. Näiteks juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil. Taaskasutamine on samamoodi kogunud väga palju populaarsust
organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris
Püramiidid võivad olla biomassi püramiid (kg, t), arvukuse püramiid (isendite arv), energia püramiid (kJ) jm. Reegel ütleb, et biomass (ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass) ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate toitumistasandite suunas. Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv ajaühikus väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Ökosüsteemi funktsioneerimise aluseks on aineringed. Aineringe on keemiliste elementide või ühendite pidev riglus, mis hõlmab atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri. Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. Süsinikuringe on CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide süsiniku tsükliline muundumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Biosfääriks nimetatakse Maa osa, mida asustavad organismid. On kõikide
taimtoidulised organismid) III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised) Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes
lagundajatele Toiduahela I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid Toiduvõrgustik – erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks, toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat) 9. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe. Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Põhibioelemendid Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende
* selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org. ainet * dünaamilisem kui litosfäär * biosfääri osa ( ilma elustikuta muldi ei kujune ) 3. HÜDROSFÄÄR kogu vesi Maal * kogu vesi maal ( NB! 3 olekut lumi ka!) * kuni 20km paksune * sama vana kui hüdrosfäär, tekkis hiljem kui litosfäär enne pedosfääri * tihedus väiksem kui litosfääris, pedosfääris * dünaamilisem kui litosfäär * moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed (ilma veeta poleks elu) 4. ATMOSFÄÄR õhkkond * Maad ümbritsev õhukiht (gaaside segu) * sama vana kui hüdrosfäär * 1000-1200 km paksune * kõige dünaamilisem (lahustub vees, tungib mulda jne) -> sfääri piir pole nii selge * atmosfäärist pärineb HAPNIK! ja LÄMMASTIK! (taimede toitaine) 5. BIOSFÄÄR organismid elavad selles * sfäär, kus elavad Maa organismid * selles toimub org. aine süntees ja muundumine * selles olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre
......................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed.............................................................................................................................. 6 Näited ökosüsteemidest......................................................................................................6 Läänemeri.......................................................................................................................... 7 Sood ja rabad.........................................................................
Na+, K+, Mg2+, Cl-) Mikrobioelemendid - minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As) Vesi Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll Aineringed Veeringe Geoloogiline ringe C-ringe Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine N-ringe Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N2 muudetakse lämmastiku-ühenditeks ja nendest moodustub taas vaba N2 P-ringe Hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. S-ringe.
O - hapnik süsihappegaasist hingamisel P - fosfor mullast nukleiinhapetes S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks.
troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal
elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia. Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil
vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. Tänu sellele säilib koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal., on tasakaalulise protsessid, mille tasakall võib saada rikutud: a. keskkonnatingimuste muutudes (geoloogilised, klimaatilisedjt protsessid n. jääaeg); b. inimmõju tagajärjel. 14. Atmosfääri koostis ÕP lk 82.NB ,,Püsivad" komponendid N2, O2, Ar jt väärisgaasid. NB intensiivse tööstusliku
Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne). Evolutsiooniline ökoloogia (evolutionary ecology) ja käitumisökoloogia (behavioral ecology) eri liikidel kujunevad sarnases keskkonnas sarnased omadused välja jne. Ökosüsteemi ökoloogia (ecosystem ecology) uurib suuremõõtemelisi protsesse, mida iseloomustavad mõisted nagu biomass, energia liikumine ja aineringed. Puutub kokku ka kõrvalekalletega ökosüsteemide toimimises (nt inimese tegevusest tingitud häired). Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias Uurida on võimalik vaid loodusteaduste vahenditega, aga sageli ei ole võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist.
· Madalsoo · Siirdesoo · Raba e. Kõrgsoo Rabade tähtsus: · Magevee varu · Vee puhastamine · Hapniku tootmine · Eripäraste liikide kasvukoht AINERINGE -Ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse. · Liikumapanev jõud- organismides toimuvad ensüümireaktsioonid · Energiaallikas- Päikese,-ja keemiliste sidemete energia Kemo (keemilistest sidemetest saadav energia) Tähtsamad aineringed: · Süsisnikuringe · Lämmastikuringe · Fosforiringe · Hapnikuringe · Väävliringe SÜSINIKURINGE-s.o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne
kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse. Kui mõni organismide elutegevuse jääk ökosüsteemis tarbijat ei leia, siis see koguneb ning võib ökosüsteemi aineringed tasakaalust välja viia. Liigid erinevad oma toitumisvajaduste ja kasutatavate keskkonnaosade poolest. Liigirikkamas ökosüsteemis on tarbijaid enamatele ainetele ja seega tasakaal paremini tagatud). 4. Ökosüsteemi mõiste. Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 5. Temperatuuril on oluline mõju loomade käitumisele ja ka nende levikule.
37. Ökoloogiline efektiivsus Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste
fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel.
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
siduda kui värvimiseks läks. Arvan, et loodusele ei ole ma eriti liiga teinud, vähemalt minevikus mitte. 3 1. Taaskasutuse olemus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringed suletumad ning osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal. Jäätmete taaskasutusmoodused on: jäätmete ringlussevõtt; energiakasutus; bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Jäätmete taaskasutus on sama vana kui inimkond. Juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil (1). Taaskasutati ka pärgamenti: vana kiri kraabiti maha ja saadud puhtale nahale kirjutati uus tekst peale
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. o Muldade kaitse meetmed: Aineringed suletuks Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine
Vee läbipaistvus on tavaliselt kõige väiksem septembris, kui ka järve veetase on aasta madalaim ja lainetuse mõju põhjasetetele suurim. -7- Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid
· Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: · Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse · Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe
lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. Põhjustab muutusi kooslustes, veekogude eutrofeerumist ja happevihmasid. Happestumisele aitab kaasa ka fossiilkütuste põletamisel eralduv SO2. Fosforiringe puhul avaldub inimmõju: P-väetised, muldade erosioon, metsade raadamine, massiivne kalapüük liigutab suuri P-koguseid. Tagajärjeks muutused kooslustes ja eutrofeerumine. Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi. Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
