- sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % ) - peiteperiood 15- 65 päeva - peamised tunnused palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine - iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline - diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM ) - kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks - vaktsiini ei ole NB
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused.
Hepatiidid Mis on hepatiit? Hepatiit on maksapõletik Kahjustab maksa funktsioone. Mis põhjustavad hepatiiti? Hepatiidi põhjustajad: mitmesugused viirused alkohol uimastid ravimid ja muud tegurid. Milliseid hepatiite on olemas ja mille poolest nad erinevad? On olemas A, B, C, E ja D hepatiit Tuntumad on A, B ja C hepatiit Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest Sümptomid on sarnased. A-hepatiit healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud:väsimus, nahk võib muutuda kollakaks, palavik ja oksendamine; Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid Fourth level nendest kõige tuntumad on A, B Fifth level ja Chepatiidi viirused. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese Click to edit Master text styles kontakti, pesemata käte, saastunud ...
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud.
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad ...
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud
B-hepatiit Oliver,Lasse Mis on B-hepatiit B-hepatiit on kollatõbi ehk maksapõletik,mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu
B-Hepatiit Oscar Tammemäe Mis on üldse B-Hepatiit? B - hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Mis põhjustab B-Hepatiiti? B-Hepatiit põhjustab B-Hepatiidi viirus , mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Kuidas ravida? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid. 1. Interferoonravimid, mille hulka kuulub pegüleeritud interferoon, toimivad immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse paljunemist pärssivalt. 2
B-HEPATIIT OTTO KARL NÄRSKA KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kah...
A-Hepatiit A-hepatiidist · A-hepatiiti e. · A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse
B-hepatiit Anu Annus Väätsa Põhikool 8.klass Mis on B-hepatiit? Viirushaigus. Tekitab silmade ja naha kollasust, väsimust, isupuudust ning naha sügelust. Sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist. Haigus kahjustab maksa. Kuidas levib B-hepatiit? Sugulisel teel leviv haigus. Levib ka vere kaudu. (amor.ee) Kehavedelike kaudu: higi, sperma, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad. (wikipedia.org) Vereülekande kaudu, sünni jooksul emalt lapsele. (wikipedia.org) Kuidas ennetada ja ravida B- hepatiiti? Haiguse tõhusat ravimit pole veel avastatud. Haigust saab ennetada viiruse vastase vaktsineerimisega ja isikliku hügieeniga. Tänan kuulamast!
Ümbris-koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist. Viirus,mille peremeesrakuks on bakter nim. bakteriofaagiks. Geenide ülesanded: Replikatsioonigeenid-kindlustavad viiruse geenomi paljunemise. Regulaatorgeenid-mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks). Struktuurgeenid-kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Viiruseid jaotatalse nikleiinhappe alusel: DNA-viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi:
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil
*isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi *ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele III Paranemis periood - sstev reiim 6kuud. Keelatud on alko, vrtsiline toit, fsiline koormus
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid
märgata, ning katta oma käed ja jalad. Kanda pikkade, randme juurest kinniste varrukaotstega särke, pikki pükse, mis on pahkluu juures tihedalt liibuvad või sokkide sees, samuti jalgu täielikult katvaid jalanõusid. Määrida nahale dietüültoluamiidi (nt DEET) ja riietele permetriini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hepatiit Hepatiit on maksapõletik. Maksapõletik jaotatakse tekkimise põhjuste järgi: 1. Infektsioosne ehk nakkuslik 2. Ainevahetuslik ehk alimentaarne 3. Toksiline alkohol Haigust põhjustavad erinevad hepatiidi viirused A, B, C, D ja E. Ahepatiidi viirus (HAV) Ahepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud tekivad kuni poolteise kuu jooksul pärast nakatumist. Haigusnähtudeks on väsimus, palavik ja oksendamine; uriin võib
Patsiendid kogevad tihti väsimust, kaalukaotust, öist higistamist ja kõhulahtisust juba haiguse varases staadiumis. Tavalised on lööbed, nahainfektsioonid ja suu valulikkus ning ka surin ja nõrkus jalgades. Praeguseks hetkeks ei ole veel ravi HIV-infektsiooni vastu. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist. Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist. HEPATIIT Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka. Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit
Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks.
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?........................................
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni.
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks:
2001 elas HIV-iga 40,0milj. suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edasi 2006 elas HIV-iga 39,5 milj sh 2,3 milj last suri AIDSi 2.9 milj Vaata http://www.searo.who.int/EN/Section10/Section18/Section348.htm EESTI http://www.tervisekaitse.ee/?page=102 Eestison 1988-2008 kokku avastatud: 6838 HIV-positiivset 2008 jaan-nov: 474 HIV-nakatunut: 275 meest ja 199 naist sh 198 Tallinnas AIDSi-haigeid on 247 (2008 nov), AIDSI surnuid on üle 20 inimese Hepatiit A-hepatiit ehk kollatõbi B-hepatiit levib 100 palavik, seedehäired korda kergemini kui (70-80% nahk kollane) HIV Levib elukondlikult Hepatiit B-hepatiit levib: Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES
laktoosi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Mis on pankreatiit ja kuidas see tekib? Kõhunäärmepõletik. Pankreatiidi tekkepõhjuseks on et ensüümid ei imendu peensoolde ning selle tagajärjel tekivad pankrease koe kahjustused. Mis on maksatsirroos ja kuidas tekib? Krooniliste maksahaiguste järgne tüsistus, maksakoed on surnud mürgi tõttu ning asenduvad sidekoega. Kõige sagedasem põhjus alkohol aga ka B- ja C-hepatiit ja autoimmuunsüsteemiga seotud pikaajalised maksahaigused. Milline on õige toitumisviis seedetrakti haiguste korral? Suitsetamisest ja alkoholist loobumine Juua palju vett Toituda 4-5korda päevas ja vähem korraga Tugi- ja liikumiselundite haigused Mis on liigeskõhr? Kaitseb luid ja liigeseid Millised on tugi- ja liikumiselundkonna haiguste riskitegurid? Geneetiline eelsoodumus Vanus Sugu
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED
· RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS LEVIK: Saastunudtoit,jook,kontaktnakkus Seksuaalkontakt,veri,kehavedeli Seksuaalkontakt,veri,rinnapii HAIGUSNÄ Nahk,silmavalgedkollased, k m maksatalitlushäired
Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla
Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu
aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla).
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag. 13. Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag) 14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev
Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine. 1 Viirushepatiit A ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Selgitus Viirushepatiit A ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ülevaade A hepatiiti nakatutakse saastunud vee või
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik
See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile.
selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai.
See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve
hävitada. Ei ole ka olemas vaktsiini, mille abil saaks nakatumist vältida. Siiski aitavad tänapäevased HIVi vastased ravimid nakatunutel pikka aega end tervena tunda. Õigeaegselt alustatud ravi, mida korrektselt võetakse, võimaldab HIV-nakatunutel elada peaaegu sama kaua ning kvaliteetselt kui mitte nakatunutel. Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntuimad nendest on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiit levib eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega, B- hepatiit levib eelkõige seksuaalsel teel ja verega, C-hepatiit levib peamiselt verega, aga ka seksuaalsel teel. B-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab B-hepatiidi viirus. B-hepatiit nagu iga teine suguhaigus võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, st haiguse kandjal pole haigusest aimugi. 4
14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad.
14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad.
B, C, D 30-180 päeva Patogenees: Kuppferi rakkude proliferatsioon üksikrakkude nekroos põletikuline reaktsioon, kuhu on kaasatud lümfotsüüdid ja makrofaagid pigmendi ja Fe++ fagotsüütides paranemisstaadiumis Ägedate viirushepatiitide kliiniline pilt ilma sümptomiteta Prodromaalstaadium (2-7 päeva) üldsümptomid ("gripisarnased", väsimus, vähene t°) isutus, iiveldus, surve paremal ülakõhus harva artralgia (B-hepatiit, immuunreaktsioon) Hepaatiline staadium (4-8 nädalat): juhtudest mitteikteeriline, ülejäänud ikteeriline vorm (tume uriin, hele väljaheide ja sügelemine) maksa suurenemine ja hellus (15%) põrna ja l/s suurenemine (15%) Ägedate viirushepatiitide kliiniline kulg Kolestaas: sapiteede sulgusega (AFOS) hea Retsidiveeruv: > 3 kuu (ASAT ja ALAT) krooniline hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%
· arhiivide töötajad Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm.
Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma. Nakatumise vältimiseks tuleb harrastada turvalist seksi. Kondoomi kasutamine ei ole oluline ainult HIVi (AIDSi põhjustav viirus) tõttu, nakatuda võib ka teistesse vähem tuntud suguhaigustesse. Herpes Mõningad teised suguhaigused: Gonorröa Klamüüdia Süüfilis Trihhomonoos HIV B-hepatiit C-hepatiit Papilloomviirus Kas sa teatsid, et? * Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) uut juhtu. Kui jätta need haigused välja ravimata, võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid. 3 * Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse suguhaigustesse, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni.
Sissepääsuväratisse tekib raskesti eemaldatav katt. 10. Leia puukentsefaliidile 4 õiget väidet Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik tekitaja viirus võimalik levik kitsepiimaga plaaniline vaksineerimine võimalik vaksineerida kahelaineline palavik kõhulahtisuse esinemine haigusega kaasneb lööve jäsemete painutuspiirkonnas. 11. Leia järgmistele haigustele iseloomulikud õiged faktid (kõik võib olla õige) A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga Võib lisanduda D-hepatiit Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega
annaabi.ee 
