Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu, suurte piklike paksu ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu, väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5 viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt,
ja vaolise kestaga, mis on kergesti eemaldatav ja sõltuvalt sordist kas rohelise, kollakaspunase või oranzikaskollase värvusega. Ugli on meeldiva maitsega. Tema viljaliha on veidi hapukas, kuid greibist magusam. Viljaliha on oranzi või roosa värvusega ja ilma seemneteta. Uglit peetakse välimuselt inetuimaks tsitruseliseks. 5 Greip Greip (ehk greipfruut ehk kreebu) on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Ta on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Üldiselt kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid mõnikord seda ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil
säilitusainetega. Hoidlas +2-5C ja 80-90% õhuniiskuse juures võib säilitada kuni 4 nädalat. Apelsin kuulub kõige tuntumate ja levinumate tsitrusviljade hulka ja teda saab kasutada väga mitmeti. Põhiliselt tarbitakse siiski värskelt ja mahlana. Apelsinikoortest toodetavad eeterlikud õlid on hinnatud tooraine toiduainetööstuses, samuti sobiv koostisosa paljudele parfümeeriatoodetele. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:15-17) Greipfruut Greibipuu arvatakse olevat tekkinud pomelipuu ja apelsinipuu looduslikul hübridiseerumisel või pomelipuu muteerumisel Kariibi mere saartel 18.sajandil. (Kalju,K. 2007:27) Greipfruut ehk greip on pärit Lääne-India saarestikust. Tänapäeval on greip üsna soositud puuvili ja teda kasvatatakse kõikjal seal, kus teisigi tsitrusvlju. Ulatuslikumalt viljeldakse USAs (eelkõige Floridas, Texases, Kalifornias, Arizonas), samuti Iisraelis. Umbes 60% maailmatoodangust tuleb USAst. Vähemal määral viljeldakse ka
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja
Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad (kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1
annaabi.ee 
