Anatoomia "hingamiselund" küsimused vastused Kuidas kannab veri hapnikku? Milline alltoodud väidetest on tõene? • Veri ei kanna hapnikku füüsikaliselt lahustunult kujul. • Veres on hapnikku füüsikaliselt lahustunud kujul rohkem kui hemoglobiiniga seotuna. • Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult
· Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad:
korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiiniga, tekib mrgine hend, mis takistab hapniku kandumist organismi. ESMAABI vrske hk, ngu ja rind klmaks, nuuskpiiritust, kange tee. SSIHAPPEGAAS tekib ktuse tielikult pletamisel. tekib krimisel, kdunemisel, vlja hingamisel. vrvuseta, lhnata, nrga hapuka maitsega. vees lahustub hsti. ei ple ega toeta plemist. kasutatakse gaseeritud joogid, kuiv j. KASVUHOONEEFEKT taimed ei jua tekkivat CO2 tielikult siduda. seetttu CO2 sisaldus suureneb.
võimet siduda mitmeid aineid Kasutatakse: meditsiinis, sõjaväes Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas tekib kütuse mitte täielikul põlemisel 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi Esmaabi vingu mürgituse puhul: värske õhk, nuuskpiiritus, kange tee Süsihappegaas tekib kütuse täielikul põlemisel c +o2 =co2 Tekib käärmisel, kõdunemisel, välja hindamisel -värvuseta, lõhnata, nõrga hapuka maitsega, vees lahustub hästi Kasutamine tulekustutid, gaseeritud joogid, kuiv jää Co2 + h20=h2co3 Ei põle ega toeta põlemist
Suitsetajad võib tabada varajane hallipäisus ja tema juuksed muutuvad hõredaks. Suitsetajaga käib kaasas ebameeldiv lõhn, kuna sigareti hais jääb kergesti külge nii juustele kui riietele. Sigareti komponendid. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket.
Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms
tõmbub magneti külge ja on magnetiseeritav. Keemilised omadused: 1) Reageerimine hapnikuga 2Fe + 3O2 2Fe2O3 2) Reageerimine veega 2Fe + 3H2O Fe2O3 + 3H2 3) Reageerimine happega 2Fe + 3H2SO4 Fe2(SO4)3 + 3H2 4) Reageerimine soolaga 8Fe + Pb(NO3)4 4Fe2(NO)3 + Pb Organismis leidumine, toime: Raud on vajalik punastes verelibledes leiduva hemoglobiini sünteesiks. Et sissehingatud hapnik seostub kopsudes hemoglobiiniga, millega ta kudedesse transporditakse, ongi suuresti raua teene. Raud tagab rakkude hingamise. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega. Kasutatud materjalid: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Microsoft%20Word%20Viewer%20-%20RAUD%203.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-11-1.htm http://www.toitumine.ee/raud/ http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/raudorganismis.htm
Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2 Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi
? hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased Mitmendat järku struktuur on vererakud hemoglobiini molekulil? http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge.
2 Ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV. Kasutatakse seetõttu tulekustutites. Tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur on -80C kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO Värvitu ja lõhnatu gaas Vees vähe lahustuv Väga mürgine ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O à 2 CO 2 Võib edasi põleda 2 CO + O à 2 CO 2 2 kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel ka küttegaasides (koos vesinikuga, näiteks) LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID METAAN ehk maagaas: CH
Gaasivahetus on seda intensiivsem, mida suurem on selleks sobiv pind. Kopsualveoolide difusioonipind on nende suurt hulka arvestades märkimisväärne, ca 30 100 m2. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab hapnikuvaru ca 200 ml ühes liitris arteriaalses veres (5 liitris arteriaalses veres seega ca 1000 ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus
süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO2 2 CO Tähtsamad ühendid SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2, ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV, kasutatakse tulekustutites; tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur -80ºC, kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO, värvitu ja lõhnatu gaas, vees vähe lahustuv, väga mürgine, ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. Kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades. Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO, võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2 Kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel, küttegaasides. METAAN ehk maagaas: CH4, värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas, vees lahustub hästi vähe, õhust kergem, põleb hästi Kasutatakse majapidamisgaasina: CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O
Kudedes/rakkudes on hapniku osarõhk 40, selle erinevuse tõttu liigub hapnik verest kudedesse. Kudedes arteriaalne rõhk 46, kudedesse jüudnud arteriaalne 40, selle erinevuse tõttu läheb Co2 kudedest verre kapillaaridesse ja veri muutub venoosseks. Kudedest äravoolavas venoosses veres co2 - 46 ja hapnik-40. Veri jõuab paremasse kotta, siis paremasse vatsakesse ja sealt kopsuarterisse. Gaasitransport kopsude ja kudede vahel Hapniku transport Hapniku transport toimub punalibledes hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin on punalibledes olev valk. 100 ml verd transpordib u 18-19 ml hapnikku. Sellisel juhul on u 96% hemoglobiinist hapnikuga seotud sellist protsenti loetakse normaalseks küllastatuse astmeks. Hemoglobiini ühendit hapnikuga HbO2 nim oksühemoglobiiniks. Väike osa hapnikust transporditakse vereplasmas lahustunud kujul. Eluohtlik on olukord, kus hemoglobiini küllastatuse aste langeb alla 70. Oksühemoglobiin kuidas võib muutuda
· Suitsetamine ka lõõgastab · Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. · Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. · Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab · Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. · Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. · Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. · Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus,väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus. · Keemiline valem:C10H14N · Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin · Molekulmass:162.23 g/mol TÄNAN TÄHELEPNU EEST !
Suitsetamine ka lõõgastab Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus, väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus. Keemiline valem:C10H14N Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Molekulmass:162.23 g/mol TÄNAN TÄHELEPNU EEST !
Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg Venoosses veres - PCO2 47 mmHg Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. A.Vahtramäe 2011 6 II etapp Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Nimelt seondub hapnik hemoglobiiniga ja moodustub oksühemoglobiin. 100 ml verd transpordib 18-19 ml O2. Normaalselt on ~96% hemoglobiinist seotud O2 ga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas 2. Seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin) 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3
punalibledes hapnikku kandva ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbikujulised. Erütrotsüütide funktsioon on häirunud ning nende eluiga lühenenud. Haigus esineb peaaegu eranditult mustanahalistel isikutel. Sirprakulise aneemiaga inimesed ei haigestu malaariasse, kuna malaariat levitav sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada. Kuna sirprakulise aneemiaga inimesed Aafrikas elasid malaariapuhangud paremini üle, kui normaalse hemoglobiiniga inimesed, arvatakse et ebanormaalse hemoglobiini geen võiski tekkida aja jooksul kaitseks malaaria eest. Allikad: www.inimene.ee www.novonordisk.ee www.nooruse.ee www.biomedicum.ut.ee www.kliinikum.ee
- seotud hemoglobiiniga-kantakse suurem osa Hapniku trantsport: organismile vajalikust hapnikust Hemoglobin Karbonaatpuhversüsteemis veri kannab süsihappegaasi, et veri ei 100 ml veres 15kg O2 muutuks liiga happeliseks. 1 gr Hb seob 1,36ml 1. lahustunud vereplasmas ja erütrotsüütides Hapnikumahtuvus -20,4ml 2. seotult valkudega:erütrotsüütides hemoglobiiniga ja Oksühemoglobiini protsent vereplasmas vähesel määral selle valkudega O2 ja CO2 osarõhk 3. vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides Temperatuur 4. väga väikeses osas ka dissotsieerumata süsihappena Vere pH CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O → H2CO3 Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3→H+ + HCO3-
MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõiki...
Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO Generaatorigaas sisaldab CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C + H2O = CO + H2 Kui oleme keskkonnas, kus on vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis
kodus: normaalne mikrofloora lõpp mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma. - Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini
mm Hg, · venoosses veres 40 mm Hg · CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5 Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi Hemoglobiin transport 100 ml veres 15 g O2 Na- ja K-sooladena 1 gr Hb seob 1,36 ml (80%) Hapnikumahtuvus Hemoglobiiniga (10%) 20,4ml Lahustunult (10%) Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH Süsihappegaasi transport Karbonaatpuhversüsteemis · CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O H2CO3 · Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3H+ + HCO3- HCO3+NaNaHCO3 (naatriumbikarbonaat) Hemoglobiini puhversüsteemis O2+HHbCO2HHbO2+CO2HbO2+H++CO2
14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus. Süsinikoksiid CO on 1) Värvusetu 2) Lõhnatu 3) Vees vähe lahustuv 4) Väga mürgine gaas Kuulub küttegaaside koostisse, CO nimetatakse ka vingukaasiks , kuna tekib süsinikuühendite põlemisel hapniku puuduses ( näiteks kui ahju siiber liiga vara suletakse ) . Kahjulikkus Suure reageerimisvõime tõttu ühineb CO tugevasti vere hemoglobiiniga . Veri kaotab hapniku sidumise ja edasikandmise võime ning inimene võib lämbuda. 15. Süsinikoksiidi tekkimine( võrrand ) 2C+O22CO 16. Süsinikoksiidi omadused ja tekkimine . ( 3 võrranidt) CO2 on 1) Värvitu 2) Nõrga hapuka lõhna ja maitsega 3) Vees hästi lahustuv 4) Õhust 1.5 korda suurema tihedusega gaas CO2 on süsiniku tähtsaim oksiid,mis tekib süsiniku ja igasuguste
aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20% ulatuses hemoglobiiniga. hapnik (O) 70 kg kohta u. 43 Keemiliselt väga aktiivne, võib oksüdeerija; kg (kõige enam) moodustada nn. vabu radikaale oluline biomolekulide (biol. üliaktiivsed ühendid, mis on koostisosa, struktuurne liitnud täiendava elektroni), mida funktsioon kasutatakse võõrorgaanika
Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk
Lisaks kasutatakse veel meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga. Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi. 2) Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 Moodustub ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. Saadakse kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O On värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei
Leegid tõusevad ülespoole ja tekitavad näo ja kaela põletushaavu. Põlevad riided tuleb kustutada teki abil. Naha külge kleepunud riidetükke ei tohi õnnetuskohal eemaldada. Eemaldatakse haiglas. Kui põletushaavad tekkisid kinnises ruumis ja tulekahjuga kaasneb rohke suits, võib kahtlustada vingugaasi (CO) mürgistust. Kannatanule tuleks anda hapnikku maski abil; teadvuseta haiget tuleks intubeerida ja ventileerida 100 % hapnikuga iga 40 minuti tagant. CO seostub hemoglobiiniga (Co-l kordi parem võime seostuda hemoglobiiniga kui hapnikul), mis ei lase hapnikul enam hemoglobiiniga seostuda ning seetõttu ei toimu ka hapniku transporti ajju jt kudedesse. Vajalik ongi manustada inimesele võimalikult suures kontsentratsioonis hapnikku, et tõrjuda CO organimist välja (aeganõudev protsess). Põletushaavu tuleks jahutada. See väldib põletushaava süvenemist, turse teket ja leevendab valu. Jahutamiseks sobib 18-20 kraadine vesi ja jahutamine peaks kestma ca 10-15 min
Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C + H2O = CO + H2 Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. 5 3. VINGUGAASI MÕJU INIMESE TERVISELE Juhul, kui oleme keskkonnas, mis sisaldab vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem, kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekule lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Seetõttu ei suuda hemoglobiin enam täita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes
6kuud 1aasta 111-141 g/L 1-2 aastat 113-141 g/L 6-12 aastat 115-155 g/L 12-18 aastat 120-160 g/L Mehed 130-175 g/L Naised 120-160 g/L 2.3. Punavereliblede eluring Punalibledeks muutunud luuüdi rakud täituvad aegamööda hemoglobiiniga. Tuum peab irduma rakust enne kui see pääseb vereringesse. Noortes vormides esineb veel hemoglobiini tootmiseks vajalikku ribonukleiinhapet. Punaliblede noorvorme nimetatakse retikulotsüütideks, neid esineb normaalolukorras 1% kõigist vere punalibledest. Punaliblede regeneratsiooni reguleerib erütropoetiin see on hormoon mida toodetakse peamiselt neerudes. Punaliblesid hävitavad põrna ja maksa õgirakud. Punaliblede valgulised ained lõhustuvad
organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. VERE PEAMISED ÜLESANDED 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid
[9] Fossiilsed kütused Suurimateks saasteallikateks on söeküttega elektrijaamad ning liiklusvahendite heitgaasid. Fossiilsete kütuste põletamisel tekib ~22 teragrammi (1 Tg = 1012 g) lämmastiksaastet aastas. Põlemise tagajärjel tekib NOx, mis on sudu ja happevihmade tekke põhjuseks Lämmastiksaaste tagajärjed Mõju inimesele Nitraadid ja nitritid võivad põhjustada mitmeid tervisehäireid: · Reageerides veres oleva hemoglobiiniga väheneb vere hapnikukandevõime ning tekivad hingamisprobleemid (hüpoksia). Eriti ohtlik on see imikutele ja väikestele lastele, kes võivad selle kätte surra. Nitraadimürgitust kutsutakse "sinise beebi sündroomiks", kuna tekkinud hapnikupuuduse tõttu muutub nahavärv sinakaks. [14] · Põhjustab kilpnäärme talituse häireid. · Tekitab A-vitamiini defitsiiti. · Võib tekitada vähki.[15]
Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus 20,4ml Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH 8. Süsihappegaasi transport veres Na- ja K-sooladena (80%) Hemoglobiiniga (10%) Lahustunult (10%) Karbonaatpuhversüsteemis: CO2 ühineb veega, tekib süsihape (CO2 + H2O = H2CO3); süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga (H2CO3 = H+ + HCO3-; HCO3 + Na = NaHCO3 naatriumkarbonaat). 9. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine (mehhaaniline töötlemine); toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape (füs-kem
Rakud kulutavad ca 25% oma ATP-st soovitud kontsentratsiooni gradientide hoidmiseks membraanidel Transporditava aine modifitseerimine või sidumine Mingi aine võib olla seotud teiste ainetega, mis esinevad ainult ühel pool membraani Membraani eri külgedel võrdsustub vaba aine kontsentratsioon Näiteks: vaba O2 kontsentratsioon võrdsustub mõlemal pool erütrotsüütide membraani. Rakkudes sees on aga suur osa O2 seostunud hemoglobiiniga ja seega on kogu O2 kontsentratsioon erütrotsüütides sees palju suurem kui väljaspool rakke Rakkudesse transpordituna võib toimuda aine modifitseerimine selliselt, et aine ei ole enam võimeline membraani läbima Vahendatud passiivne transport kiirendatud difusioon · Pooride vahendatud · Kandjate vahendatud Poorid ja kandjad ainult kiirendavad ainete difusiooni läbi membraani Tasakaaluolekus esineb ikkagi olukord, kus Cout = Cin
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
tsinki u 30 000 g/g, lisaks eraldub veel rauda, pliid, magneesiumi ja niklit. 99% õlis olevast süsinikust muutub põlemise käigus süsihappegaasiks ja ülejäänud süsinik paiskub atmosfääri väikeste osakestena, mis on tugevad päikesekiirguse neelajad, absorbeerides 20-25% kiirgusest. 2.3 Bensiin Bensiini juures jälgitakse enam vingugaasi ja plii emissiooni. Vingugaas on ohtlik inimese tervisele, kuna kinnitub vere hemoglobiiniga ning vähendab seeläbi vere võimet transportida hapnikku. CO koguste vähendamiseks on kasutusel katalüsaatorid, mis oksüdeerivad ohtliku ühendi. Lisaks tekib bensiini põlemise käigus lämmastiku ühendeid, mis fotokeemiliste reaktsioonide käigus moodustavad radikaale. Näiteks hüdroksüül- ja peroksüülradikaale, mis põhjustavad 5 madalamates atmosfäärikihtides osooni teket. Peale osooni tekib ka mitmeid oksüdante, mis
1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse.Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse.Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid
osteoporoosi teket vanemaealistel inimestel jne. Nitrit ja nitraat Nitritit ja nitraati ehk salpeetrit lisatakse lihasaadustele harjumuspärase punase värvuse säilitamiseks. Enamasti kasutatakse naatriumnitriti (Na No2) ja kaaliumnitraati (Na No3). Varasematel aegadel kasutati liha soolamiseks meresoola, kus sisaldus nitritit. Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse. Nitrit on toksiline (mürgine), kui teda kasutada ülemäärastes kogustes. Suureks koguseks võib osutuda ühekordne nitriti kogus 1520 mg1 kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluva inimese puhul 1,4 g. Eestis kehtiva normatiivi järgi lisatakse vorstidele 57,5 g nitritit 100g keeduvorsti kohta. Ühekordse surmava nitritikoguse saamiseks tuleks süüa 3050 kg vorsti korraga, mis on võimatu. Nitraadi/nitriti lagunemist tootes mõjutab:
Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks. 8. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin. Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus
Valkude ruumiline struktuur 1. Valkude struktuuri määravad faktorid 2. Valkude sekundaarstruktuur 3. Valkude tertsiaarstruktuur 4. Valkude kvaternaarstruktuur 5. Valkude struktuuri näiteid: RibonukleaasA, Müoglobiin, Hemoglobiin, Insuliin Valkude struktuur? · Bioloogiliste makromolekulide struktuur kirjeldatakse erinevatel tasanditel PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus · primaarstruktuur · sekundaarstruktuur · tertsiaarstruktuur · kvaternaarstruktuur heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? ...
Süsiniku oksiidid Süsinikul on kaks oksiidi ja mõlemad tekivad süsinikurikaste ainete põlemisel. Kui põlemisel on hapnikku (õhku) piisavalt, siis toimub täielik põlemine ja tekib süsinikdioksiid e. süsihappegaas. C + O2 CO2 Kui aga põlemine toimub hapniku puudusel (mittetäielik põlemine) siis tekib süsinikoksiid e. vingugaas. 2C + O2 2CO Süsinikoksiid e. vingugaas on värvuseta väga mürgine gaas. Sissehingatud CO ühineb vere hemoglobiiniga ja veri kaotab tänu sellele õhuhapniku sidumise võime ning organism hukkub. Kõrgel temperatuuril CO oksüdeerub ja tekib CO2. 2CO + O2 2CO2 Seda omadust kasutatakse metallide tootmisel oksiidsetest metallimaakidest FeO + CO CO2 + Fe Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel. Veel tekib teda hingamisel, käärimisel, orgaaniliste jäätmete kõdunemisel jne
Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. 2 SUITSETAMINE Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi
Elutegevuseks on kõige olulisem hapnik, mida on õhus 21%. Õhus on alati süsihappegaasi, kuid võrreldes lämmastiku ja hapnikuga on seda väga vähe, ainult 0,03 0,04% Ka kuut gaasilist lihtainet (väärisgaase) on õhus väga vähe, kokku 0,9%. Väärisgaasidest on kõige rohkem argooni. Lisaks on õhus veeauru ja teisi lisaaineid. Õhk on värvuseta, maitseta ja lõhnata gaaside segu. Hingates seotakse õhus sisalduv hapnik kopsudes vere hemoglobiiniga ja kasutatakse organismi elutegevuses. Õhu hapnikku kasutab oma elutegevuses enamik elusorganisme, ainult üksikud organismid (anaeroobid) ei vaja hapnikku. Kuna hapnik lahustub vees, siis saavad kalad ja teised vees elavad organismid oma elutegevuseks vajaliku koguse hapniku veest kätte. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Maad ümbritsevat õhkkonda nimetatakse atmosfääriks. See pöörleb koos Maaga.
Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk
Igapäevaelus mürgistus võib saabuda, kui on ohtlikult liiga vara kinni pandud ahjusiiber, garaazis töötav automootor, valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiboiler ning ka tulekahjud siseruumides on vingugaasi allikad. Mürgine gaas võib uimastada või uinutada inimest ning võtta temalt võimaluse põlengust põgeneda. (Jürgenson, 2010). Vingugaas jõuab organismi sissehingamise kaudu ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel. Vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on 200 korda suurem, kui hapnikul ning kandub gaas kiiremini vere kaudu kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. (Jürgenson, 2010) Vingugaasi mürgituse sümptomid (Jürgenson, 2010)
5. Lihaskimp, 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium, 8. Kõõlus 19. Lihaskiudude tüübid I tüüpi lihaskiud (punane)- aeglased o Sisaldavad müoglobiini, mis on analoogne hemoglobiiniga, salvestab hapnikku, teeb punaseks o Kasutavad aeroobset metabolisi energia saamiseks o Palju mitokondreid; väsivad vähe II tüüpi lihaskiud (valge)- kiired, kuid lühiajalised liigutused (biitsepts ja triiseps) o Jämedamad o Kasutavad anaeroobset metabolismi energia saamiseks o Vähe mitokondreid, müoglobiini, verevarustust o Palju glükogeeni (varuaine rakkudes), mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt
O2 sidumisel toimub SU kooperatiivsus, see tagab selle, et kopsukapillaaris O2 partsiaalrõhu üsna kitsas vahemikus toimuvast muutusest piisab, et tagada Hb O2-ga küllastamine efektiivsus ja kiirus. Tänu kooperatiivsusele tagab vaid 4-5 kordne hapniku partsiaalrõhu langus koekapillassris O2 piisava vabanemise. Kopsudes, kus hapniku partsiaalrõhk on kõrge, seondub hemoglobiin hapnikuga: Hb + 4O2 -> Hb(O 2) 4 Lihasrakkudes, kus hapniku partsiaalrõhk on madal, vabaneb hapnik hemoglobiiniga kompleksist Hb(O 2) 4 -> Hb + 4O2 2,3-bisfosfoglütseraat. On Hb allosteeriline regulaator. BPG toodab erütrotsüütides anaeroobse glükolüüsi kõrvaltee. BPG seostub desoksüHb-ga, kergendab O2 vabastamist -> vähendab Hb afiinsust hapnikule. Hb Klassifikatsioon. HbF loote Hb, ehitus 22, HbA täiskasvanute Hb, 22. HbF seob hapniku afiinsemalt, ei teki hüpoksiat. Hb -desoksühemoglobiin HbO2 oksühemoglobiin, arterites HbCO karboksühemoglobiin (vingugaas + Hb)
Defibrineeritud veri; koosneb toitainetest, ainevahetuse jääkproduktidest; verevalgud – albumiinid,globuliinid,fibrinogeen ;verevedelik mikroelementidega. Vererakud *Erütrotsüüdid e. Punalibled *Leukotsüüdid e.valgelibled – Agranulotsüüdid(tsütoplasmas ei ole sõmeraid) (lümfotsüüdid,monotsüdid) ja Granulotsüüdid(tsütoplasmas on sõmerad) (neutrofiilsed,basofiilsed,eosinofiilsed või atsidofiilsed) *Trombotsüüdid e. Vereliistakud Erütrotsüüdid Tuumatud, hemoglobiiniga täidetud, varieeruva kujuga. Täidetud hemoglobiiniga(5%heem ja 95% globiin) Leukotsüüdid *Agranulotsüüdid - Lümfotsüüdid -T ja B-lümfotsüüdid, 0-Rakud – immunotsüüdid - Monotsüüdid – moodustavad makrofaagidena organismi kaitse *Granulotsüüdid - Neutrofiilsed g-d – mikrofaagid – põletikukoldes muutuvad kaitserakkudeks -Eosinofiilsed g-d – seotud kaitsetalitlusega, hulk suureneb haigestumiste korral. - Basofiilsed g-d – sarnane nuumrakule e
südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk
Laialt levinud, puudust esineb harva 7.3 Asendamatud mikrobioelemendid Vajadus väga vähesel hulgal, peamiselt ensüümide aktiivsuse tagamiseks. Varud pole pikaaegseks puuduseks piisavad. Ensüümide ja hormoonide tööd häirib nii puudus kui ka liig. Raud Raua metabolism on kinnine, s.t. toimub pidevalt varude uuesti kasutamine. Rauda on mikroelementidest kehas kõige rohkem: Naistel kokku 45 mmol, 2,5 grammi = 2500 mg Meestel 60 Sellest · 60-70 % on seotud hemoglobiiniga (Hb) · 16-29 % on rauavarudes ( valgud ferritiin, hemosideriin) · funktsionaalne Fe on müoglobiini, katalaasi, peroksüdaasi jt. porfüriinensüümide koostises Imendub ~10 %, vajadus ~1mg Vajadus toidus: naistel 15 mg rasedatel 20-25mg meestel 10 10 mg rauda saab normaalsest toidust, 15 hea dieediga, 20-25 ei saa kuidagi. Raua imendumist soodustavad · vit C · Cys ja Met · Cu, Ca, Co · Alkohol
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
