Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2
prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid:
(olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Liigitekke tegurid: mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geo. isolatsioon. Geograafiline liigiteke: Ühe liigi jagunemine mitmeks geograafilise isolatsiooni tõttu. Sümpatriline liigiteke: ühe, algse liigi jagunemisel mitmeks ühise levila piires. Bioloogiline isolatsioon: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritusperioodil. Geo. isolatsioon: liikide levialad on üksteisest eraldatud/liiga kaugel.
Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine.
Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4 2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6 2.3 Mitmuse ülekasutamine.................................................................................................. 7 2
aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine
Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega; Progress ehk täiustumine, uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. (Prokarüoodid eukarüoodid; ainuraksed hulkraksed; inimahv
Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4
4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress?
Ainuraksed-hulkraksed, prokarüoodid-ekuarüoodid 2) Divergents(mitmekesistumine)- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Õistaimed- erinevad õiekujud, lehekujud. Imetajate kohastumine eluks vees, puudel, maaall jms. Sõltub- elupaikade mitmekesisusest, organismitüübi arenguvõimest. (jäsemete mitmekesisus imetajatel, hammaste mitmekesisus) 3) Konvergents( sarnastumine)- erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Põhitunnused säilivad, tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutustega. (vaalal ja kalal voolujooneline keha, lindudel ja putukatel tiivad) Liikide väljasuremine sõltub: 1) Elutingimustest 2) organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, ühegi liigi genofond ei võimalda lõplikult ümberkohastuda.
eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms). PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -> hulkraksed). DIVERGENTS (mitmekesistumine)-erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (nt. päristuumsed -> seened, taimed, loomad). KONVERGENTS (sarnastumine)-erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (nt. vaalal ja kalal voolujoonelised kehad).
Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed Tekkis õis · Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: · Organismitüübi arenguvõimest, elupaikade mitmekesisusest (ka uued vabad elupaigad) Hiidroomajad surid välja Elupaigad imetajatele Taimed maismaale Maismaa selgrootute teke Õistaimede mitmekesisus Mitmekesistunud putukad Evolutsiooniline sarnastumine ehk konvergents: · Erineva päristoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes · Põhitunnused säilivad · Tunnuste muutumine piirdub väliste väheohuliste tunnuste muutumisega Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalilled ja kaktuselised sarnase välisehitusega Lindude ja putukate tiivad lendamiseks
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene ...
Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid -> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed -> korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad -> kohastumine eluks vees, maismaal Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud.
poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu; põlvnemist ühisest eellasest. HOX-geenid-kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Takson-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm(nt.
kiriku lahutamist riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamist. 8. Mõjukus tänapäeva Tänapäeval on liberalismi sees On suuresti oma nägu kaotamas (nn. Põhjamaad, Skandinaaviamaad, kuid Euroopas valitsevaks sotsiaalliberalistlikud Ideoloogia lõpp). Toimub kõigi kärbitakse sotsiaalkulutusi ning ideed. suundade sarnastumine, sageli ei saa karmistatakse immigratsioonipoliitikat. erakondade programmide järgi enam otsustada, kas tegu on parem- või vasakpoolse jõuga, mõlemad suunad võtavad üle üksteise ideid, et rahvale
organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Nt. prokarüoodid→eukarüoodid, ainuraksed→hulkraksed, inimahv→inimene o Divergents ehk mitmekesistumine – Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Nt. Eukarüoodid→seenteks; taimedeks; loomadeks, Õistaimed→ korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajad→kohastumine eluks vees, maismaal. o Konvergents ehk sarnastumine – Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt. Vaalal ja kalal voolujooneline keha, Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. 16. Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud. 17. Nimeta inimahve. Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja
• Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha.
hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks. Konvergents erinevate päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, see piirdub väliste tunnustega ega mõjuta organismirühma põhitunnuseid. Fülogeneesipuu suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu. Väljasuremine liigikadumine, sest pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Inimafid inimese lähimad sugulased. Lõunaafid 4-4,5 mil aastat tagasi kahel jalal liikuvad afi ajuga inimese eellased 1,5 mil aastat tagasi surid välja
6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10
29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine. 38) Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse.
vormi: Progress ehk evolutsiooniline täiustumine uute, keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Nt prokarüoodid eukarüoodid, inimahv inimene Divergents ehk mitmekesistumine erinevate elupaikade asustamisega kaasnev organismitüüpide mitmekesistumine. Nt õistaimed korv-, huul-, ja liblikõielised jms; kiil kõik teised putukad Konvergents ehk sarnastumine erinevate päritoludega organismide sarnastumine välimuselt sarnastes elutingimustes. Nt vaal ja hai
Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 17.Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). 18.Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha.
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
2.difergents(mitmekesistumine) Divergents- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid=> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed=> korv, huul, liblikõielised jt. Imetajate kohasumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: organismitüübi arenguvõimest. Elupaikade mitmekesistumisest(ka uued vabad elupaigad). 3.konvergents(sarnastumine) Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Põhitunnused säilivad: tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutumisega. -vaalal ja kalal on voolujooneline keha. -kõrbetingimustes piimalilled(aafrikas) ja kaktuselised(ameerikas) sarnase ehitusega. -lindude ja putukate tiivad lendamiseks. Liikide väljasurmine: Sõltub: -elutingimustest -organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike.
toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makroevolutsioonis toimub läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise Sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid:olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine 2. mõlemis on divergentsus ehk mitmekesistumine 16.Selgita mõisteid: a) makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade (taksonite) teke ja areng (evolutsioon)- perekond, selts, klass. b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine. tekib kui organism kohastub keskkonnatingimustega, iseloomulik parasiitidele
kohastumine aluseks on muutused pärilikus infos mitmekesistumine b. Erinevused mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes (kala, vaala, hülge kehakuju, jösemete kuju) ehk konvents. (sarnanemine) 4) Mis või kes on pildil? 1. Ürglind 2. Selgroogsete ning selgrootute sarnasus 3. Tõuaretus 4. Trilobiit 5. Homoloogilised organid 6. Kohastumine 5) Järjesta järgmised kvalifikatsiooni astmed väiksemiast suuremani: (hõimkond, selts, perekond, liik, sugukond, klass, riik) 1. Liik 4. Selts 7. Riik
säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi hübriid- ristumise tagajärjel geneetiliselt suht erinevatest vanemorganismiest järglane makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng divergents- liigiline mitmekesistumine konvergents- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega 2. Nimeta geneetilise muutlikkuse peamised allikad. Mutatsioonid- geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus. Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest.
Bioloogia kordamisküsimused kt 12.12.11 1. Nimeta evolutsioonivormid õiges järjekorras Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. 2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste H...
(antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3) Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. 6. Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele. 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult.
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud?
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga.
(3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42. Mida keelekontaktid kõige rohkem mõjutavad? - Sõnavara. 43. Kui palju eesti keele sõnavarast moodustavad laensõnad? Mis keeltest on eesti keel laenanud? (6) 85%. Inglise, volga-soome, vene, alamsaksa, indoiraani ja rootsi keeltest. 44. Missugune on olnud germaani (mh saksa) keelte mõju eesti keele vormimoodustusele
ja joogivee puudus. 14. Mõisted: · Migratsioon ehk ränne on inimeste alalise elukoha vahetus. · Emigratsioon ehk väljaränne · Immigratsioon ehk sisseränne. · Remigratsioon tagasipöördumine oma ajaloolisele sünnimaale. · Urbaniseerumine ehk linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus · Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. · Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Lõppeb uue liigi tekkimisega. Makroevolutsioon - liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon - liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad. Tekib väga pika aja jooksul. 18. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents - eri elupaikades algtüüpide lahknemine uuteks liikideks, sõltub uue organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. sarnastumine ehk konvergents -eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes, ei mõjuta põhitunnuseid. progress ehk täiustumine -uute, keerukamate ja täiuslikemate organismitüüpide teke, kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest 19
Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulud, ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonit evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-''suurrevolutsioon'', evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt: sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
-) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha. -) Liik elusorganismid, kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali. -) Makroevolutsioon liikidest väljaspool toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Mikroevolutsioon ühe liigi siseselt toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Palentoloogia teadus, mis uurib möödunud aegadel eksisteerinud organisme.
Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29. Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust
kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28.Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29.Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30.Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31.Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja šimpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32.Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides
Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.)
ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia-tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. 5 Ajajärgud hierarhiates Iga progress, ajaline või muul viisil reastatud hierarhia näib läbivat järke (ajajärke). Laste kasvamine: väiksematel on põhiteemaks sõpruskonda kuulumine, sarnastumine. Kõigil peavad olema seda tüüpi riided, see pole mitte moest dikteeritud esteetiline taju vaid lausa sundus. Erinevad on tagakiusatud. Noorukite püüd arendada identiteeti, tugevat erilisust, mille teistele aktsepteeritavaks tegemine ei käi läbi sarnasuse vaid enesekindluse. "Jään endale kindlaks. Mul savi, mis must arvatakse. Ma lihtsalt olen selline." Täiskasvanuks saamisega kaasnev rahunemine ekstravagantsusest ning sellega väliselt kaasnev tolerantsus ning terava
paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad->imetajad, vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
