Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika m...
on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Mõlemad on kaitse värvidega (rohekas,kollakas,pruunid). Toitumine Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust. Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa nõrgima liigikaaslase. Paljunemine Tirtse ja ritsikaid on aastas tavaliselt üks põlvkond. Pärast paaritumist muneb emane väikese munakogumiku pinnasele või taimestikule. Mõni liik eritab munade kaitsmiseks vahtu. Munadest koorunud vastsed meenutavad väliselt pisikesi valmikuid. Enne suguküpseks saamist kestuvad sihktiivalised 5-15 korda
Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline värvus toimib varjevärvusena. Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad
Sihktiivalised ehk tirtsud ja ritsikad (orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikip...
karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
Sihktiivalised 8 klass Sihktiivalised Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud. Rohutirts. Ehitus (1) Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid. Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2)
*Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed)
harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist
eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. Meenutage suveõhtul mõne aiaposti või lombi kohal parvedena "tantsivaid" sääski! Paljudel putukatel esinevad enne paaritumist pulmarituaalid. Peale paaritumist säilitab emane isase sugurakud erilises seemnehoidlas. Munad viljastatakse seemnehoidlast möödumisel. Emamesilane elab mitu aastat, kuid paaritub ainult ühe korra elus
Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23- 2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 ° C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse -
Embrüonaalne induktsioon ühtede rakkude eristumine (erinevateks kudedeks) tingib naaberrakkude eristumise kindlas suunas. Embrüogenees Looteline areng Postembrüogenees lootejärgne areng Otsene areng järglased on vanematega ehituse poolest sarnased Moondega areng järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad N:konnad Vaegmoone muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Kliinilinesurm kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Bioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Apoptoos programmeeritud, kontrollitud rakusurm
Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Jätkub elundkondade tegevus, kuid teadvus kaob, pulss peaaegu kaob, hingamine aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab?
Mesilased Vaegmoondeline areng (puudub nukkustaadium) Vatsündinu erineb täiskasvanud eellasest nii välili- kui ka siseehituselt -> muutused toimuvad järk- järgult aktiivse elukeskkonna käigus Lutikad Tarakanid Prussakad Tirtsud konnad 12. Lootejärgse arengu peamised etapid Juveniilne staadium ehk noorjärk Algab organismi sünniga ja lõppeb sigimisvõime saabumisega. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne(käimine või lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste
pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Ladina keelne nimetus Rana ridibunda Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reieltiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale
sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel. Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. Eristatakse kaht moonde tüüpi : Vaegmoone Muna Vastne Valmik prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud Täismoone MunaVastneNukkVal mik liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Sipelgatel on täismoone Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles: Liblikaliste vastne – röövik Mardikalistel – tõuk Kahetiivalistel (nt kärbsed) - vagel Mesilastel on täismoondega areng Kiilidel on vaegmoondega areng Prussakad, tarakanid, termiidid arenevad samuti vaegmoondeliselt
Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel
Kõrbetes leidub ka selliseid taimi, mis ei vaja turgutavat hoovihma õitsemiseks, näiteks velvitsa, okotiljo, agaav, kaktused, siilkaktus ja kõrberoosid. Joonis 2 Datlipalm Kuid kõige tähtsamad taimed kõrbes on datlipalmid. Kuivatatud datlid on iga kõrbeelaniku laual, kuna need säilivad väga hästi ja on sealjuures väga toitvad. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda elutsevad putukad, ämblikulaadsed, skorpionid,sisalikud, tirtsud, maod ja ka linnud. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Enamik kõrbelinde toitub putukatest, kuid siiski elutseb seal ka seemne-ning lihatoidulisi linde. Enamik kõrbeloomi on suhteliselt väikest kasvu, sest suured loomad jääks seal veepuudusesse. Mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües, teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal
Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn,
väikeseid loomi. Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus
Sihktiivalised on toiduks mitmesugustele lindudele, imetajatele, kahepaiksetele, roomajatele ja röövtoidulistele putukatele. · Kuivatatud ja peenestatud kaerasoridest valmistatakse veel tänapäevalgi tuberkuloosi ravimit. · Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). St, et jalgepidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti. · Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Nii on teada juhtumeid, kus Lääne-Aafrikast startinud kõrbetirtsud on jõudnud Inglismaale. Selleks tuli neil lennata rohkem kui 2400 km ookeani kohal. · Tirtsuparvede mõõtmed võivad olla sõna otseses mõttes tohutud. Massilise paljunemise aastatel pole haruldased parved, mis haaravad enda alla 5-12 km² suuruse maa-ala.
Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus
2. Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed a. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. b. Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga putukatel c. Vaegmoone i. Muna -> Vastne -> Valmik ii. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud d. Täismoone i. Muna->Vastne->Nukk->Valmik ii. liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Vananemine Vananemne algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt 1. Päevitamine Surm Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Agoonia – teadvushäired, südame rütmihäired, kopsuturse
Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel. N:roomajad, linnud, imetajad. Sisalik, leevike, koer. 6) too näiteid loomadest, kes a)arenevad moondega : kalad, roomajad, kahepaiksed? b)arenevad vaegmoondega: prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Miks on moondega arengu tähtsus? a) Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa. 7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde.
Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik). 33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna Vastne Nukk Valmik. Nt liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) arengus on nukustaadium, kuid vaegmoondelises (Muna Vastne Valmik. Nt. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) arengus mitte. 34) Millised tegurid mõjutavad organismi vananemist? Päevitamine, Haigused, Toitainete vaegus, Kehavõõraste ainete kuhjumine, Rakkude jagunemisvõime langus. 35) Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid. 36) Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kaua see kestab? (Kestab 5-7 minutit). Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Inimest on võimalik elustada.
b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3
Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas. Leidsin / kirbud / kiiku- / massa, Parmud / paksu / laua / pealta, Sääsed / sõnu / säädi- / massa, rohu- / tirtsud / turtsu- / massa. Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks. Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist
kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel
kutiikua, hõbedased lehed. Ainvahetusest. Kui temp tõsta 10 kraadi võrra, siis ainevahetus kiireneb 2,5 korda. FÜSIOLOOGILINE AEG = päev-kraadi konseptsioon. Arengu kulgemise pikkus ektodermide puhul sõltub keskkonna temperatuurist. Nt: rohutirtsul, selleks, et munadest algaks areng pihta, on vaja 16ndast kõrgemat kraadi. Siis on munade arengu alumine lävi saavutatud. Munadest väljuvat tirtsud 70 päeva pärast. Kui temp on 4 kraadi kõrgem, nt 20 kraadi, siis koorumiseni kulub 17 ja pool päeva. Kui temp on lävendist kõrgem veelgi, nt 30 kraadi, siis kulub koorumiseni 5 päeva.Temperatuur võib olla stiimul. Nt üks taimestik vajab külma perioodi, enne ta ei hakka paljunema. Ka valgus on nt stiimul. Sookasel ei hakka seemned enne arenema, kui on olnud piisavalt pikk fotoperioism piisavalt pikk valgusperiood. Aklimatiseerumine külmaga kohanemine
Otsene areng: Organism sünnib või koorub täiskoavanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Moondeline areng: Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel Eristatakse kaht moonde tüüpi: Vaegmoone muna-vastne-valmik (prussakad,täid,lutikad,ritsikad,tirtsud) Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist
Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri. KASVAMINE Mõõtmete suurenemine. Piiramatu- taimed. Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine. 1) Otsene areng- imetajad, linnud, roomajad. 2) Moodne areng- kalad, kahepaiksed, lülijalgsed. Vaegmoone- MUUTUSED VÄIKSEMAD Muna- Vastne- Valmik REPEAT (Prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) Täismoone- Muna- Vastne (Täiskasvanust erineb toit ja kuju)- Nukk (Moone)- Valmik(Valmikul on toit vastsest erinev ja see vöhendab liigisisest konkurentsi). (Liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) INIMARENGU SAADIUMID Vananemine- Algab viljastumise hetkest. Geenide poolt määratud ja oluliselt keskkonna poolt mõjutatud. Vananemist kiirendavad: Päevitamine, haigused, toitainete vaesus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisõime langus. Vananemise tunnused:
b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased. Reaalselt soo määramine temperatuuriga kätkeb endas riske - kliima soojenemine. 2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid
tiivad ja saba on roostepruunid. Kõht valkjashall. Roostepruun põsetriip. Sarnaselt teiste jäälindlastele on ta pea üsna suur, kael aga lühike. Püha jäälind ja metsa jäälind on Ausraalia väiksemad jäälinnud. Nemad on sinise ja rohelise värvusega. (Parish 2006:44) 2.4.2. Sugukond: Mesilasnäplased Austraalia mesilasenäpp võib uhkeldada oma imekaunite sulgedega. Selle väikese ja väga vilka linnukese põhitoiduks on mesilased, tõugud, kiililised, liblikad, herilased ja tirtsud. Austraalia mesilasenäpp püüab putukaid ning lööb neid surmamiseks mitu korda vastu oksa. Seejärel suleb silmad, et mürk silma ei satuks ning hõõrub mesilase tagakeha vastu oksa, et niimodi tema astelt eemaldada. (Parish 2006:45) 2.5. Värvuliste selts 2.5.1. Sugukond: Tikksabalised Tikksabad kuuluvad Austraalia imetlusväärseimate lindude hulka. Nad on peamiselt tuntud huvitavate pesitsusaegsete harjumuste ning isaslindude värvikireva sulestiku tõttu
on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. 52. Putukate (Insecta) tiivad: arv, paiknemine, kuju ja talitluse erinevusi, näiteid Paiknemine: Tekivad kesk- ja tagarindmiku katete lehtjate väljasopistustena. Enamasti esineb vaid üks tiivapaar, nt kahetiivalistel, isastel kilptäidel, mõnedel ühepäevikulistel. Lisaks lendamisele on tiibade funktsioonid: sihktiivalistel (tirtsud, ritsikad)on eestiivad tugevad ja nahksed ning tagatiivad õrnad, kilejad- eestiibadel kaitsefunktsioon; kuivades elupaikades elavatel mardikatel kasvavad kattetiivad täielikult teineteisega kokku ning kaovad, kuna ei saa funktsioneerida (jooksiklased, kõrvkärsaklased); kahetiivalistel funktsioneerivad nööpnõelataolisteks moondunud tagatiivad lennustabilisaatoritena (nt päevaliblikad- eestiiva pinna asend muudab ka lennu suunda). 53
lame-, ümar- ussid, lülijalgsed ja okasnahksed. Areng lülijalgsetel (hõimkond), putukatel (klass) Putukatel saame esile tuua 4 tüüpi arenguid. 1) Moondeta areng nt. ürgsed putukad, tavaliselt tiivutud majasoomukas. 2) Vaegmoondega areng muna-> vastne -> -> (kestumised) -> -> valmik. Vastsed ja valmikud on üldjuhul sarnased. Erinevused on vaid keha lülide arvus, keha proportsioonides, tiibades ja suguküpsuses. Nt. prussakad, tarakanid, tirtsud, ritsikad, lutikad, täid, satikas. 3) Täismoone muna -> vastne -> nukk -> valmik. Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass 2) Väheneb konkurents elupaigale. Kulles vees/mudas, konn maismaal ja vees.
· Levinud ühiselulistel putukatel (nt mesilased, sipelgad, herilased, termiidid) 2h -> emassugu (mesilastel töölised ja emamesilased) h -> isassugu (mesilastel lesed) III Soo määramine sugukromosoomidega a) süsteem X/XX ühel soopoolel on 1 sugukromosoom vähem nt. isane emane X XX spermides munarakkudes Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad, koiliblikad) b) ZZ (isased) / ZW (emased) lindudel c) XX (emased) / XY (isased) imetajad, kalad, kahepaiksed Soo määramine isenditel: 1. välised suguelundid 2. soost sõltuvad tunnused inimesel Tunnus Mees Naine 1. toruluud Pikemad, jämedamad Lühemad, peenemad 2. rasvaprotsent Väiksem Suurem 3
Emased on diploidsed 2n, jagunevad veel omakorda kaheks: viljakas emamesilane ja viljatud töölised (viljastatud munade tasandil on mõlemad viljakad, viljatus tekib vastsehoolde käigus). Isased ehk lesed on haploidsed ja viljakad. Kolmas soo määramise süsteem lähtub sugukromosoomidest. Alati kehtib nõue, et sugukromosoomid peavad esinema kahes erinevas kombinatsioonis, sellega tagatakse sugude suhe 1:1. a. X/XX teatud putukatel nt lutkad, tirtsud, koid. Puudub selgesooline jaotus. b. ZZ/ZW võetud kasutusele lindude sugukromosoomide tähistamiseks. ZZ isane, ZW emane c. XX/XY imetajad, kahepaiksed, kalad XX emased, XY isased Soolisus organismidel Liitsugulisus organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed.
Otsene areng: a) puudub vastne! b) noorjärk sarnaneb suguküpse isendiga erinevused vaid kehamõõtmetes, proportsioonides, suguvõimetu. Näiteks: imetajad, linnud, roomajad 2. Moondega areng on vastne! a) vaegmoone: munavastnevalmik Mille poolest vastne erineb valmikust? · Teatud kehaorganeid pole (tiivad) · Kehamõõtmed, sugunäärmete talitlus Näited: levinud rohkem selgrootutel: käsnad, ainuõõssed, limused,tirtsud, prussakad, täid, lutikad. Keelikloomadest kalad. b)täismoondega areng: munavastnenukkvalmik vastne: röövik (liblikas), tõuk (mardikas), vagel (kahetiivaline) Nukustaadiumis toimub kudede lagundamine, millele järgneb valmiku kudede moodutumine. Näited: liblikad, mardikad, kirbud, mesilased, sipelgad, sääsed. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1. väheneb konkurents toidule. 2. väheneb konkurents elupaigale 3
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 2. jagunemise protsessid toimuvad samamoodi nagu mitoosifaasides. Meioosi tähtsus. Ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon.
on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). 18 Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel
Selts: Kümnejalalised vees, laialt levinud, mitmekesise kehakujuga jõevähk, krevett, krabi 9.4. Klass: Putukad liigirikkaim, pea rindmik tagakeha, 1p tundlaid, 1p liitsilmi, 3p suiseid. ees ja tagatiivad, osadel kattetiivad, areng moondega Selts: Sihktiivalised keha piklik, külgedelt kokkusurutud, pikad tagumised hüppejalad, haukamissusised, rööv- ja taim toidulised, vaegmoondega tirtsud, ritsikad, sirtsud, kilk, kaerasori Selts: Kiililised 4 pika tiiba, suurte silmadega pea. Taolistiivalisetel ees ja tagatiivad ühelaiused (liidriklased, kõrsiklased, vesineitsiklased Eristiivalistel tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti alusel tondihobulased, hiilgekiillased, vesikiillased. Selts: Mardikalised keha kõva kattega. Kattetiivad kaitsevad lennutiibu, haukamisssuised, täismoondega
Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal Lülijalgsed- sitikad-satikad-mutukad (mikroskoopilised vähid, ämblikud, skorpionid, liblikad, mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks.
Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale
Need haruneved putuka sees väiksemateks torudeks ning läbi nende liigub hapnik. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ning süsihappega rikastunud õhu kehast välja. 40. Putukate paljunemine Emasel putukal on muneti ja munasarjad. Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel. Putukad arenevad moondega. Nende vastsed võivad elada nii maismaal kui ka vees. Vaegmoondega arenevad tirtsud ja lutikad. Vaegmoondega arenetakse muna > vastne > täiskasvanu. Esialgu tiibu pole. Täismoondega arenevad kiilid, mardikad ja kärbsed. Täismoondega areng toimub : muna > vastne > nukk > valmik. Valmiku ülesanne on paljuneda. Röövik õgib ennast täis ja talle kasvab ümbe kõva kest, siis ta muutub nukuks ning talvitud selle kesta sees. Igal liigl on erinevad arengutingimused. 41 . Putukate seltsid (mardikalised, liblikalised, ehmestiivalised)
..). Need putukad on üsna riiakad ja hakkavad kaklema. Jumalad tüdivad neist ära. Jumalad teevad ühe suure uputuse. Putukad hakkavad otsima ilma ülemises servas otsima avaust ja leiavad. Idas pääsevad välja ja tuleb välja, et teisel poole on teistsugune maailm, sinine, kus elab pääsurahvas. Nendega tehakse mingi leping, võivad elama jääda. Putukad on aga väga kiimalised ja hakkavad pääsunaisi kimbutama. Putukad lendavad lõunasse. Kollane maailm, kus elavad tirtsud. Nendega samuti leping. Sama stsenaarium kordub. Putukad aetakse imnema, lähevad läände, kus on kollase maailma väljapääs, neljas maailm, kus elavad pueblod (navajode vaenlased), nendega on väga raske läbi saada, maailm on must-valge. Siis putukad lepivad kokku, et ei tohi riielda, aga see enam ei aita, sest jumalad on nendest tüdinenud. Tulevad 4 jumalat, toovad maisitõrvikud ja loovad nendest uued inimesed, tuul puhub elu sisse neisse. Naine sünnitab kaksikud, hermafrodiidid
on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). 25 Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba
· Moondega areng selgrootutel ( selgrootutel rohkem levinud moondega areng kui selgroogsetel). a) esineb käsna hõimkondadel b) hõimkond ainuõõssed c) hõimkond erinevad ussid ( nt rips-, lame-, ümar-, rõngussid). d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).
annaabi.ee 
