AMMONIAAK
N +7 | 2) 5) H +1 | 1)
Ehitus
2p 1s
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
(NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. NH3 Ammoniaak Ammoniaak on valgu ainevahetuse jääkprodukt, mis on potentsiaalselt toksiline kesknärvisüsteemile. Ammoniaagi suurenenud sisaldus plasmas võib viidata hepaatilisele entsefalopaatiale ja maksa-koomale maksatsirroosi, maksapuudulikkuse, ägeda ja alaägeda maksanekroosi ja Reye' sündroomi lõppstaadiumites. Ammoniaagi sisaldus võib olla tõusnud ka suurenenud valgutarbimise korral. Ammoniaak
docstxt/135887077819.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Terje Menert Jaanika Paju Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltu...
Ammoniaaki kasutatakse peamiselt väetiste, lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Looduses tekib orgaaniliste ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest. Ammoniaak on vees hästi lahustuv, läbipaistev, kirbe lõhnaga söövitav leeliseline aine, mille keemiline valem on NH3. Õhust kergem mürgine gaas. Vees lahustub väga hästi. Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada. Ammoniaak on väga oluline lähteaine keemiatööstuses. 2004. aastal toodeti maailmas ligi 110 miljonit tonni ammoniaaki, millest 80% kasutati lämmastikväetiste tootmiseks. Puhas ammoniaak on väga mürgine ja lausa surmav. On ohtlik silmadale ja kontsentreerituma lahuse sissehingamisel põhjustab hingamislihaste krampi. Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate
sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3. Lämmastikoksiid oksüdeeritakse lämmastikdioksiidiks 4. Lämmastikdioksiid reageeritakse vee ja hapnikuga Lämmastikushape HNO2 · Nõrk hape · Ebapüsiv · Esineb ainult veailahustes · Tema soolad on valged kristallsed ained, mis lahustuvad hästi vees · Nitrid on mürgised · Võivad organismis muutuda vähkitekitavaks ühendiks Ammoniaak NH3 Omadused
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi Väävli ühendid lahustuv; Keemistemp -33C; Aurustumisel neelab palju soojust H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused
Keemia · Väävel (S) Madal sulamistemperatuur Kergesti peenestatav Vees praktiliselt lahustumatu Lahustub hästi vähepolaarse ainetes orgaanilistes lahustes Üldjuhul S8 ja pulbrina Keemilised omadused: 1. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemettallide suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sina...
radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata
Fosfor on lämmastikust vähem elektronegatiivne, loovutab kergemini elektrone. Redutseerijana käitub fosfor hapniku, hallogeenide ja väävli suhtes. ( tekib oa-s V ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid
Fosfor on lämmastikust vähem elekronegatiivne, loovutab kergemini elektrone. Redutseerijana käitub fosfor hapniku, hallogeenide ja väävli suhtes. ( tekib oa-s V ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib – tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. ...
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavan...
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas
perioodis. Lihtaine omaduses Lämmastik on mittemetall, lõhnata, värvita, maitseta, õhust natuke kergem gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine
eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak - Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel põhjusel kasutatakse ammoniaagi 10%-list vesilahust ehk nuuskpiiritust ergutina minestuse puhul. Tänapäeval saadakse ammoniaaki lämmastiku katalüütilisel reaktsioonil vesinikuga kõrgel temperatuuril ja
Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus (kg/m3) on 1,251. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Tähtsamad ühendid: NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. NO - lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. NH3- ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas
lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik säilitada krõpsud värskemad). Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks (pehmed ja kummitaolisd materjalid muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas
CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti 2 4 3 6. Metall + hape = sool + vesinik 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 5. Hape + ammoniaak = ammooniumsool Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Na2O + SO3 = Na2SO4 HCl + NH3 = NH4Cl metall peab olema pingereas H vasakul, (B-rühma metallidel oa II) 6
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer
aminohapete koostisesse. N esineb mullas org ainena, millest ta mikrobioloogiliste protsesside tulemustena vabaneb taimedele omastaval kujul-mineraalühendina. Kjeldahli järgi: *kontsentreeritud väävelhappega mingisugust lämmastikkusisaldavat org ainet kuumutades seob väävelhape org aine O ja H, mille tulemusna aine söestub * eralduv sõsinik kui tugev taandaja taandab väävelhappe ja hapendub ise CO2 * tekkinud SO2 taandab aga org aines leiduva amiidilämmastiku ammoniaagiks. *eralduv ammoniaak annab väävelhappega ammooniumbisuldaadi. *reaktsiooni tulemusena on amiidilämmastik üle viidud mamooniumlämmastikuks. Viimasest tõrjutakse ammoniaak kontsentreeritud NaOH-ga välja ja lenduv ammoniaak püütakse kinni boorhappes. Tekkinud (NH4)3BO3 hulk tehakse kindlaks happega tiitrimisel, on ekvivalentne mullas leidunud lämmastiku hulgaga Mullavee aktiivmahutavus(Wakt, OVD)- taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Väliveemahutavus- suurim seotud ja rippuva hulk,
maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4
Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist
Suitsetamise kahjulikkus Ammoniaak: Mürgine gaas. Vees Etanool: Uimastav aine alkoholis. lahustatud ammoniaak on tavaline Plii: Element mida leidub patareides. koostisosa põrandapesuvedelikes ja Mentool: Alkohol, mis on ettenähtud, puhastusvahendites. Ammoniaagi et tuimestada kõri. eesmärk sigaretis on suurendada Elavhõbe: Mürgine metalne element. nikotiini imendumist. Kust leida? Kraadiklaasis. Arseen: Mürk, mida harilikult Metanool: Süttiv, mürgine alkohol kasutatakse rottide vastu
lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32 Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil.
Saamine ja omadused 78% lihtainena õhus N2: *lõhnata värvuseta, maitseta gaas *õhust veidi kergem *lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2 Laboris: Ammoniaagi süntees N2 + O2 2NO Tööstuslik protsess: N2 + 3H2 2NH3 Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O)
Ammoniaak lahustub väga hästi vees. Lahustamisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad : tekib ammoniaakhüdraat, milles ammoniaagi ja vee molekul on seostunud vesiniksidemega . NH3 +H2O -><- NH3* H2O Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad- ammoniumsoolad 2NH3 * H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4+ 2H2O Ammoniumsoolad on küllaltki ebapüsivad. Kuumutamisel lagunevad nad kergesti. Nt ammooniumkloriidi kuumutamisel tekivad ammoniaak ja vesinikkloriid. NH3Cl(t) -> NH3(g) + HCl (g) Lämmastiku hapnikuühendeid Lämmastikuoksiid NO on värvuseta mürgine gaas,mis vees praktiliselt ei lahustu ega veega ei reageeri 2NO+O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid NO2 on punakaspruuni värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV . Reageerimisel veega moodustav ta kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2
· enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks, filtreeritakse neerudesse ja kantakse uriinina välja Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega,
Vähemaktiivsetel tekib NO2 ja O2. Kasutatakse väetistena ning ka lõhkeainete valmistamisel. Samuti on nt. AgNO3 kasutusel meditsiinis. Ammoniaak NH3: Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas. Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt polaarne aine, mis lahustub hästi vees moodustades ammoniaakhüdraati, milles on ammoniaak ja vesi vesiniksidemega seostunud. Hüdraat laguneb kergesti, sellepärast on vesilahustel äge lõhn. Hüdraat on nõrk alus, vähesel määral dissotsieerub. Ammooniumsoolad on ebapüsivad, kuumutamisel tekib tagasi ammoniaak. Ammoniaak ja ta soolad on redutseerivate omadustega, nende oksüdeerumisel tekib tavaliselt molekulaarne lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori
mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ennetamine:
suhtelisest kontsentratsioonist, suhetest NADPH/NADP ja NADH/NAD. Glu dehüdrogenaas on lämmastiku metabolismi üks võtmeühendeist. Ta töötab mitokondrite maatriksis. AH katabolism ja süntees on suurel määral aminotransferaaside ja Glu dehüdrogenaasi koostöö. Glu oksüdatiivsel dehüdrogeenimisel on koensüümiks NAD, taandava amiinimise puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi
es. Saadakse metallidega vasetööstuse kõrvalproduk tide rafineerimise l Lämmas Värvitu, lõhnatu Saadakse NH3 tootmine N2 Nitriidid. Enim tik gaas, õhu tööstuses Ammoniaak erakordselt kasutatav nitriit on peamine vedela õhu lahustina, stabiilne. NH3(ammoniaak), mis komponent fraktsioneeri külmutussead Kõrgel temp on iseloomuliku val metes, reageerib lõhnaga värvitu gaas. destillatsioon laboris, paljude N2O naerugaas
· N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava
o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester karb.hape + alkohol R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ester + vesi R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ester + alkohol R COO R' + R* - OH R COO R* + R' OH Amiidid: o Leeliseline hüdrolüüs Amiid + alus karb.happe sool + ammoniaak (amiin) R CO NH2 + NaOH R COO Na + NH3 o Happeline hüdrolüüs Amiid + vesi karb.happe sool + ammoniaak (ammooniumioon, amiin) R CO NH2 + H2O R COOH + NH3 o Amiidi saamine Halogeenkarb.hape + amiin amiid + hape R CO Cl + R' NH2 R CO NH R' + HCl Ester + amiin amiid + alkohol R COO R' + R* - NH2 R CO NH R* + R' OH 6. Estrite esindajad
Vesi + ester ↔ karb.hape + alkohol R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ↔ ester + alkohol R – COO – R’ + R* - OH ↔ R – COO – R* + R’ – OH Amiidid: o Leeliseline hüdrolüüs Amiid + alus → karb.happe sool + ammoniaak (amiin) R – CO – NH2 + NaOH → R – COO – Na + NH3 o Happeline hüdrolüüs Amiid + vesi → karb.happe sool + ammoniaak (ammooniumioon, amiin) R – CO – NH2 + H2O → R – COOH + NH3 o Amiidi saamine Halogeenkarb.hape + amiin → amiid + hape R – CO – Cl + R’ – NH2 → R – CO – NH – R’ + HCl Ester + amiin → amiid + alkohol
Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas. Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid
ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks.Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32. Lämmastiku kasutamine Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks: loodusressursside säästlik kasutamine energia, sh. soojus ja elektrienergia kok...
Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8k
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ra...
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises
Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus, oksendamine, südame- löökide kiirenemine, katkendlik hingamine, krambid. NH4NO3- ammooniumnitraat; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak. NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on
(tänapäeval laevadel ei rakendata). Kinnist tüüp aurusti puhul pumpab pump soolvett aurustisse ning see järel sealt jahutuspatareisse. Niisugused on kesttoru- ja siugtoru aurustid, mis on enamlevinuimad Sool vee koosneb rõhtsast silindrikujuli sest torudega kestast, kusjuures torud on valtsitud toru laudadesse, mis on keevitatud kesta külge. Torudevaheli ses ruumis soolves torusid. Soolvee poolt on aurustil 4 … 8 käiku ringleb mööda. Vedel ammoniaak juhitakse läbi regu leerventiili aurusti torudevahelisse ruumi alt, täites apa raadi kuni nivooni 0,8 …. 0,9 kesta äbimõõtu. Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes. Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi
molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused Keemilise evolutsiooni etapid Eksperimendid, mis tõestavad abiootilise tekke võimalikkust Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused: Puudus vaba hapnik ja osadeks lähteaineteks olid: vesinik, lämmastik, vesiniktsüaniidhape, metaan, väävelhape, ammoniaak... Osooni kihi puudumine. UV kiirgus pääses maale. Päike energiaallikana. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni etapid: Bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmasikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). Bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid...) Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Evolutsiooni vormid
paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi
Ba(OH)2 - baariumhüdroksiid CH3-NH2 ehk metüülamiin või jne aminometaan Kõik tugevad alused on valged tahked vees · NH3 on värvuseta gaas Siia kuuluvad alused on värvilised, vees lahustuvad söövitavad ained, mis käega ammoniaak, mis lahustub vees, lahustumatud, ei söövita. Neid ei saa indikaatoriga katsudes tunduvad libedad. Nende moodustades vette söövitava kindlaks teha, sest nad ei anna lahusesse vesilahused on värvusetud ja söövitavad. läbipaistva värvuseta spetsiifilise hüdroksiidioone. ergutava lõhnaga aine-
19.sajandil ilmusid esimesed külmikud, mis töötasid absorptsiooni meetodil. Esimene kodune külmik Koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud külmkappi demonstreeriti esmakordselt 1887.aastal Pariisis Külmiku mudel oli väga ebaökonoomne ja kohmakas Külmikute tööpõhimõtted läbi aegade 20. sajandil loodi palju erinevaid jahutusseadmeid veeauru, vaakumi ja ammoniaagi põhimõtetel jne. Kuni aastani 1929 kasutati külmikutes toksilisi aineid nagu ammoniaak NH3, klorometaan (CH3Cl) ja vääveldioksiid (SO2). Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi isobutaani (R600). Külmikute areng läbi aja Masstootmine peale teist maailmasõda 19501960ndatel külmiku arengul suured edusammud Toodeti masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääkuubikuid. 1995. aastal avaldati andmed, mille kohaselt oli külmkapp 99,5%l USA elanikest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
