Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu, suurte piklike paksu ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu, väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5 viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt,
Tsitruselised referaat Juhendaja õpetaja Sissejuhatus Tsitrus on lehtpuude- ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun. Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte. Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas nin...
säilitusainetega. Hoidlas +2-5C ja 80-90% õhuniiskuse juures võib säilitada kuni 4 nädalat. Apelsin kuulub kõige tuntumate ja levinumate tsitrusviljade hulka ja teda saab kasutada väga mitmeti. Põhiliselt tarbitakse siiski värskelt ja mahlana. Apelsinikoortest toodetavad eeterlikud õlid on hinnatud tooraine toiduainetööstuses, samuti sobiv koostisosa paljudele parfümeeriatoodetele. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:15-17) Greipfruut Greibipuu arvatakse olevat tekkinud pomelipuu ja apelsinipuu looduslikul hübridiseerumisel või pomelipuu muteerumisel Kariibi mere saartel 18.sajandil. (Kalju,K. 2007:27) Greipfruut ehk greip on pärit Lääne-India saarestikust. Tänapäeval on greip üsna soositud puuvili ja teda kasvatatakse kõikjal seal, kus teisigi tsitrusvlju. Ulatuslikumalt viljeldakse USAs (eelkõige Floridas, Texases, Kalifornias, Arizonas), samuti Iisraelis. Umbes 60% maailmatoodangust tuleb USAst. Vähemal määral viljeldakse ka
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad (kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
