EBOLA Viirus Ebola on viirushaigus, millesse suremise tõenäosus on WHO andmetel kuni 70%. Avastamine Ebola viirushaigus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal. Suri 280 inimest. Nakatumine Lähikontaktide kaudu: kätlemine Kehavedelike kaudu: higi, pisarad, veri, sülg jne. Õhu kaudu: aevastamisel ja köhimisel õhku paiskuvate süljepiiskadega. Ravi Raviks ravimid (ka legaalsed vaktsiinid) puuduvad. Patsient saab nn toetavat ravi, mis aitab
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka saastunud meditsiinivahendite kaudu. Peiteperiood on 2–21 päeva. Haigus algab järsku nõrkuse, palaviku, pea-, liigese-,
põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi ehk AIDS'i. Peale nakatumist hakkab organism tootma viiruse vastu antikehasid. Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt inimene on nakkuse saanud, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused - nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult. Veel suured epideemiad on olnud ka näiteks ebola viiruse levik, mis levib vere, kehavedelike (sh rinnapiim), elundite ja ka süstalde kaudu. See levib ka praegusel ajal arengumaades. Eriti suure levikuga haigus on praegu ka diabeet ehk suhkrutõbi, millesse sureb peaaaegu iga teine Eurooplane. Tegemist on haigusega, mis ähvardab üha enam nii meie tervist kui ka tervishoiusüsteemi. Viimaste andmete kohaselt on suhkurtõbi diagnoositud 33 miljonil eurooplasel. Veel umbes 6 miljonit inimest ei ole oma haigusest tõenäoliselt teadlikud.
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires;
My analysis of the article " Why Ebola is so dangerous" I chose this article because this theme is very current in our society, and many people are dying due to the disease called Ebola. The theme is very intriguing and I hope it interests people, because it definitely interests me. I think that this article makes people more aware of the disease and hopefully helps to put a stop to Ebola. Ebola virus disease, or simply Ebola, is a disease of humans and other primates caused by ebolaviruses. Signs and symptoms typically start between two days and three weeks after contracting the virus, as a fever, sore throat, muscle pain and headaches. Then, vomiting, diarrhea and rash usually follow, along with decreased function of the liver and kidneys. At this time, generally, some people begin to bleed both internally and externally. Death, if it occurs, follows typically six to sixteen days
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
· Ei ole eraldi haigus! · Lõppeb surmaga RAVI · Ravi ja ravimid tasuta · Antiretroviirusravi · Ei ole võimalik täielikult välja ravida EBOLA VIIRUS Väga nakkav RNA haigus Palavikuga kulgev infektsioonhaigus Seni ravimatu, tapab 50-90% haigestunutest Põhjustab vere hüübimatust, sisemisi verejookse EBOLA AJALUGU Esimene puhang 1976, Kongo Tänaseks haigestunud Ameerikas, Aafrikas, Euroopas ja Filipiinidel Haiguse nimi tuleneb Ebola jõe järgi Avastajaks dr. Ngoy Mushola SÜMPTOMID Esmased: Palavik, neelupõletik, lihasvalu Pärast viite päeva. Lööve, oksendamine, sisemised verejooksud Lõpeb surnuks veritsemisega (kõrvad, nina, suu, silmad) EBOLAGA KAASNEVAD PROBLEEMID Halb mõju majandusele(Financial Times) Arstide puudus Suur patsientide arv Haiguse katastroofiliselt lõppeva leviku prognoos GLOBAALSETE HAIGUSTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID · Turism väheneb
külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. ◼Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. ◼Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning • Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. • Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. EBOLA ◼Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid. ◼Kuigi viirushaiguse esmaseks puhanguks on laialt peetud 1976. aastal Zaire epideemiat, siis on leitud, et juba 2400 aastat tagasi võis Ebola põhjustada suure haiguspuhangu ◼ .Ebolahaigete infektsioonnakkuse peiteaeg pärast
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsi...
lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid: Meningokokkinfektsioon: petehhialaadne lööve jäsemetel, eelneb peavalu, palavik, kuklakangestus, teadvuse hägustumine, suremus 15-80 % Streptokokk ja satfülokokkinfektsioonid: Nekrootiline fastsiit: varajases
rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmine : võimalik igasuguses mikrobioloogia laboris
hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1
Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit vältimise viisiks on vaktsineerimine (haiguse peiteaeg kuni 30 päeva) Ebola viirus see on peamiselt musta mandri viirus ja enamasti haigus lõppeb surmaga. Bioloogiliste ohuteguritega puututakse enam kokku toiduainetööstuses, põllumajanduses, metsatööl, loomakasvatuses, tervishoiuasutustes, hooldekodudes, teadustöödes, jäätmekäitluses….
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit...
ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub
ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub
on hooldada relvi, haavatuid või valmistada süüa. Sõjad ja poliitilised konfliktid on läbi ajaloo levitanud haigusi ja tõbesid, mis on levinud ka tsiviilelanike hulgas. Lisaks haigustele võivad konfliktides kasutatud relvad, eelkõige keemilised, bioloogilised ja tuumarelvad, tervist ohustada. Konfliktidele ja nendega seotud terviseriskidele lisaks on uuteks ohtudeks kujunenud haigusi tekitavad viirused. Tuntuimad on HIV/AIDS, ebola, BSE (hullu lehma tõbi), SARS ning linnu- ja seagripp. Viirustega, nagu linnugripp ja ebola, seostub pandeemiaoht, mille realiseerumisel oleks inimeste julgeolekule kohutavad tagajärjed. Seda eriti arengumaades ja nõrkades riikides, kus valitsusel pole piisavalt ressursse tervishoiu jaoks ja riik ei saa hakkama isegi tavaliste haiguste vastu võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid?
teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1
Hiljem löövad läbi seaduse, mis muudab elu hoopis raskemaks ja väsitavamaks. Inimesed peavad sellega hakkama saama, sest eestlane on sellise loomuga, et kodumaalt äraminemine on kõige viimane väljapääs. Seni elavad nad kasvõi kannatustes, samas unistavad paremast. Kuid kuidas saab üldse unistada rahulikul maal elamisest, kui pidevalt on kuskil hädad. Alles paar aastat tagasi oli suur paanika, sest mõnedes Aafrika osades levis Ebola. Hirm oli, sest haigus võis ka euroopasse jõuda, kuid tänaseks ei räägi sellest enam isegi meedia. Milleks siis eesti rahvast muretsema pandi, kui meid see ei puudutanud. Samas kaevavad Saksamaa poliitikud üksteisele auku, kuna neist sai alguse pagulaste toomine euroopasse. Sellest on juba kogu maailma häiritud, sest keegi ei suuda elada rahulikult omal maal, kui segab kartus, et äkki juhtub homme midagi. Äkki õhitakse homme pomm minu kodu juures
(+) 16) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. (-) Vaktsiin puudub. 17) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. (+) 18) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. (-) Nakkushaigus 19) Sarlakeid ei ravita. (-) Ravitakse antibiootikumidega. 20) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. (+) Ülesanne 4 Ülesanne 5 Pildil on Ebola bakter. Ülesanne 6 Marutõbi Püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Botulism Haigus, millesse sureb aastas üpris suur hulk inimesi ning mis levib
Ohtlikum on ta olnud raseduse ajal. Neid juhtumeid, kus on leitud vastsündinu seest viirus, on maailmas alla 20, aga samas on aju väärarenguga laste sünd olnud võrreldes varasema perioodiga Lõuna-Ameerika riikides tõusuteel. Praegu otsitakse võimalikku mehhanismi ja seost. Tegelikult, kui tavaline inimene tuleb riskipiirkonnast tagasi, siis tema puhul ei olegi midagi muud soovitada, kui võtta aeg maha, juua rohkesti vedelikku, kasutada kondoomi. See ei ole niisugune ohtlik haigus nagu Ebola, mis on väga nakkav ja kõrge suremusega. Kuna epideemia on alles suhteliselt noor, siis mingeid järeldusi, kuhu suunas ta liigub ja mis saab edasi, on raske teha. On spekuleeritud ka teemal, et sääsk Aedes albopictus, kes viirust levitab, on Lõuna-Euroopas ennast sisse seadnud, aga viiruse kandlust leitud ei ole. Allikas: https://www.kliinik.ee/uudised/aid-37429/infektsionist-zika-viiruse-riskipiirkonnast- tulija-voiks-puhata-ja-juua-rohkesti-vett
4 3.1 Jaanalind 105 18.8 2.5 1 2.9 4.6 Kilpkonn 89 20 1 0 1.4 1.0 LOOMADE OHUSTATUS JA LIHA KAHJULIKKUS Eksootilise liha tarbimine kujutab terviseriski, paljud loomad on illegaalselt imporditud, seega: Sellisele lihale ei kehti seaduslik toidumäärus Kannavad haigusi nagu AIDS, tuberkuloos, leetrid, ebola, kollapalavik, marutõbi jne Tõusnud ebaseaduslik müük internetis ja kohalikes turgudes Tuuakse turistide poolt kahtlase väärtusega liha Vastavalt Rahvusvaheliste Metsauuringute Keskuse uurimusele aastal 2014 tarbiti 5 miljonit tonni eksootilist liha Kongo vesikonnas Kasutatud materjal: http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/eating-this-e
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
2. Teise ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimesele haigestumist -näiteks haigestumine elukeskkonnas, töökeskkonnas : parasiidid, täid nende vastu aitavad ravimid ning need ei ole väga ohtlikud. Ei põhjusta ohtu elanikkonnale. 3. Kolmanda ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist - näiteks haigestumine grippi, selle vastu aitavad ravi ja ennetusmeetmed . oht elanikkonnale 4. Neljanda ohurühma ohutegurid võivad põhjustada rasket haigestumist nagu nt EBOLA viirus mille vastu ei ole ravimeid ega ennetusmeetmeid. oht elanikkonnale Kommentaarid Kommentaar: Riidetäit on väga ohtlikud - tüüfus levib nende kaudu. Gripi viirused v.a seagripp ja linnugripp kuuluvad II ohurühma
ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võinb koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline Põhjalikumalt virionide ehituse kohta vt virion. Viiruste ökoloogiast Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, või ka transleeritakse otse, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal
Ülemkogu juhib eesistuja praegu Donald Tusk ning see koosneb
liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni
presidendist.
From
esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist, . levikuteed soolatüükad mustus satub haava sisse, HPV ehk inimese papilloomviirus levib ainult inimeselt inimesele, HPV levib sugulisel teel. Jagunevad kolme rühma: 1. Mitte onkogeensed papilloomviirused, 2. Madala onkogeense riskiga, 3. Kõrge onkogeense riskiga. Levik maailmas üks levinum viirus maailmas, ravi kõige parem oleks mitte nakatuda, vaktsiin on kolmeosaline. VAIN Ebola viirus Sümptomid väga kõrge palavik, nõrkus, lihasvalu peavalu kurgupõletik peavalu, oksendamine, välimine ja sisemine verejooks. Levimisteed levib kehavedelike kaudu, levib ka ahvide kaudu inimestele, peiteperiood 2-21 päeva. Levib aafrikas. Vaktsiin puudub, otsene ravi ka puudub, ravitakse sümptomeid, sureb 50-90% KARLI Gripp Palavik, valud, köha nohu, väsimus ja nõrkus, linnugripil ka hingamisraskused, kopsupõletik, silma sarvkesta põletik
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova JÄÄTMETE KÄITLUS Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 1 SISUKORD 1. TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE...................................................................3 2. TERMINID JA MÕISTED.............................................................................................3 3. OLMEJÄÄTMED...........................................................................................................4 4. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED...............................................................................4 5. HAIGLAJÄÄTMED.........................................................................................................5 6. MUUD OHTLIKUD JÄÄTMED...................................................................................6 7. RAVIMIJÄÄTMED..........
Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. Viirus Programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid. "Klassikalise" viiruse levimiseks on vaja inimese abi, näiteks faili jagamist või meilisõnumi saatmist. Mis on uss? Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust - sama tüüpi liigutuste kordumist - üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi.
muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused. Tegemist on looduslike mürkainetega, mitte mikroorganismidega. Tihti on bioründerelva kasutamise tagajärjel tekkinud
katastroofid. Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt muldadele on ohuks erosioon, karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub. Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus, on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3. Arengutaseme näitajad Tansaania kuulub arengutaseme poolest maailma riikide seas kohale 152. Sisemajanduse kogutoodangu poolest kuulub Tansaania maailma riikide seas kohale 85. Tansaaniat peetakse teiste maailma riikidega võrreldes arengumaaks lähtuvalt riigi aina
molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). · P parentes(vanemad) · F filia, filialis (tütar ja poeg) · X ristamine · 0-> - isane · +0 emane
• ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid. Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine.
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Eripäraks on verine köha.3 2 Wikipedia. Guy de Chauliac. http://en.wikipedia.org/wiki/Gui_de_Chauliac 3 Wikipedia. Theories of the Black Death. http://en.wikipedia.org/wiki/Theories_of_the_Black_Death Alternatiivid Vaadates 14. sajandi eluolu ja algelist transporti, siis on müstiline kui kiiresti toimus bakteri levimine. Teadlased on arvanud, et katk võis olla seotud mõne teise viiruse levikuga. Erinevate uuringute tulemusel ollakse arvamusel, et katku võis põhjustada Ebola taoline viirus, mitte bakter. Vaadates kui pikk olid avaldumisaeg võrreldes Yersinia pestis-i omaga- inimesd reisisid pikku vahemaid ennem kui haigus avaldus. Samuti arvatakse, et haigus nakkus inimeselt inimesele mitte kirpude ja rottide kaudu. Vastuargumentideks on aga see, et tol ajal ei olnud inimestel mitte mingit immuunsust haiguste vastu, millega nad eelnevalt kokku ei olnud puutunud ning see tagaski bakteri väga kiire leviku
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kuj...
Saheli piirkonnas on selline katastroofiolukord kohati muutunud juba pidevaks ja rahvas põgeneb sealt aladele, kus olukord on veel talutav. Metsade laastamine ja võsastike ülesharimine, samuti suurem rahvastiku liikuvus on avanud levikutee haigustekkitajatele ja parasiitidele, , kellega varem puutusid kokku ainult mõne kauge küla elanikud või isegi ainult metsloomad. Kohalikud haigused on muutunud epideemiateks, millest mõned (AIDS, Ebola viirus) on jõudnud mujalegi maailma, teised laastavad esialgu veel ainult Aafrikat. Et neid haigusi varem peaaegu ei tuntud ei osata neid ravida ega levikut piirata. Musta Aafrika tüüpilised riigid: Etioopia iseseisvus 1941. aastal (üks vanimaid riike Aafrikas). Pealinn Adis Abeba, Rahvaarv 67 673 031 inimest, riigi pindala 1 127 127 km². Riigikeel amhara. {le poole riigi territooriumist hõlmavad mäestikud ja mäeahelikud. Riigi Edela osas sajab palju, idas ja põhjas
Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase, riigi arengutase, religioon, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas b. Arenenud riikides? RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine, majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus. 5) Millest sõltub suremus a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus ● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS) ● liiklusõnnetused ● vägivald (mafia) ● vaesus ● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused ● ebatervislikud eluviisid ● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul
alatoitumise ja nõrgemise. Kolmandaks puutuvad tänapäeval paljud liigid kokku teiste liikidega, keda nad pole varem kohanud või on kohanud harva ( näiteks inimeseks ja koduloomad), ja nii saavad haigused ühelt liigilt teisele levida. Eelkõige tuleb seda ette väikestel või suure külastavusega looduskaitsealadel ja rahvusparkides, loomaaedades ja uutes põllumajanduspiirkondades. Teatud hulk viimasel ajal esile kerkinud nakkushaigustest, nagu linnugripp, HIV ja Ebola viirus, levisid nii inimestele kui ka koduloomadele ilmselt metsloomade populatsioonidest. Tehistingimustes peetud loomi, kes on juba nakatunud mingisse eksootilisse haigusesse, ei saa ~9~ loduskeskkonda tagasi lasta, sest nad ohustavad nakkusega ka looduslikku asurkonda. Võimalik on ka see, mis on tavaline ning täiesti resistentne teatud haiguse suhtes, muutub haiguse edasikandjaks, nakatades selle haiguse suhtes tundlikke liike.
(nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega. On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Neil 5 erinevat ehitustüüpi: keraviirus, silinderviirus, kristalliline viirus ehk tubaka mosaiigiviirus, kinnitusniitidega viirus ehk sabaga viirus, saabasviirus ehk kahekordse kapsiidiga viirus.NB! virion- viiruse rakuväline vorm, mis on ette nähtud levimiseks uuele peremehele. Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 34. Viiruste paljunemine. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku,
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
