Replikatsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Replikatsiooni tulemuseks on 2 uut identset DNA ahelat Replikatisooni tähtsuseks on see, et iga rakk saab ,,eeskirja", kuidas endale valke toota Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees Transkriptsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Transkriptsiooni tulemuseks on 3 erinevat vormi RNAd: rRna; mRNA; tRNA Transkriptsiooni tähtsuseks on see, et tekivad 3 vormi RNAd, mis aitavad uusi valke toota Translatsioon RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk Translatsioon toimub tüstoplasmas ribosoomidel Translatsiooni tulemuseks on uus valk? Translatsiooni tähtsuseks on uute valkude teke Sarnasused: transk. ja replik. eelduseks on 1 DNA ahel Erinevused: transk. tekib 3 vormi RNAd; replik. tekib 2 identset DNAd
1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud
RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest. Rakukoe määravad ära avalduvad geenid. Erinevatel eluetappidel võivad avalduda erinevad geenid. Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga - nt RNAd tootvad geenid (RNAd ja valke on alati vaja) * geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu - nt pseudogeenid olemasolevate geenide vigased koopiad Transkriptsiooni regulatsioon. * vajalik RNA-polümeraasi kokkupuude DNA promootorpiirkonnaga
Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida.
Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida.
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer – polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad krom...
kahekordse membraaniga(sisemine suurem kui välimine); koostis- harjakesed, poolvedel sisu e maatriks, DNA, RNA, oma ribosoomid; paljuneb iseseisvalt rakust sõltumatult; endosümbioosi hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis).
[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4]
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. Promootor- DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub. Selle abil saab reguleerida geeni ekspressiooni.
Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus
vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisis reaktsioone, mille tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNAd. Rakutuuma ehitus Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNAd, valke, RNAd. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda.
Kui vigu ei suudeta parandada, siis tekivad mutatsioonid, mille tagajärjeks või olla nt vähkkasvaja. RNA SÜNTEESITAKSE DNA-S PAIKNEVATE JUHISTE JÄRGI *Valgusüntees (translatsioon) toimub ribosoomides, aga juhised selleks asuvad DNA järjestuses. Vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. *RNA sünteesi e transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paiknev info RNA- ahelasse. mRNA-ahela pikkus on keskmiselt 1000-1500 nukleotiidi. Selle molekuli süntees toimub järgmiste etappidena. 1. RNAd sünteesiv ensüüm seondub promootoriga (geeni alguses oleva DNA- järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni. Seal värskelt sünteesitud RNA vabaneb ja RNA-
komplementaarsus põhimõte 19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom c) keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid: vähkkasvaja 1
Karedapinnaline (ribosoomid on selle peal) - valkude süntees, siledapinnaline süsivesikute ja lipiidide süntees. Ribosoomid. Kõige väiksemad organellid!!! Toimub ainete süntees. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevas tuumakeses. Lüsosoom. Analüüsib ja lõhustab aineid. Golgi kompleks. Golgi kompleksis toimub lõplik valkude töötlemine (luuakse signaalühendus) ja nende ümberpakkimine. Mitokonder. Varustab rakku energiaga. Sisaldab autonoomset DNAd ja RNAd. Tsütoskelett. Rakule kuju andmine (valkude abil) ja rakkude muutumise kindlustamine. Raku tugi- ja liikumissüsteem. TAIMERAKK Rakukest. Koosneb põhiliselt tselluloosist. Ülesanne: ainevahetuse tagamine, kaitse, kuju hoidmine, tugevus. Eriti tugev rakukest on kivisrakkudel pähklitel, kirsiseemnetel, pirnide sees. Raku vananemisel rakukest korgistub või puitub. Plastiidid. Kromoplastid punased. Ainevahetuslik funktsioon. Aitavad putuktolmnejatel neid paremini märgatavamaks muuta
Eraldunud Golgi kompleksist. Primaarne lüsosoom – sisaldab ainult ensüüme Sekundaarne lüsosoom – sisaldab lagundatavat ainet Telolüsosoom – sisaldab transporditavat ainet Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab korrapäraseid sopistusi ehk harjakesi ehk kristasid, välimine on sile. Membraanide vahele jääb plasma – maatriks, milles leidub vett, lahustunud aineid, RNAd, ribosoome. Ülesandeks raku varustamine energiaga (viiakse lõpule glükoosi jm lagundamine, selleks vajatakse hapnikku). Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem....
4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees. Splaising RNA modifikatsioon pärast transkriptsiooni, kus intronid eemaldatakse ja eksonid liidetakse. Toimub eukarüood mRNAs enne kui ta saab translatsiooniga toota korrektse valgu. Ribosoom valgutehas, mis sisaldab rRNAd ja ribosoomi valke
Osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. 15. Mitokondrite funktsioon. Raku varustamine energiga: lõpule viiakse glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vabaneb CO2, eraldub energia. 16. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Ovaalne organell, sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud 2 membraaniga, sees paiknevad membraanidest moodustunud lamellid, milles on klorofülli molekulid. Sisaldab ka DNAd, RNAd ja valke. Fn: seal toimub fotosüntees. 17. Tsütoskeleti funktsioonid. Osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Raku tugi- ja liikumissüsteem. 18. Kromosoomide struktuur. Koosneb DNAst ja sellele kinnitunud valgu molekulidest, sisaldavad geene. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud, selle lõpus kahekromatiidilised, mitoosi alguses keerduvad kokku. 19. Milliseid rakke ümbritseb rakukest
Omab erinevaid olulisi rolle raku ainevahetuses 2. Evolutsiooniliselt varajane 3. Seondub RNA, DNA, valguga 4. Lineaarstruktuur võimaldab kodeerivat funktsiooni DNA-RNA-valk. 5. Sekundaarstruktuur varjab või toob esile valkude seondumiseks olulised motiivid ja tertsiaarstruktuur loob katalüütiliseks reaktsiooniks sobiva mikrokeskkonna 6. Keemiliselt ja bioloogiliselt labiilne • • RNA liigid mRNA – informatsiooni RNAd, kodeerib valku rRNA – osaleb translatsioonil, moodustades mikrokeskkonna katalüütiliseks reaktsiooniks. tRNA – osaleb translatsioonil, transpordib aminohappeid ribosoomidesse tmRNA – transfer messenger RNA, päästab stoppama jäänud ribosoomid snRNA – small nuclear RNA ehk U-RNAd, paiknevad tuumas Cajal kehades, osalevad splaissimisel snoRNA – small tuumakese RNA, modifitseerivad teisi RNAsid
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
Komplementaarsus A-U ja G-C 3. kolmandat järku struktuur - RNA molekul seostub valkudega nukleoproteiiniks. Nt kromosoomid ja ribosoomid RNA põhivormid 1. mRNA- ülesandeks info vahendamine DNAlt valgu sünteesiks, ja raku RNAde koguhulgast tema arvel kuni 5% 2. tRNA- molekulide ülesanne aminohapete transport valgu sünteesiks, RNAde koguhulgast 15% 3. rRNA- ülesanne kuulumine koos valkudega ribosoomi koostisse, millel valgu süntees toimub. Ligi 80% Kaval: Võrdle DNAd ja RNAd kahest aspektist 1. erinevuste paaride teadmine (tunnuste võrdlus: DNAl pentoosiks desoksüriboos, RNAl riboos; nukleotiidide hulk DNAl suurem, RNAl väiksem; denaturatsioon teisasel struktuuril DNA denatureerub aeglasemalt, RNA kiiremini) 2. võrrelge, leidke ühiseid tunnuseid: mõlemad koosnevad nukleotiidijääkidest, mõlemas esineb fosfodiestersidemed, mõlemaid leidub kromosoomides, mõlemad denatureeruvad jne.
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (Aa, ...
pakkimine *tekivad lüsosoomid Mitokonder siseehituses on harjakesed sisaldab DNAd Varustab rakku energiaga, Tuum Sarnasused ja RNAd ja ribosoome, topeltmembraan valgu süntees, ATP süntees Mitokonder Tsütoplasmavõrgustik Kahte tüüpi, membraansed kanalikesed, Rakusisene ainete liikumine põiekesed Kare: valkude süntees 1.karüoplasma 1.Sisaldavad DNAd, 1.maatriks 2
Insuliin kõhunäärmes, adrenaliin neerupealsetes. 3. Geenid, mis avalduvad teatud eluetappidel. Loote varases arengus väga kiire rakkude paljunemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Evolutsiooni jooksul muutunud kasutuks. Geenide vaheosad. · Vajalik RNA polümeraas, mis seostub DNA piirkonna, mida nimetatakse promootoriks(promootorpiirkond), sealt alates hakkab ta keerama DNAd lahti ja ühele DNA ahelale ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1. Struktuurgeenid määravad ära struktuurvalkude tootmise
Louis Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik- kõik elus pärineb elusast. a) Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained b) Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale c) Kui need ained tekiks, siis kasutatakse/süüakse nad olemas olevate organismide poolt ära Töötas välja vaktsiini, vaktsineerimise. Stanley Miller a) sai anorgaanilistest ainetest vastavalt 4 aminohapet b) kolbides pole suudetud ei RNAd (varem oli- kuidas? Ei tea) ega DNAd Evolutsiooni tõendid: uurimismeetod Mida uuritakse? järeldused 1.Paleontoloogilised Maakoore fossiilseid a)Maakoore erineva meetmed jäänuseid (kivim, kivistis, vanusega kihid sisaldavad luu, jäljend) erineva ehitusega organisme b)ev toimub keerukama
moodustumist häired piimatooted vereloomes); ja Vajalik valkude munakollane. sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks; Toetab osade aminohapete, pantoteenhappe ning C- vitamiini toimet organismis; Parandab raua funktsioneerimist organismis; Aitab DNAd ning RNAd toota; Kasvamiseks; Biot Toitainete ainevahetuseks teraviljatoote iin ja energia tootmiseks; d, pärm, Vajalik valkude, maks ja foolhappe, kaunviljad. pantoteenhappe ja B12- vitamiini tootmiseks; Vajalik rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks ( mis on määrava tähtsusega närvikudedes
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
7)lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud põiekesed kus lagundatakse erinevaid molekule. Paiknevad tsütplasmas. Jaotuvad: *primaarsedsisaldavad ensüümvalke *sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS Lüsosoomides toimub mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine 8) mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan moodustab sissesopistusi(harjad) Ülejäänud sisemuse moodustab maatriks kus leidub DNAd RNAd ja ribosoome TÄHTSUS Mitokondris toimub nn raku hingamine. St. Toitainete jörkjärguline lõhustamine hapniku osavõtul energia saamiseks 9) tsütoskelett Võrkjas struktuur, tsütoplasmas mis moodustab raku sisetoe. Koosneb valgulistest kiududest, mis ühendavad omavahel raku membraan, tuuma membraani ja teisi raku organelle TAIMERAKK RAKUKEST *koosneb põhiliselt tselluloosist *annab taimerakule tugevuse. On ka ,,toeks" *katab ja kaitseb
Stoppkoodon(terminaatorkoodon) mRNA translatsiooni lõppev koodon UGA, UAA, UAG. Valgu struktuur: primaarstruktuur aminohapete järjestus, sekundaarstruktuur aminohapeahela keerdumie spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine, tertsiarstruktuur ahela edasine kokkukeerdumine, kvanternaarstruktuur kahe või enama tertsiarstruktuuri ühinemine. Geenide avaldumise regulatsioon Geenid avalduvad, kui nende pealt sünteesitakse RNAd, avaldumine jaguneb kaheks: pideval ja vastavalt tarvitusele. Geenide avaldumine: DNA pealt kirjutatakse mRNA, mille põhjal pannakse kkku aminohappeahel ning lõpuks valk õigesse vormi töödelda. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: Kontroll transriptsiooni tasemel kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd Kontroll mRNA töötlemise tasemel millised muutused toimuvad mRNA- ahelas enne translatsiooni algust
1.) Primaarne struktuur – ehk 1. järgu struktuur moodustab kindal järjestusega paigutunud aminohapetest koosnevatest petiidahelatest, mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega. Näiteks:hemoglobiini molekulis, mis koosneb kolmesjast aminohappe jäägist. Sekundaarne struktuur – ehk 2. Järgu struktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust. Tersiaaalne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur tekib ahelate üksteisest läbipõimumisel, kusjuures moodustuvad globulaarse kujuga molekulid.(müoglobiin). Kvaternaarne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur formeerub mitme markomolekuli ühinemisel üheks kompleksseks gloobuliks. Hemoglobiini korral võtavad osa üksikute alaühikute globulaarpindadel paiknevate aktiivste rühmade vahel toimivad elekrostaatilised jõud. 2.) Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (la...
toimub valkude süntees 4.kontroll translatsiooni tasemel - millised mRNA molekulid kaastakse valgusünteesi 5.kontroll mRNA lagundamise tasemel - millised mRNA molekulid suunatakse lagundamisse 6.translatsiooni-järgne kontroll - millised toodetud valkudest aktiveeritakse/inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse *Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. *Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, nende pealt sünteesitakse rRNAd, tRNAd. *Kõik peab olema kindla kontrolli all: rakkude jagunemine, geenide avaldumine. *Geenide avaldumine peab olema reguleeritud kättesaadava toidu järgi - kulukas on toota kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks. *Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline (kus organism areneb/elab), kui
Biokeemia edasijõudnuile MLK 7024 küsimused 1. Kirjutage aminohappe üldine valem. Kuidas klassifitseeritakse aminohappeid? COO- H3N – C – H R Aminohaped Proteinogeensed (valkude ehitusüksused; 20 inimorganismis) Aproteinogeensed (Rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises) Polaarsusel ja laengul (Rgr) Teisiti Apolaarne R-grupp Happelised/aluselised/neutraalsed Apolaarne aromaatne R-grupp Aromaatsed Polaarne laenguta R-grupp Hüdroksüaminohapped Polaarne laetud R-grupp Väävlitsisalda...
Mitokondrid on kujult ümarad või pulkjad, ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraani kurde nimetatakse harjakesteks), sisaldab DNA ja RNA molekule. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, seal viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Mida enam energiat rakk vajab, seda enam on seal mitokondreid. Enamikus rakkudes on üks tuum (ümbris koosneb kahest membraanist milles paiknevad poorid, sisest plasmat nim. karüoplasmaks (sisaldab valke, RNAd, DNAd); kromosoomid on tuuma olulisimaks osaks; üks või mitu tuumakest; enamasti ümar), mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid koosnevad nukleosoomsest fibrillist (DNA kompleksis valkudega) ja nende arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (inimesel 46). Homoloogilised (paaris) kromosoomid sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid moodustuvaid geene. Enamikul
7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus Organismisiseselt: hormoonid ja ainevahetus Geenide avaldumise häireid
järjestusega. Pri-miRNA transkriptidel on juuksenõela struktuur. Inimgenoomis 450 1500 miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine eelistatult geeni 3' UTR alasse nõuab homoloogsust ainult 7 np osas! Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist.miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed nagu seda siRNAde korral. NB! miRNA on endogeense päritoluga 10. Nimeta RNA alatüübid ja nende olulisemad funktsioonid? 1. Kodeeriv RNA ehk mRNA , mis transleeritakse valgujärjestuseks . 2. Mittekodeeriv RNA ehk ncRNA, mida ei transleerita valguks. snoRNA- osalevad rRNA, snRNA, tRNA keemilises modifitseerimises ja protsessingus. snoRNA geenid asuvad rRNA geenide intronites. snoRNA moodustab komplekse valkudega snoRNP.
RNA protsessing Eukarüoodis esineb RNA protsessing. Eukarüootse RNA protsessingu kolm peamist elementi: mRNA esimase transkripti 5’-otsa müts mRNA splaissing mRNA polüadenüleerimine RNA protsessing algab juba RNA transkriptsiooni käigus. Müts läheb RNA 5’ otsa ja pannakse tagurpidi. Mütsiks on lämmastikaluse positsioonis 7 metüleeritud guanosiin. Side on 5’-5’ fosfaatside. Lisatakse juba kui RNA polümeraas on sünteesinud 25-30 nt. Müts kaitseb RNAd ribonukelaaside vastu. Eukarüootsel geenil on eksonid (kodeerivad) ja intronid (vahejärjestused) Geenidel esineb sageli alternatiivsed splaissingut. Eksonite splaissimiseks on ekson-intron piirides ja intronite sees spetsiifilised signaalijärjestused. Ekson splaissitakse välja lariaat-struktuuri abil. Kui RNA on protsessitud, siis ta transporditakse läbi tuuma pooride tsütoplasmsse.
KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv, GI-trakti häired, nahalööbed, noortel inimestel artropaatiad, KNSi kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid) Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → makroliidid FD: seostuvad ribosoomi 50S subühikuga → blok translokatsiooni ehk ribosoomi edasiliikumise mööda RNAd → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb nukleotiididest, asub rakutuumas...
komplementaarsed üheahelalised (kleepuvad otsad). Kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis paardumisel nad ühinevad. LIGAAS- selle ensüümi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. GEENIVEKTOR- ehk siirdaja, DNA konstrukt. Kui soovitud geen on välja lõigatud, ühendatakse ta selisesse DNA-sse, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorina saab kasutada bakterite plasmiide, viiruste DNAd või RNAd ja muid molekule. PLASMIID- rõngas DNA-d, milles sageli antibiootikumiresistentsust andev geen. VIIRUSVEKTOR- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem ehk viib soovitud geenid rakku (viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib oma genoomiga peremeesrakku) PLASMIIDNE GEENIVEKTOR- siiratav geen ühendatud plasmiidi elementidega. 4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). GM taimed:
3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10. aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat 11
Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom? RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Sagedane on ka 3' otsa lähedal esineb ~15b pürimidiinirikas ala. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne ning reeglina asub 20-50 bp kaugusel 3' splaissaidist. Introni keskkosa rolli ei mängi. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine. U2 roll on splaisingus branch point'I kõrval asuva konserveerunud järjestusele komplementaarse pinna tekitamine, branch point ise lingub välja, mis võimaldab tema 2' hüdroksüülrühmal osaleda RNA splaisingu esimeses transestrifikatsiooni reaktsioonis. Käibel oleva mudeli kohaselt assambleeruvad viis
Viirused mitte ainult ei või, nad koguni peavad rändama, et elus püsida. Leetrite, poliomüeliidi ja rõugete viirusi antakse inimestelt inimestele üle tavaliselt vahetu füüsilise kontakti korral, aevastamise või köhaga. AIDS Aids ( omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ei ole üksik haigus, vaid tunnuste ja sümptomite kombinatsioon, mis tekib immuunsüsteemi kahjustuse tõttu. Seda tekitab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus). HIV kuulub retroviiruste gruppi. Need sisaldavad RNAd, HIV geneetilist matrejali. Viirus nakatab ja hävitab immuunvastuses vajalikku rolli mängivaid rakke, vähendades patsiendi võimet võidelda infektsiooniga. HIV kandub inimeselt inimesele mitmel viisil: kaitsevahenditeta seksuaalvahekorras, saastunud süstlate kaudu või nakatunud emalt lapsele kandumisel enne sünnitust, sünni ajal või rinnaga toitmisel. Viirus kahjustab nakatanud inimese immuunsüsteemi. See kahjustus suureneb aastatega, kuigi
Geenide tihedus varieerub kromosoomidel suuresti: on geenirikkaid piirkondi, näiteks -globiini klaster, geenivaesemaid piirkondi ja "geenikõrbeid". Vaid väga väike osa sisaldab valkukodeerivaid eksoneid. Geeniperekonnad. Rühma duplitseeritud geene, mis kodeerivad aminohappejärjestuselt sarnaseid aga mitte identseid valke, nimetatakse geeniperekonnaks. Mittefunktsionaalne DNA. Ei kodeeri mRNAd ega ühtki muud organismile vajalikku RNAd ning ei oma mingit muud funktsionaalset tähtsust. Korduvjärjestused. Jaotuvad lihtjärjestusega DNAks (tsentromeersed alad) ja mõõdukalt korduvateks DNA järjestusteks (mobiilsed DNA elemendid). Tandemid. Tandeemselt korduvad geenid kodeerivad rRNAsid, tRNAsid ja histoone. Neid eristavad duplitseerunud geeniperekondadest identsed või peaaegu identsed valgulised või funktsionaalsed RNA-produktid. Tandemkordusega geenide paljusus
Topeltmembraaniga struktuurid Mitokondrid, kloroplastid ja rakutuum. Mitokondrid: 1. Ehitus. 2 membraani, 2 ruumi. On sisemembraan ja välismembraan, ruumideks on esimene ruum välis- ja sisemembraani vahel ja teine ruum sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani üksused on kristad. Sisemembraanistikus asuvad pidmendid, nendeks on tsütokroomid. Mitokondri see on valguline vesilahus - mitoplasma. Mitokondrites on oma DNA, oma RNAd ja oma valkude süntees. Paljud protsessid on tuuma kontrolli all. 2. Ülesandeks on hingamine raku tasandil - a) toitainete reageerimine hapnikuga ensüümide kaasabil, mille käigus vabaneb järkjärgult energia ning tek vesi ja süsihappegaas. b) ATP süntees kasuteguriga 35 -50%, ülejäänud energia hajub soojusena. Erandiks pruun rasvkude, kus kogu energia läheb soojuseks. Ka teatud ravimid blokeerivad ATP sünteesi
asendatakse pikeneva DNA ahelaga. Fragmendid ühendatakse DNA ligaasi poolt. 7. Kuidas tekkisid pseudogeenid? Pseudogeen- funktsionaalse geeniga homoloogiline järjestus, mida ei transkribeerita. Evolutsiooni käigus on lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi (genetic drift) tulemusena rida muutusi, mis translatsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 8. Missugused molekulaarsed mehanismid tagavad selle, et inimese genoomi 30,000-40,000 geeni kodeerivad 100,000 ndeid erinevaid valke? Alternatiivne splaissing kui tava-arusaama järgi kleebitakse küpse RNA saamiseks eksonid lihtsalt kokku, siis alternatiivse splaissingu käigus kasutab rakk erinevaid eksonite kombinatsioone, et teha erinevaid küpseid
- kuulub ribosoomi koostisesse * transpordi RNA tRNA - valkude ribosoomi toomine 3 aluspaari määravad ära ühe aminohappe. <<<< Aminohapete transportimine ribosoomi. Aminohappe määrab ära tRNA pea e antikoodon. mRNA kopeerib DNA infot ja viib selle tuumast välja ribosoomi. Kõik RNAd toodetakse ühe põhimõtte järgi. ________________________________
Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Too näiteid. a. RNA järjestuse redigeerimine. Protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust. ApoB geen mis kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB100 ja apoB48. Uus nukleotiid, uus aminohape, tekib teistsugune valk. 35. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. a. siRNA ja miRNA multivalkompleks, mis sisaldab üheahelalist lühikest (~25 aluspaari) RNAd ning lõikab märklaud mRNA ahela katki, mis on kompelmentaarne üksikahelalisele siRNAle valgukompleksis. Seondumine kutsub esile RNA molekuli lagundamise. Takistab translatsiooni. b. siRNA väikeinferents RNA, kaheahelaline. c. miRNA seostub mRNA 3' UTR-le represseerib geeni ekspressiooni. 36. Nonsense-mRNA vahendatud lagundamine(NMD). a. Esineb tsütoplasmas, vahendab kiiret mRNAde lagundamist, kus
lühikesed, lühemad kui lugkobijad. Viimased on ilmselt osa tundlate funktsioone enda peale vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega. Jalad on hästi arenenud, eesjalad on sageli teistest pikemad, sest on olulised nii saagi püüdmisel kui koja ehitamisel. Tagakeha on silinderjas, seljapoolel paiknevad mitmes reas rnad trahheelpused. Tagakeha tipus on alati kaks haagikest, millega vastne end koja sees kinni hoiab ja edasi-tagasi liigutab. Haagikeste abil hoiab vastne niivrd kvasti kojast kinni, et kui üritada teda sealt juga välja kiskuda, tmbame vastse pooleks. Kergemini saab vastse kojast kätte krretükikesega koja tagumisest avast sisse torgates, loom ronib siis ise välja. Koda mitteomavatel vormidel aitavad haagikesed phja külge kinnituda. Kigil ehmestiivaliste
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
