Raviv hammustus OTTO KARL NÄRSKA Miks? Meie maailmas on meie kõrval alati eksisteerinud loomad ja iga loomal on miljonite aastate jooksul välja kujunenud mingisugused eluspüsimise meetodid. Olgu siis nendeks kaitsevärvused, kiired jalad või mõni muu asi, et oma vaenlastest parem olla. Aga vast kõige erilisem toksiin ehk mürk Loomadel kes eritavad toksiini on tavaliselt mingi moodus kuidas seda vaenlase keha sisse saada. Olgu siis selleks mürgised hambad või piisab ka ainult puudutamisest. Aga need toksiinie, mida kasutavad loomad tapmiseks, on võimaik ka meie huvides ära kasutada. Näiteks kui muudame toksiinis olevaid proteiine on võimalik teha ravimeid nt kasvajate ja muude väga ohtlike haiguste vastu Maailma mürgisemad loomad Pisi-puukonn Maailma mürgisem konn India Taipan Maailma mürgisem madu Brasiilia Rändämblik Maailma m...
Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk.
riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne avastada. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine(seente toodetud mürkained), võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. 1. Konstruktivistlik seisukoht sündmuse ja selle kajastamise suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda
· 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese Mõisted:
mürkained kehast eemaldatakse. Mürkide väljutamine maksas vajab kahte erinevat faasi ning oluline on, et mõlemad töötaksid efektiivselt. ,,Lihtsustatuna öeldes esimeses faasis kogutakse ebavajalikud ained kokku ja teises faasis aidatakse need kehast välja viia. Nendeks protsessideks vajab keha mitmeid ühendeid, vitamiinidest aminohapeteni, lisaks kindlasti ka puu- ja köögiviljades sisalduvaid fütotoitaineid. ,,Kui maksa esimene ja teine faas on ülekoormatud, kogunevad kehasse toksiinid. Paljud neist on rasvlahustuvad ja kogunevad keha rasvkoesse, kuhu võivad jääda väga pikaks ajaks. Esimeses faasis tegeleb maks jääkainete ettevalmistamisega organismist väljutamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid (paljud hügieeni- ja kosmeetikatoodetes sisalduvad ained) kergemini lahustuvateks. Lisaks toodetakse kehas palju vabu radikaale ehk ebastabiilseid osakesi, mis reageerivad keharakkudega ja põhjustavad nende kahjustusi.
Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal kogutakse kokku ja valmistatakse ette lagundamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks. See faas viivad läbi ensüümid, mis sõltuvad paljudest toitainetest, nagu näiteks B12- vitamiinidest ja aminohapedest. Esimeses faasis tegeletakse ka suure hulga sissetulevate mürkidega, näiteks sigaretisuitsu, kohvi, alkoholi, dioksiinide, heitgaaside, värvi lõhnade, küllastatud rasvade, steroidhormoonide ja söestunud lihaga. Teine faas ongi siis see, kus toimub mürkide lagundamine, kehale kahjutuks muutmine. 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus
b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide Näide: Cry1grupi toksiinid on ohtlikud ainult liblikatele Cry3grupi toksiinid aga mardikalistele Mitme tunnusega taimed Mitme tunnusega e liidetud tunnustega GMpõllukultuurid see tähendab, et ühte taime on koondatud kaks või enam tunnust. Praegu on kasutusel kahe ja kolme tunnusega GMsordid, mis on ühekorraga nii herbitsiidi kui ka kahjurikindlad. Haigusekindlad taimed Viirusresistentne taim saadakse haigust põhjustava viiruse üksikute
- toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse võivad olla: · Patogeensed Toksiinid on erineva keemilise koostise, mürgisuse ja stabiilsusega (vastupidavus · Mittepatogeensed kuumusele ja kemikaalide toimele) Mittepatogeensed mikroorganismid Patogeensed mikroorganismid: · Põhjustavad inimeste, loomade või · Kasutatakse toiduainete
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID
mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist.
kromosoomistik kordistunud meioosi viga 2n+n=3n triplod) Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised (keharakkudes), kasulikud, kahjulikud, neutraalsed Mutageenid ained või tegurid, mis kutsuvad esile mutatsioone; bioloogilised (viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid), füüsikalised (kiirgused, müra, vibratsioon), keemilised (alused, happed, ravimid) Geneetika ja meditsiin Haigused pärilikud, päriliku soodumusega, mittepärilikud Meditsiini ülesanne pärilike diagnoosimine, vältimine, ravimine Geenmutatsioonidest tingitud monogeensed [autosoomsed (dom, rets), suguliitelised (dom, rets (daltonism, hemofiilia, higinäärmete puudumine))], polügeensed [eelsoodumusega (kõrgevererõhutõbi,
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade
Ajukahjustused Neeru probleemid Alzheimeri tõbi Näide:aastal 1982 PõhjaAmeerikas suri 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 inimest jäid haigeks. Kopsupõletik Bronhiit Happevihmade mõju taimedele Puude lehtede ja okaste langemine Puukoorte kahjustused Taimekasvu pidurdamine Veepuudus Taime liikuva veehulga vähenemine Taimede hukkumine Taimede kuivamine Saagi vähenemine Happevihmade mõju loomadele Happevihmade imendumine loomadesse Loomadesse tekivad erinevad toksiinid Loomade suremine Järglaste suremine Liikide vähenemine või väljasuremine Happevihmade mõju ehitistele Majade katuste kahjustamine Lubjakivi, marmori, liivakivi jm teke Monumentide kokkuvarisemine Sambla jm teke ehitistele Happevihmade mõju veekogudele Vee happelisuse muutumine Kalade suremine Järglaste suremine vees Paljude kaladest toituvate loomade toidupuudus Järvede suremine (maailmas on hävitanud happevihmad üle 1600 järve). Liikide vähenemine
4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste
imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest vahemikust väljumisel võib organism kahjustada saada või hävida · Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? · Et saaks toimuda organismile vajalikud reaktsioonid · Mis on termoregulatsioon?
muutused. ja viljastumisel. Mutatiivne muutlikkus Avaldub geenide ja kromosoomide ehituse muutustes või kromosoomide arvu muutumises. Mutatsioonid tekivad kas iseenesest või mutageenide mõju tagajärjel. Mutageenid Jaotatakse kolme põhirühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised mutageenid - viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Kombinatiivne muutlikkus ..tekib pärilikkusstruktuuride kombineerumisel sugurakkude valmimisprotsessis ja viljastumisel. Annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest, mille tõttu paljud organismid üksteisest erinevad. Organismi tunnuste kujunemine
Kaebused: 1. Enamus juhtudest kaebusi pole (libisev song) 2. röhatised, rõhumistunne 3. pitsumisel erosioonid ja haavandid, verejooks Diagnoos: kaebused ja endoskoopia Ravi: 1. libisev song medikamendid 2. pitsunud song ja komplikatsioonid - kirurgia Söögitoruvähk Haigestumus: 6 juhtu/100 000 meest Etioloogia: 1. kontsentreeritud alkohol, väga kuumad joogid, suitsetamine, nitroosoamiinid jm toksiinid ning söövitavad ained (vedelikud), 2. söögitoru piirkonna kiiritamine, 3. refluksösofagiidi tüsistus Lokalisatsioon: kitsuste piirkonnas (eriti allosas) Kliinik: sümptomid hilja ja mittespetsiifilised, neelamistakistus. Metastaasid lümfogeenselt Diagnoos: 1. kaebused, 2. endoskoopia biopsiaga, 3. piltdiagnostika Rö, KT, MRT Ravi: 1. kirurgia ja proteseerimine, 2. kiiritus Söögitoru kontrasteerimine Söögitoru patoloogiad
Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10
sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Põletusnähudvõivad tekkida samadesse kohtadesse veel hiljemgi, ilma uuesti taime mahlaga kokku puutumata. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Kõige olulisem on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet tehes tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ja pöörduda edasiseks raviks arsti poole. Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid.
8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta gramm- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks ükskõik millisele liigile maal, olgu see kas inimkonnale või mingsugusele looma- või taimeliigile; seda võidakse kasutada eesmärgil, et külvata inimestes hirmutunnet. 12.a) Vanade kultuurtaimede omadusi püütakse parandada, siirates nende
Fourth level Fifth level Ohumärgid Verejooks Seedetegevuse muutused Uus või muutunud sünnimärk Neelamisraskused Köha Häälekähedus Probleemid urineerimisel Nahaalused muhud Pikaajaline palavik Kõhnumine Mitteparanevad haavad Kuidas saab vähist hoiduda ? www.toitumine.ee :,,Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski: liigne rasv; aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid; benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha
Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. Homosügoot identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused
d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis - muudavad rakkude läbilaskevõimet NB! PFT-de atakk on põhinakkusmehhanism bakteriaalsetes infektsioonides. Nanokäsna toimemehhanism Absorbeerib membraanikahjustavaid mürke Juhib kõrvale sihtrakust Erütrotsüüdi rakumembraan on "kostüümi" eest Toksiinide absorbeerimine toimub sõltumata PFT-st molekulaarne struktuur
esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees.
kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism
Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suurenemisel. FUSARIUM Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained)
Kahjulikkus: võib põhjustada ökoloogilise tasakaalu muutumist, taimed võivad olla ka kahjulikud ja suurendada allergia riski, GMO levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. 6. Lapsel on Downi tõbi. Ta haigestus angiini ja lisaks tekkis tal ka nohu. a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test 7. Nimeta mutageene 1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid 2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid 3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus 8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele. Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet, Piia ja Rein. Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga. 1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema 2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart
Gastrula stadium ehk karikloode. 3-4 nädal. Lootelehed: ektoderm, entoderm, mesoderm. ektoderm-paneb aluse närvisüsteemile; naha pindmine kiht(marrasnahk) tekib ektodermist; meeleelunditele paneb alguse. Entoderm-tekivad seede ja hingamiselundkond Mesoderm- temast areneb tugi ja liikumis elundkond; eritus- ja sigimiselundkond Teratogenees-looduslik väärareng, seda põhjustavad teratogeenid. Teratogeenid: 1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused),toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid)
Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7.Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku. 8.Kaksukud on hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas kuna saab uurida kuidas muutlikkuse erinevad vormid inimese
blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2. Keemilised (alkohol; ravimid: antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2
aineid. Inimorganismist endast eraldatud, pandud kasvama = Hellus lactobacillus ME-3. Patogeensed bakterid bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi, eritades elutegevuse käigus (patogeenseid) bakteritoksiine. Bakteri levik, kui see on organismi saanud. 1. veri (süüfilis = pikk peiteperiood) 2. lümf 3. närvikiud (teetanus, botulism) 4. bakter ei levi, vaid levitab toksiine (difteeria = kaasneb kõriturse ja lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus)
püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või tõrjutakse organismist välja. Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest faktoritest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Patogeensed bakterid ja toksiinid Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk
kuidas? Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks Meioosis ristsiire, sõltumatu lahknemine Viljastumine juhuslike sugurakkude ,,kohtumine" Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse, avalduvad need mida mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne) 23. Mutatsiooniline muutlikkus erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom). Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.. kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome Genoom... norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort
Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad
mineraalõlil Erinevalt looduslikest taimeõlidest ei tekita allergilisi reaktsioone moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid nahka ning selle tagajärjel tekivadki komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada. Stearalkonium chloride Omavad positiivset energialaengut Neid kasutatakse juuste palsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat. Talk
- haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(viirused, bakterid, taimsed mürgid) Keemilised - olmekeemia (alused, happed, ravimid) Füüsikalised - kiirgused (radioaktiivne kiirgus, röntkenkiirgus) 5. Mutatsiooniline muutlikkus ( millest tingitud ) Põhjustavad mutageenid, muutused geenides ja kromosoomides. 6. Mutatsioonide liigitus a) ulatuse b) tekkekoha järgi. Geenmutatsioon - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega.
erütrotsüütide lüüsumist. Hemolüsiine tähistatakse kreeka tähtedega - alfa, beeta, delta ja gamma. Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid. Alfa toksiin on toksilisem, põhjustades VA-il täielikku hemolüüsi. Toksiline toime laieneb ka leukotsüütidele ja naha rakkudele põhjustades nekroosi. b) leukotoksiin(Panton-Valentine leukotoksiin)- pidurdab leukotsüütide migratsiooni ja toimib leukotsiidselt c) enterotoksiinid - termostabiilsed toksiinid (taluvad 100°C 30 min.)on väga toksilised inimestele (äge toidumürgistuse sündroom), loomad on resistentsed. Toksiine tähistatakse A - E (5 tk). d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks:
rühma. Väliskujult kerajad või niitjad. Üherakulised organismid. Enamikul 1, kuid mõnel ka 2 membraani-valgud ja lipiidid. Väljapoole jääb kest- polüsahhariidid. Kest pole nii jäik kui taimerakul ja rakk saab kasvada. Kestal kaitsefunktsioon. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Patogeensed bakterid on bakterid mis on inimesele surmavalt ohtlikud. Tõvestav toime tuleb bakteritoksiinidest-kaitsevad baktereid teiste org. eest. Toksiinid põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Vaid üks kromosoom. Plasmiid-sisaldab geeni, mis on vajalik kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid. Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii
Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid. Bioloogilised mutageenid- viirused, bakterid, toksiinid, taimsed alkoidid Keemilised mutageenid- alused, happed, olmekeemia, ravimid Füüsikalised mutageenid- kiirgused Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub) Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid.
· Regeneratiivsed aneemiad Makrotsütaarsed aneemiad MCV Hüpokroomsed aneemiad MCHC · Mitteregeneratiivsed aneemiad Normotsütaarsed aneemiad Normokroomsed aneemiad · Rauavaegusaneemiad Mikrotsütaarsed aneemiad (MCV) Hüpokroomsed (MCHC). Regeneratiivne aneemia Luuüdi produtseerib noori rakke 1) Äge hemorraagiline aneemia 2) Hemolüütiline aneemia Mitteregeneratiivne aneemia 1.Aplastiline aneemia (aplastiline pantsütopeenia) ravimid kemikaalid toksiinid östrogeen 2. Erütrotsüütide hüpoplaasia põletikuprotsessid krooniline neerupuudulikkus endokriinhaigused toitumine Leukotsüütide hindamine · Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000
maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega
organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu Inimesele: mürgised seened(võib surmaga lõppeda), põhjustavad seenhaiguseid-jalaseen, mürgistused, rikuvad toitu(käärimine,hallitamine), majavamm, toksiinid 15. Iseloomusta BAKTERITE KASULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: muld, väetis, silo, kompost, orgaanilise aine lagundaja, keemiliste elementide looduslik ringe(C,O) Inimesele: lagundavad jämesooles orgaanilisi ühendeid, toiduainete hapendamine, meditsiin-antibiootikumid, insuliin, hormoonid, pesupulber, lõhna-ja maitseained, toidutööstustes-juust, piim 16. Kuidas ravitakse VIIRUSHAIGUSI? Too näiteid viirushaigustest ja ravivõimalustest Vaktsineerimisega
f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele · Mõned bakterid tekitavad bakterhaigusi · Patogeensete bakterite poolt moodustatud toksiinid kutsuvad esile koekahjustusi 8. Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete steriilimisel, kuidas mõjutab spoore? Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete pastöörimisel, kuidas mõjutab spoore? 9. Kuidas nakatub inimene järgmistesse bakterhaigustesse. a) Tuberkuloosi piisknakkusega b) Düsenteeriasse saastunud joogi ja toiduga c) Teetanusse haava kaudu d) Katku nakatunud loomade kaudu 10
millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Olulisim on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet teostades tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ning pöörduda arsti poole edasiseks raviks. [redigeeri] Mõju loomadele Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu PÄRITOLU Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti
hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. 6 Pilt 8 Penicillium 2.3 Fusarium- Anomorfsed halliusseened. Pilt 9 Fusarium Tekitavad inimestel mürgitusi. Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. Enamik liiki on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse. 7
Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid- veresoonte kujunemise pärssija+ jäsemete väärareng, hormoonpreparaadid), olmekemikaalid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, pesuvalgendajad), tubakasuits (nikotiin otse NS arengule,CO takistab O2 omandamist), alkohol. Bioloogilised: pärilikkus (emalt v isalt), viirused- ema raseduse ajal läbivad platsenta nt punetised, bakterid- süüfilis, algloomad+ nende toksiinid nt malaaria, ebaõige toitumine, toiainete vaegused- liigsus (vitamiinid!), ema haiguslikud seisundid (1 tüüpi diabeet, langetõbi alkoholism) 19. Millal on loote arengus kõige ohtlikumad perioodid väärarengute tekkeks? 1) Viljastumine kuni 8-s päev: varane embrüogenees kuni pesastumine (emakavälise rasestumise oht), 2) 2-3 nädal: loodelehtede kujunemine (väärarengud, iseeneslik abort), 3) 3-13
B. cereus ei kasva temperatuuril alla 10 kraadi ja piimatoodetes, mida säilitatakse 4-8 kraadi juures. Psührotolerantsed tüved (B. weihenstephanensis) võivad kasvada ka 4-6 kraadi juures (Doyle et al., 2007). Bacillus cereus põhjustab 2 tüüpi toidumürgistusi. Kõhulahtisusega kulgev mürgistus on tekitatud soolestikus produtseeritud enterotoksiinide poolt. Kõhulahtisus tekib 10-16h pärast söömist. Oksendamist põhjustavad toiduga sisse söödud emeetilised toksiinid, kliiniline pilt ilmneb 1-5h pärast saastunud toidu söömist. Esimest tüüpi põhjustavate toitude hulka kuuluvad liha ja lihatooted, supid, juurviljad ja pudingid. Teist tüüpi haigestumised on tingitud põhiliselt riisiroogade söömisest. Mõlemad tüübid on iselimiteeruvad ja haigus kestab keskmiselt 1-2 päeva. Harvadel juhtudel võivad mõlemad tüübid esineda samaaegselt. Erinevused 2 tüübi vahel on toodud allolevas tabelis 1 (Doyle et al., 2007).
annaabi.ee 
