2 5 ;nahal 5 4 5,6 ; 56; uriinil 4...8 Aluselised: veel 7,2 7,4 ; süljel 7,2 7,4 ;veri 7,3 7,4; piim 7,1 7,3 Vee funktsioonid raku tasandil: · 1 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) · 2. Vesi tagab rakkudes normaalse 2 Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) · 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t transpiratsioon i ti · 2
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. Kokkuvõte Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid
rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
kemikaalid laguproduktid Lahustunud Orgaaniline aine Eluks võtab osa kõigist vajalikud Mürgistuste keemilistest ja toitained põhjus bioloogilistest organismide protsessidest l vesikeskkonnas Kasutatud kirjandus 1. http://www.eau.ee/~aland/vee_oksid.pdf 2. Looduslikes vetes lahustunud süsinikühendite kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs (Kristiina Ehapalu Bakalaureose töö 2009) 3. http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/bio/bioja/vk/tulon en/roleofal.pdf (lk 9) 4. http://www3.aegean.gr/environment/antoniadis/DO C/doc.pdf (lk 1) 5. http://serc.carleton.edu/microbelife/research_meth ods/biogeochemical/organic_carbon.html Täname kuulamast!!
Vajalik hemoglobiini mood. · I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine.
4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige
Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt
1953. aastal tõestas Ameerika teadlane Stanley Miller, et teatud ainete segust (näit: vesinik, metaan) võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ning 1960. aastal viis teine Ameerika teadlane, Sidney Fox, läbi katse, kus ta kuumutas aminohappeid laavatükil ja tulemuseks olid polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustasid kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobsed, sest keskkonnas puudus vaba hapnik. Ilmselt olid nad termofiilsed ehk soojalembelised ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi.
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen?
26) Sõnasta tänapäevane perioodilisusseadus. 27) Millega näitab ehk millega võrdub aatominumber? 28) Millega ligikaudu võrdub massiarv? 29) Mida nimetatakse elektronoktetiks? 30) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi,
türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudeda mahutavuse-tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisaldus ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad,inimese nahale tekivad kortsud.
Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, kapsatiin, kapsorubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranzini. E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid" Gerald F. Gombs, Jr "The Vitamins" (Third Edition) Jacob, RA. "Three eras of vitamin C discovery". Rosenfeld, L. "Vitamine--vitamin. The early years of discovery".
sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. lahusteid Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. Vesi on üks levinumaid ja parimaid , selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: ·Tahkes jää ·Vedelas vesi ·Gaasilises aur Füüsikalised omadused. · Keemiline valem: H2O · Välimus läbipaistev, värvusetu vedelik. · Keeb umbes 100 °C juures.
kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni. 7
mõningaid aineid, et kaitsta loodet; loode saab toitu, hapniku;toimub loote aine-ja verevarustus;toodab hormoone, mis ei lase uuesti samal ajal rasestuda; gastrula(arenevad lootelehed;kootelehtedest arenevad elundid. Väline looteleht(tekib närvisüsteem,meeleelundid, nahk,suuepiteelkude, hambavaap);keskmine looteleht(arenevad lihased, luud, erituselundkond, neerud, sigimiselundkond);sisemine looteleht(arenevad hingamiselundid, seedeelundid). Loode areneb vesikeskkonnas. 9 kuu jooksul loode kasvab ja elundkonnad täiustuvad. 6.Sünnitamine algab õigel ajal- tulevad ära looteveed, laps sünnib tundide kuni paari päeva jooksul. Emakakael avaneb järk järgult. Tekivad tuhud(iseeneslikud lihase kokkutõmbed). On palju verd. Normaalkohaselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse ära- moodustub hiljem naba. Keisrilõige on operatsioon,mille korral laps ei sünni tupe kaudu, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu
Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangi...
Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID
tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
• Vananedes organismideveesisaldus väheneb • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult • Taimedes on vett umbes 90% • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult Vee tähtsus organismis • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisis püsivat temperatuuri) • Hoiab ära ülekuumenemise • Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas • Vett vajatakse ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist Vee tähtsus rakus • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis, nt glükoos, keedusool, vitamiinid • Moodustab vesiniksidemeid • Vesi loob rakkude stabiilse sisekeskkonna, tsütoplasma põhiosa • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel) • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met
kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat-
geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta
· Suurendus kuni ca 100 000 korda SEM kujutis: tindikiri paberil: Aatomjõudmikroskoopia (AFM Atomic-Force Microscopy) on uusim meetod polümeeride morfoloogia uuringutes, võimaldab uurida nii kristalliite kui ka superstruktuure ja erinevaid polümeeri pinna omadusi. Vajab suhteliselt tasase pinnaga proove. AFM - non-contact mode : Aatomjõud mikroskoobi skeem: Aatomjõud mikroskoobiga registeeritud polümeeri ahelate (0,4 nm paksune) kujundid erineva pH-ga vesikeskkonnas: Kasutatud kirjandus: A.Krumme ,,Polümeeride füüsika, mehaanika ja testimine" http://www.physic.ut.ee
energiadefitsiit, mis tähendab, et organism hakkab kulutama muud hädavajalikku kehas olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks. 4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka
mis kujutab endast berlliumalumiiniumsilikaati Be3Al2[Si6O18]. Vhem tuntumad on fenakiit, krsoberll ja gadoliniit. Kasut: Be thtsaimaks rakendusalaks on sulamid. Be leiab kasutustamist portatiivsetes neutronkiirguse allikates. Be-Ni sulamist tehakse tppiskellade vedrusid. Be-sulameid tehakse tehiskaaslaste antenne, mootoridse, kuumakaitseekraane. 4. LMM-HDROKSIIDID, SAAMINE JA KASUTAMINE. Laialdaselt kasut. Ca(OH)2 - kige odavamtugev alus. Kasutusalad kattuvad CaO- ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks. Seetttu kuumutatakse enne kasutamist vimalikult krgel temp-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures).Ca(OH)2 ks thtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest
On polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Võib moodustuda aminohappe molekulide kui monomeeride polükondensatsioonil. Tööstuslikud polüamiidid e. nailonkiud ei ole eriti õhku läbilaskvad, seega pole sellest materjalist rõivad väga tervislikud. Samuti pole nailon eriti kuumuskindel ja ta lahustub mõningates orgaanilistes lahustites. Polüamiide saab toota ka pöördreaktsioonil happest ja amiinist vesikeskkonnas, ent selleks tuleb kõrvaldada pidevalt vett reaktsioonisegust. Protsessi kiirendab ka rõhu ja temperatuuri tõstmine. Valmistatakse ka kevlarkiudu millest tehakse kuulindlaid veste.
ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2013). 3. Väetiselahus Väetamine on oluline osa taimekasvatuses saagi kujunemisel. Väetusplaan peab katma taimede toitainete vajaduse. Väetamise seisukohalt on oluline, et taim saaks igal hetkel kätte sellele kasvufaasile vajalikud makro- ja mikrotoitained. Väetamise eesmärgiks on saada suur
Elu teke Allikas: Vikipeedia Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu eeldused Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid
Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, hästi pikad süsinikuahelad) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas, nus avaldub tänu elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piikrondi omavahel "suhtlema", et vältida kokkupuudet veega. Ehk põhimõtteliselt peaks sideme energia suurenema selle sideme pikkuse vähenemisega. Nõrkade sidemete roll biomolekulides (NB! vesinikside!) Vesiniksidemete oluline tähtsus seisneb nende rollil bioloogilise makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel (heeliksid).
neutronitest ligikaudu 2000 korda väiksemad. 28) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? Heelium, neoon, argoon, krüpton, ksenoon, radoom- need on vvärisgaasid 29) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi,
3p 5. Võrdle mitoosi ja meioosi. Leia 3 erinevust. 3p o o o 6. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tabelisse. 4p B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 7. Märgi joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena
mandritel maailmas. Siiski on mõned vaatlejad on hinnatud, et aastaks 2025 on rohkem kui pool maailma elanikkonnast kannatab veepuuduse all, mida kirjeldatakse kui kriisi. Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked.Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. Joogivee tootjad, kes villivad vee veepudelitesse, kasutavad allikavee puhastamiseks ökoloogiliselt vastuvõetavaid meetodeid ning on loonud töökindla süsteemi vee tervikliku koostise ja loomuliku maitse säilitamiseks. Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne
vahel. VALGU KOKKUPAKKIMINE (Tugevus 20 kj/mol) Van Der Waalsi jõud - elektrilaengute ajutine asümmeetria, kus ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. BIOMOLEKULIDE PAKKIMINE (Tugevus 0,4-4 kJ/mol) Hüdrofoobsed vastasmõjud - Sarnaste apolaarsete (mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. (Tugevus <40 kJ/mol) 3.Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt).
asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1
Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver Mugul - kartul Sibul - harilik sibul Mugulsibul - gladiool 23.Mis on vee tähtsus taimes? 1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas 2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel 3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele 4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes
veega. Pakkimise etapid: 1. Kiire ja pöörduv lokaalsete sekundaarsete struktuuride moodustumine 2. Domeenide moodustumine kooperatiivse agregatsiooni teel pakkimistsentrite ümber 3. Esmase gloobuli teke ühendatud domeenidest 4. Domeenide konformatsiooni täpsustamine 5. Lõplik valgu monomeer. · Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud: Ehitus: Koosnevad peamiselt heeliksitest. Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Omadused: · Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud · Mehhaaniliselt tugevad Funktsioonid: · Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne (leidub nt. sulgedes, sidekoes, juustes, küüntes). Peamised esindajad: · keratiin · fibroiin · kollageen Molekulaarsed tsaperonid Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine.
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · N...
vaadates tumedam, kuna lipiidid suurendavad paberi läbipaistvus => mõlemad uuritavad ainet sisaldasid lipiide 1.3.2 Emulsioonitest 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu valasin 1 ml erinevat uuritavat lahust 2. Lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt Ühes katseklaasis muutus segu häguseks => seal on lipiidid, täpsemalt rasvad, kuna nad on hüdrofoobsed ja moodustavad vesikeskkonnas emulsiooni ning hajutavad läbivat valgust. 1.3.3 Akroleiiniproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu kandsin 1 g NaHSO4 ja lisasin tilk kahest erinevast uuritavast materjalist 2. Kuumutasin katseklaasid tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja
Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhte kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär Maad ümbritseb elusloodust sisaldav kiht 6. Nimeta elusorganismides esinevad põhilised keemilised elemendid. C;N;O;P;S 7. Milline on vee tähtsus molekulidele, rakkudele, organismidele? Molekulidele: vesi osaleb reaktsioonides, fotosünteesi lähteaine, universaalne lahusti, pH on vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos)
Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9..
Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2
Magneesium kulub ka taimerakkude kestade koostisesse. 7. Vee tähtsus ja ülessanded? Tähtsus organismis: Hoiab kehas püsivat temperatuuri Hoiab ära ülekuumenemise, sellepärast higistame Trantspordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri,lümf) Kaitsefunktsioon: nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas Tähtsus rakus: On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofiilsed ained: lahustuvad vees: glükoos, keedusool, vitamiinid(B ja C) Hüdrofoobsed ained: ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse- tagab siseröhu ehk tugori. 8. Süsivesikute jaotus ja näited ?
Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon – pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti – vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse – tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel
20. hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 21. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum 22. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 23. mükoriisa- 24. plasmiid- sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks 25. gaasivakuool- valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele 26. piilid- KÜSIMUSED: 1. rakuteooria põhiseisukohad- kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil
Trans- konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
