On pikad ahelad millel puudub kolmemõõtmeline struktuur. 3. Struktuure fikseerivate sidemete liigid, teke ja lokalisatsioon milliste aatomite või funktsionaalsete rühmade vahele tekivad, kuidas on paigutunud. Struktuure fikseerivate sidemete liigid- Primaarsttruktuur- kovalentsed sidemed Sek-,Terts-,Kvat- Nõrgad sidemed(ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid, van der Waals'i interaktsioonid) Teke ja lokalisatsioon - 4. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud- Valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud- Valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte-aminohappelist osa. Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed
Valgud Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid , mis koosnevad aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, ja metabolismi tagamiseks. Lihtvalgud- valgud mis koosnevad vaid aminohapetest, ning on organismile kergesti omandatavad . Näiteks munavalges leiduv albumiin Liitvalgud- valgud , mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk Aminohape- orgaaniline ühend , mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Aminohapped sisaldavad( C.H.N.O.S ehk süsinik,- vesinik,-lämmastik ja hapnik ) Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Täiskasvanud inimesel on neid 8 ja laste puhul 10 Valkude struktuur: 1. Primaarstruktuur- selles on märgitud aminohapete järjestus ( aminohapped on seotud peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. ...
4 aprikoos 0,9 19 14 23 23 4 16 9 13 5 arbuus 0,7 10 20 18 64 6. 28 7 16 atlandi 6 heeringas 19,1 1000 900 1600 1800 350 900 250 700 Valkude põhiliigid Valgud Lihtvalgud Liitvalgud ehk proteiinid ehk proteiidid Lihtvalgud · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. 1. Globulaarsed valgud 1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes,
......................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus .......................................................................................................................................................... 5 Valgu molekulide struktuur..............................................................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid..................................................................................................................9 Valkude ülesanded organismis.......................................................................................................10 Aminohapped..............................................................................
Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned.
N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5
KORDAMISKÜSIMUSED BIOLOOGIAS: VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. 1. Mis on valgud ehk proteiinid? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal
Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda. Polüamiidkiud toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus, lahustud mõnede orgaanilistes lahustes. 17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). 18. Fibrillaarvalgud on kiulise ehitusega nemad vees ei lahustu (luude ja naha struktuur, valgud, karvad). Globulaarvalgud on korrapäratu kujuga, kerajad molekulid. Osa on vees lahustuvad(ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad). Sidemed peptiidsidemed( nende abil moodustub valgu primaarne struktuur),
...................................................................................................... 5 2.2. Sekundaarstruktuur................................................................................................... 5 2.3. Tertsiaarstruktuur......................................................................................................6 2.4. Kvaternaarstruktuur.................................................................................................. 6 3.1. Lihtvalgud.................................................................................................................8 3.1.1. Fibrillaarsed valgud........................................................................................... 8 3.1.2. Globulaarsed valgud.......................................................................................... 9 3.2. Liitvalgud..................................................................................................................9
* Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2. Sekundaatstruktuur heeliks ja struktuur, seotud vesiniksidemetega ja kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. 3
22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine? Maos (-soolhappe ja seeensüümide toimel lõhustatakse aminohapeteks, et need saaksid imenduda) 23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis? - On ensüümide, hormoonide koostises - Osalevad ainete transpordil organismis - Viivad läbi lihaskontraktsioone - Keha tähtsaim ehitusmaterjal 24. Kuidas jagunevad valgud? 1) Lihtvalgud e. proteiinid 2) Liitvlagud e. proteiidid 25. Mida tähendab asendamatu aminohape? Asendamatu – organism ise ei sünteesi 26. Milleks jagunevad aminohapped? 1) Täisväärtuslikud – loomsed valgud 2) Väheväärtuslikud – taimsed valgud 27. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? Asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast 28. Valkude keemilises koostises on (4): süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H) 29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus?
amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille
Nad on elusorganismides kõige tähtsamad ning keemiliselt keerukad ühendid. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised.
· Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha) · Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö) · Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude) · Lahusti funktsioon · Bioregulatoorne funktsioon(hormoonid) 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. 22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest(munavalge). Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid) 23. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. 24. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? Denaturatsioonvalgu struktuuri muutus, hävitatakse valgu kõrgemat struktuuri(mehaaniliselt, kõrge temperatuuriga, keemiliselt, kiirgusega) (muna praadimine, juuste koolutamine)
Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed
- polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur:
5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne kaitsefunktsioon lahusti funktsioon varuained VALGUD 1. Mõiste : Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. 2. Valgud jagunevad : lihtvalgud liitvalgud 3. Tähtsus : rakkude ja kudede ehitamiseks, eluprotsesside reguleerimine, energia tootmine, organismi kaitse, elutähtsate ainete transport. 4. 5. Funktsioonid : ehituslik funktsioon transportdi funktsioon retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon kaitsefunktsioon ensümaatiline funktsioon Ensüümid : biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud.
Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: 1. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Ensüüme on vaja, sest ta paneb käima reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid. 2. Osad hormoonid on valgud
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 11ÕB SISUKORD VALKUDE EHITUS VALKUDE JAGUNEMINE VALKUDE TÄHTSUS VALGU FUNKTISOONID SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED VALKUDE EHITUS Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks
Kuidas valgud jagunevad ? Vastus: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm) Valkude funktsioonid ? Vastus: Valgu funktsioon on otseselt seotud tema kolmedimensioonilise struktuuriga. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Kuidas jagunevad rasvhapped ? Vastus : Rasvhapped jaotatakse küllastumata ja küllastunud rasvhapeteks. Küllastunud rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel peale üksiksidemete veel 1-3 kaksiksidet Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest...
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.S...
ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
Keemia kontrollküsimused 1)Kirjuta etanooli või metanooli kohta kõik mis tead. Etanool(C2H5OH) on värvuseta,iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.On veest kergem,seguneb sellega hästi.On ka hea lahusti.Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).Rasvad on energiarikkad toitained.Rasvad jagunevad:Taimsed-oliivid,saialill ja Loomsed- searasv,hülgerasv,vaalarasv.Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos ...
monosahhariididel ,energiaallikas Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaalstruktuur ja kvanternaarstruktuur Valkude omadused tulenevadki struktuurist, järjestusest ja hulgast. Primeaarstrukris on lihtsalt minig kindel hulk aminohappejääke , aga kui need muutuvad heeliksiks (kruvikujuliseks) ja seda hoitakse koos
Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid:
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
VALGUD Koostas: Kerli Saluste Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks
Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel
20. Lipiidide funktsioonid organismis? Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam), Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises), Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha), Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö), Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude). 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. 22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (munavalge). Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid). 23. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. 24. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? Denaturatsioon-valgu struktuuri muutus, hävitatakse valgu kõrgemat struktuuri(mehaaniliselt, kõrge temperatuuriga, keemiliselt, kiirgusega) (muna praadimine, juuste koolutamine). Renaturatsioon-struktuuri
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
karboksüülrühmi COOH. Näiteks lüsiin. 20. Selgita, mida tähendab, et aminohapped on amfoteersed ühendid? Aminorühm põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm happelisi omadusi. Seetõttu on aminohapped amfoteersed ühendid ehk nad on võimelised reageerima nii aluste, kui ka hapetega ja tekitavad soola. 21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited. Valgud liigitatakse koostise järgi: 1. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Nt munavalge, zelatiin. 2. Liitvalgud ehk proteiinid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle. Nt hemoglobiin Samuti liigitatakse valke ruumilise ehituse järgi: 1. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega (kiulise) Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad. 2
organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu) c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad) Valgud R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H · Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. · Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega
Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides. Erinevaid aminohappeid on 20·Miks saab olla nii palju erinevaid valke?·Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
keele maitsetundlikkuse taastumise (retseptorvalkude renaturatsioon). Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime. 4) Hüdrolüüsuvus valkude hüdrolüüsi käigus moodustuvad vabad aminohapped, toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI
ühendid. Kasutamine: *energeetiliseks varuaineks *aitab omandada rasvlahustuvaid vitamiine D, A ja E vitamiin ei lahustu vees *energia tootmine väljaspool keha orgaaniliste jäätmete hävitamisel *kreemides ja määretes, uksehingede õlitamisel *seebi tootmisel Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lih...
Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25. Valkude ülesanded organismis: · Energeetiline. · Kaitseline. · Varuaine · Toksilisuse · Transport jne. 26. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 27
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside. Aminohappe üldvalemit vt vihikust! NH2 (aluseline) aminorühm ; COOH (happeline) karboksüülrühm ; R radikaal, mis on igal aminohappel erinev. Loomses valgus võib esineda kuni 20 erinevad aminohapet. Valkude jaotus : a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest ; b) fibrillaarsed e niitjad ; c) globulaarsed valgud (kerakujulised) ; d) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele veel teisi org. aineid (vere hemoglobiin). Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
1) 2CH3NH(CH2)3COOH + Ca(OH)2 = (CH3NH(CH2)3COO)2Ca + 2H2O 2) 3NH2 CH2 COOH + H3PO4 = (NH3 CH2 COOH)3 + PO4 3) 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 = (CH3NH(CH2)3COOH)4 + SiO4 4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD Koosnevad ühest või mitmest seotud polüpeptiidahelast. Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt