Otsingule "rasv" leiti 878 faili

rasv ‚Äď ¬†g ¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†Naatrium¬†0,03¬†g ¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†Kaalium¬†36.8¬†mg ¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†Kaltsium¬†14,4¬†mg ¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†¬†Kloriid¬†29¬†mg
1
doc

Rasv ja mina

Rasv ja mina Rasvad on gl√ľtseriini ehk propaantriooli ja k√Ķrgemate karboks√ľ√ľlhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu s√ľsinikega rasvhappeid. K√Ķrgemate karboks√ľ√ľlhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on √Ķlid. Toidura...

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
1
doc

Rasvad-valgud

K√ľllastunud rasvhapped ¬≠ ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. K√ľllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja pol√ľk√ľllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape ¬≠ k√ľllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise s√ľnteesida. Detergent ¬≠ s√ľnteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep ¬≠ Aminohape ¬≠ am...

Keemia - Keskkool
123 allalaadimist
2
docx

Alkoholid, suhkrud, rasvad

Alkoholid on √ľhendid, mis sisaldavad OH-r√ľhma s√ľsinikuaatomi k√ľljesehk s√ľsiniku molekulis on √ľks v√Ķi mitu vesinikku asendatud OH r√ľhmaga Etanool CH3CH2OH f√ľ√ľsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav l√Ķhn ja k√Ķrvetav maitse *keemistemperatuur on 78¬įC*tahkumistemperatuur on -117¬įC*seguneb veega igas vahekorras*¬Ĺ liitrit absoluutset alkoh...

Keemia - P√Ķhikool
52 allalaadimist
1
doc

Ester,amiid,rasv,seep

Ester-Karboks√ľ√ľlhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus √ľldvalemiga F√ľ√ľsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, v√§hepolaarsed,h√ľdrofoobsed,lenduvad,l√Ķhnavad ning vedelad on 1-4 s√ľsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagarit√∂√∂stus, tekstiilit√∂√∂stus-pol√ľmeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja...

Keemia - Keskkool
55 allalaadimist
17
odp

Ainete p√Ķhim√Ķisted

11 klass Bioloogia Monosahhariid Elusolendite esmane energia allikas Gl√ľkoos Monosahhariid Esmane energia allikas Annab m√§rku viljade valmimisest Fruktoos Disahhariid Energia andmine Sahharoos Pol√ľosahhariid Taimne varuosa T√§rklis Pol√ľosahhariid Taimeraku kesta koostise...

Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist
12
doc

Light-tooted

Eesti Maa√ľlikool P√Ķllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Light-tooted Koostanud: MT Juhendaja: KP Tartu 2008 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................3 Sissejuhatus...

Toitumis√Ķpetus - Eesti Maa√ľlikool
27 allalaadimist
2
odt

Rasvad

Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka v√§ikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus v√§hendab organismi vastupanuv√Ķimet nakkushaiguste ja k√ľlma suhtes. Energiav√§√§rtuselt √ľletavad nad s√ľsivesikuid ja valke √ľle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nend...

Bioloogia - P√Ķhikool
16 allalaadimist
14
sxw

Loote arengut m√Ķjutavad haigused ning muud tegurid

Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 ¬∑ S√ľdamehaigused............................................................... 3 ¬∑ Tuuler√Ķuged...

Meditsiin - Keskkool
87 allalaadimist
2
doc

Rasv, valk

Nt taime√Ķlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja p√§evalille√Ķlides. K√ľllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole v√Ķimeline tootma ning mis seet√Ķttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks etten...

Keemia - Keskkool
12 allalaadimist
14
doc

P√Ķhikooli keemia √ľldine kordamine

Ainete segu ¬≠ Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused ¬∑ Agregaatolek ¬∑ Iseloomulik l√Ķhn, v√§rv, maitse ¬∑ Tihedus, √ľhik: ¬∑ Sulamis- ja keemistemperatuur ¬∑ K√Ķvadus ¬≠ Vastupidavus l√Ķikamisele, kriimustamisele ¬∑ Tugevus ¬≠ Vastupidavus painut...

Keemia - P√Ķhikool
140 allalaadimist
3
docx

Rasvlahustuvad vitamiinid konspekt

Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui n√§idati, et peale valkude, rasvade ja s√ľsivesikute vajavad kariloomad tervena p√ľsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini s√Ķltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni √ľlikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i √ľlikoo...

Keemia - P√Ķhikool
10 allalaadimist
23
xls

Biomeetria järeleksam_2

T√Ķug Lakt Mass Piim Rasv_ % Valk_% Piimakl EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 k√Ķrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene T√Ķug - EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565,5 9419,2 3,41...

Biomeetria - Eesti Maa√ľlikool
44 allalaadimist
4
docx

Biokeemia praktikumi protokoll 1.3 ja 2.2 (juh. Terje Robal)

2 teoreetiline osa Karotenoidid ¬≠ fotos√ľnteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotos√ľnteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorof√ľllist erinevatel lainepikkustel ning on t√§ienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga t√§idavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide,...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnika√ľlikool
23 allalaadimist
8
pptx

Mida saame loomadelt

Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? ¬ß Liha ¬ß Rasv ¬ß Piim ¬ß Nahk ¬ß Vill Siga Mida saame sealt? ¬ß Nahk ¬ß Rasv ¬ß Liha ¬ß S√Ķnnik Lehm Mida saame lehmalt? ¬ß Piim ¬ß Liha ¬ß S√Ķnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt...

Loodus√Ķpetus - P√Ķhikool
5 allalaadimist
4
docx

BIOLOOGIA

Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja √ľlesanded rakus, organismis. 1) Valgud ¬≠ orgaanilised √ľhendid, biopol√ľmeerid, mille monomeerideks on aminihappej√§√§gid. Valgu molekulis aminohappej√§√§kide vahel on peptiitside. Valgu s√ľntees toimub ribosoomides. ¬∑ Valgu aminohappelist j√§rjestust nimetetakse esimest j√§rku struktuuriks (primaarstrukt...

Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist
13
docx

SAUE G√úMNAASIUMI √ēPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE M√ēJU ORGANISMILE

SAUE G√úMNAASIUM SAUE G√úMNAASIUMI √ēPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE M√ēJU ORGANISMILE Uurimist√∂√∂ Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igap√§evane ja k√Ķiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on v√§ga t√§htis just kasvava organismi puhul. T√§nap√§eva kiires √ľhiskonnas on meie hulgas...

Bioloogia -
39 allalaadimist
5
docx

Transrasvad

Eesti Maa√ľlikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli anal√ľ√ľs Tartu 2012 Kokkuv√Ķte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: m√ľ√ľdid ja tegelikkus" transrasvhapete peat√ľkist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: k√ľllastunud, mono- k√ľllastamata ja p...

√úldbioloogia - Eesti Maa√ľlikool
8 allalaadimist
2
docx

Referaat lihadest

Lambaliha ¬∑ Lambaliha hinnatakse tema valkude, asendamatute aminohapete, k√ľllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest. ¬∑ Lambaliha on √Ķrn, peenekiuline ja kergesti s√∂√∂dav. ¬∑ Lambaliha tarvitamine ka v√§ikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja v√§ldib loomse valgutarbe puudust. ¬∑ Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui...

P√Ķllumajandus -
8 allalaadimist
11
docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla m√Ķeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (gl√ľkogeenina) ja rasv ...

Anatoomia ja f√ľsioloogia - Tartu √úlikool
64 allalaadimist
13
docx

‚ÄěLaste ja noorukite √ľlekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja v√Ķimalused‚Äú

TALLINNA √úLIKOOL SLAAVI KEELTE JA KULTUURIDE INSTITUUT Referaat ,,Laste ja noorukite √ľlekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja v√Ķimalused"...

Areng ja √Ķppimine - Tallinna √úlikool
29 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !