KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatik...
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötme...
. 8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus ja internetilehed:............................................................................ 9 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustast männist ja selle sortidest. Tuua välja liigi kasvupiirkonnad, kasvutingimused, liigilised eripärad ja nende kasutamine haljastuses. Samuti antakse ülevaade antud liigi võra- ja käbi kujudest, koore- ning okaste värvusest. Referaadi koostamiseks oli vaja tutvuda erineva kirjandusega ning uurida liigikirjeldusi ka internetist. 3 MUST MÄND (Pinus nigra)
SIIDER Märt Aulik KP-41 Millest tehakse ! Siider: on värskete õunte või nende mahla täieliku või osalise alkohoolse kääritamise teel saadud jook. Minimaalne saavutatud alkoholisisaldus peab olema 5 %. Valmistamine ! Siider valmistatakse tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavatest siidriõuna sortidest järgnevatesse tehnoloogilistesse gruppidesse jaotatuna: magus, hapukas, mõrkjas, hapukas-mõrkjas, magusmõrkjas, mõrkjas-poolhapukas, poolhapukas ja poolhapukas-mõrkjas. . Õunad pestakse Seejärel purustatakse ja purustatud massil lastakse nati seista et esile tuleksid värvid ja aroomid Seejärel algab pressimine umbes 1 tonnist õuntest saab 600l mahla . Peale seda läheb majl käärimisele Mida aeglasem on protsess seda
27% Nõo Lihatööstus AS Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest. Kõiki C grupi tooteid sortimendist välja ei jätaks, kuna A ja B grupi toodete hulgas ei ole pakkuda samalaadseid asendustooteid. Cgrupist ei läheks väljaarvamisele Rakvere Lihakombinaadi Juustuviiner 290 g pakendis, kuna saadaval peab olema ka väiksemas pakendis juustuviinerid. A grupis on juustuviiner saada ainult 500 g pakendis. Lisaks sellele on Rakvere Lihakombinaat AS ka enim käivet andev hankija. Samuti jätaks sortimenti alles ka Atria Eesti AS´i Tikuwiineri
veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks.
aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' [2]. Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes
Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g. Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest 7 sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007). Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu. 2.4 Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii
Elu patendeerimisest Elu patendeerimine on patendi võtmine elusale organismile ja seotud peamiselt geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst 1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem astuksin GMO vastaste leeri. Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab, on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed. Esimesed neist sisaldavad bakteri
Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%. Sordid Sortidest on meil levinud ,,Petrovskaja 1" , mis on lühikesekasvuajaga (75-80) päeva , saagi ja vitamiinirikas sööginaeris . Kujult on juurvili lapergune , koor on sile ja värvuselt kuldkollane liha on mahlakas ning tihe . Külviaeg on varajane ehk aprillis , mai kuu on mõeldud suviseks saagiks ja juulikuu külvid sügiseseks ja talviseks tarvitamiseks . ,,Mai kollane" on varavalmiv (65-70) päeva suviseks tarvitamiseks sobiv naerisort.
· aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse: · kvaliteetveinid · geograafilised piiritletus veinid · lauaveinid Peamine erinevus seisneb erinevates nõuetes. Lauaveinid on tavalised veinid mille puhul on kõige vähem seadusi ja kitsendusi nende valmistamiseks. Kvaliteetveinid-ettekirjutatud reeglid, millistest viinamarja sortidest võib neid valmistada kust peavad need viinamarjad korjatud olema. Suurimad veinide tootjad: Prantusmaa, itaalia, hispaania, saksamaa jt. Uue maailma tootjad: lõuna aafirka vabariik ja tsiili. Veinide serveerimisel on kindlad reeglid ja temperatuurid: · kõige madalamal temperatuuril serveeritakse valged veinid ja sampanjad ,6-8 kraadi · valged täidlased veinid ja roosa vein 10-12 kraadi · punased kerged veinid, 14-15 kraadi · tugevamad punased veinid, 16-18 kraadi
1 VEINIRIIK UUS-MEREMAA Veinitööstus Uus-meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller-Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida kõik maitsta soovisid. Kuulsuse varjus tekkis maailmas Uus-Meremaa ja eriti Marlborough’
karedapinnaliste taimeosadega. Koristamisel ei tohi kupraid muljuda, sest poolvalminult on need väga õrnad ja muljumiskohad tumenevad juba mõne tunniga. Säilitamine. Värskeid kupraid pikemat aega säilitada ei saa, tarvitamiskõlblikuna säilivad need temperatuuril +7...+8°C ja 90- 95% õhuniiskuse juures vaid 2-6 päeva. Küll aga saab neid kestvamalt säilitada sügavkülmutatult või kuivatatult. Sordid. USAs ja Lõuna-Euroopas viljelevatest sortidest on tuntumad 1,5-1,8m kasvukõrgusega `Lousiana Green Velvet` ja ´White Velvet`, 1,2-1,5m kõrgused `Clemens Spineless` ja ´Emerald` ning madalakasvulised (keskmiselt 0,9m kõrgused) `Dwarf Green Long Pod` ja `Perkins Spineless`. Allikas: Maalehe Raamat, 2008, Leopold Meensalu, ,, Peenralt Potti "
sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta. Sellest ajast, kui arheoloogid leiutasid meetodi, kuidas vanadelt potikildudelt uurida, mida neis kunagi hoiti, oleme saanud teada, et Egiptuses söödi juustu juba 5000 aasta eest. See võis olla kas kitse- või lambajuust. Mõlematest sortidest on juttu ka Piiblis. Nii purskub oma Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuidas Taavet, Jesaja poeg, oma vendade pealikule kümme värsket juustu kingiks toob ja millistel asjaoludel ta surmab Koljati. Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes
näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai. 2 Picea pungens ' Iseli Fasitigate'- leitud 1981. Aastal USAst. Kitsassammasja võraga sinakashallide okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 1,5m lai.
-vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud. Elektrotehniline teras sisaldab teistest terase sortidest rohkem räni, mis vähendab ta erijuhtivust. Need abinõud võimaldavad vähendadamagnetahelas tekkivaid kadusid. Teine erinevus vahelduvvoolu elektromagnetitel on see, et nende elektromagneti tõmbejõud on ajas muutuv. Selleks, et vältida ebasoovitavatnähtust, paigaldatakse vahelduvvoolu elektromagnetite poolustele lühiskeerud. Lühiskeeru tööpõhimõte on selles, et kogu magnetvoog jaguned kaheks magnetvooks, mis on omavahel magnetvoo elektromagneti
igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. ,,Kalevipoeg" kõneleb rohkesti sortidest. * Sorts hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema. * Sõnade lausumine tarka tuli paluda, et ta nõiasõnasid loeks ja häda ära võtaks, nõid sellevastu neid palumata, seal kus neid sugugi ei soovitud. Iga võõras moondus nõiaks ja usuti, et ta kiitus kogu edu kängu paneb. * Silmavaade nõia silmavaade sünnitab kahju, toob isegi surma. Enamasti arvatakse nõidu kadeduse pärast kahju tegevat
Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel
Haljasmass Heinasaak Joonis 1 Jõgeval aretatud tetra- ja diploidse punase ristiku sortide saagikus Aastatel 2001...2002 Jõgeval läbi viidud põldkatses uuriti üheksast Euroopa riigist pärinevate punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõimet. Kokku oli katses 24 erinevat sorti, nendest 16 varajast ja 8 keskvalmivat või hilist sorti. (Tamm, Bender, 2006) (tabel 1). Katses olnud punase ristiku tetraploidsetest sortidest suurima kuivaine- ja toorproteiinisaagiga oli varajastest sortidest ,,Varte" (Eesti) ja ,,Sprint" (Tsehhi), hilistest ,,Vivi" (Rootsi) ja ,,Ilte" (Eesti). Seemnesaagilt ei ületanud katseaastate keskmisena ükski katses olnud sort Eestis aretatud sorte. Küll ületasid mõlemal saagiaastal hilised sordid seemnesaagilt varajasi sorte. Kohalikes tingimustes aretatud tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" olid mõlemas katsetsüklis hea saagivõimega
või ka võilillelehti. varjundiga segasalatites. Salatsigur Lehed suured ja õrnad, jämedate Otsad rohelised,tipud kollased. Sobib salatitesse, liha- ja laiade rootsudega. Suuremal osal Kollased tipud on mahedama kalatoitudesse ja kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. siguri tunnuseks. Endiivia e lehtsigur Lehed on vähem või rohkem Kollane südamik, rohelised Salat, üksikud lehed sobivad kähardunud ja sügavalt lõhised. välislehed liha-,kala- ja juustuvaagna kaunistamiseks,
Saaki koristatakse kahe kolme päevaste vahedega. Mida tihedamalt saaki koristatakse, seda kvaliteetsem ja suurem see on. Koristamisel peab olema ettevaatlik, et mitte vigastada kurgitaimi. Saaki on soovitatav koristada hommiku poolikul ja pilves ilmaga, siis on võimalik vältida närtsimist. Saagikoristus on kurgikasvatuse juures kõige töömahukam osa, nõudes -80 % kogu tööjõuvajadusest. Saagikus 30-40 t/ ha. Sortidest ` Dolomit `F1 ' Agnes' F1 "Kurk Aias ja Köögis " Priit Põldma, Külli Hiiesaar jt.Maalehe Raamat, 2001 2
ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nime kannavad lehed, mis on väiksemad keskmise suurusega ning jämedamatest pekoe lehtedest. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub, on see enamasti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel. Tuntuimad mustad teed on Darjeeling, English Breakfast, Earl Grey, Lapsang Souchong jpt. Maitseelamusi võib leida rikkalikult alates üsna mahedatest sortidest kuni jõuliste, tugeva karakteriga kibe-magusate teedeni välja. Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurimast kofeiinisisaldusest. Tuntuim hiina must tee on keemuni tee. Eestis teatakse ka tseiloni ehk sri lanka teed. See on mõrkjas, vürtsine ning sügavkuldse tõmmisega, samuti nagu bergamotiõliga maitsestatud must tee Earl Grey. Enim tuntud mustad teed: · Assami teed · Darjeeling tee
prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ). Neuchateli ( 605 ha ) põhiline mari on Chasselas, vamlistatakse kerget veini Neuchatel Blanc, milles on sageli pisut süsihappegaasi. Tehakse ka korralikku lubjapinnaselt pärit tammevaadilaagerdusega Pinot Noiri, mis meenutab Cotes de Nuits` veine. Kohalik
lõuna-kännasmustika, 7 poolkõrge mustika ja 7 ahtalehise mustika sorti. Jõhvikakasvatus Perekonda kuulub näiteks suureviljaline jõhvikas, harilik jõhvikas, väikeseviljaline jõhvikas. Esimese jõhvikaistanduse rajas H. Hall 1816. aastal. Mõni aasta hiljem hakkas jõhvikapõldude pindala Ameerikas kiiresti laienema. Euroopasse jõudis suureviljaline jõhvikas 1840.aastal. ▪ Sordid "Kuresoo" - meenutab kirssi. "Nigula" - maitse ja mahla värvus kõikidest sortidest parem. "Soontagana" - lillakaspunane, ebaühtlaselt värvunud suur mari. "Maima" - helepunane mari. "Virussaare" - roosakaspunane ebaühtlaselt värvunud mari. "Tartu" - tumepunane. Hea säilivus. Pohlakasvatus Pohl on kultiveeritavatest metsamarjadest üks uusimaid kultuure. Esimene pohlasort `Koralle` selekteeriti juba 1969. aastal Hollandis. Algselt oli see mõeldud haljastuses kasutamiseks. Suurimaks pohlakasvatajaks on Saksamaa, kus on umbes 50 hektarit põlde
müüda. 9. Kimchi Asiapärane vürtsikas hapukapsaroog, mida valmistatakse hiinakapsast ja redisest. Seda serveeritakse Koreas kõikvõimalike toitude kõrvale. Lisaks probiootilistele omadustele sisaldab kimchi ka beetakaroteeni, kaltsiumi, rauda ja vitamiine A, C, B1 ja B2. Lähemalt võib kimchi kohta lugeda siithttp://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7703 10. Pu-Erh tee Puerh tee on kääritatud tee, mida valmistatakse Lõuna-Hiinas Yunnanis laialehelise rohelise teepõõsa sortidest. Puerh teed on Hiinas on sajaneid tarvitatud – puerh teed joodi söömise ajal või pärast söömist (eriti rasvase toidu korral), kuna sellel teel on võime alandada kolesterooli taset, kõrvaldada seedimatust või vähendada kõhulahtisust. Puerh tee pideva tarvitamise tulemusena normaliseerub kehakaal, kaob kõhukinnisus, paraneb naha seisund, toimub organismi noorenemine. Kui teha kangem teetõmmis, siis võib selle abil vabaneda ka kõige ägedamast seedehäirest. Probiootikumid
3 Lühike sisukokkuvõte Suppide kohta sain palju teada supi uuringute tulemustest kus tehti kindlaks, et supi söömine võiks kaalukaotusprogrammide juures abiks olla ning et võib aidata söögiisu vähendada. Samuti sain teada selle ajaloost ning paljusid fakte. Huvitav oli teada saada ka näpunäidetest kuidas suppi veel paremaks muuta. Sain teada erinevatest supi sortidest nind kuidas neid valmistada. Minu jaoks kõige huvitavam oli teada saada kuidas tekkis puljong ning miks LouisXI ajal naised sõid ainult suppi. Töö tegemise käigus õppisin rohkem uurima allikaid ja järgima tööülessanet. Olin väga haaratud sellest tööst. Ülesanne sai täidetud. 4 Kasutatud kirjandus · Linda Lazarides ,,Hea tervis supikausist" (2005) · www.fazer.ee/Toiduretseptid/Supid
Pöörised arenevad külgpungadest, lehtedeta. Õiekrooni putk on tupest pisut pikem. Kroon on 4- tipmine. Tolmukapead kollased, peenikestel tolmukaniitidel. Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja
süvendada ja väljakaevatud muld kasutada kallaku rajamiseks. Kiviktaimla võimaldab ka kõige väiksemal maa-alal kasvatada üksteise kõrval huvitavaid taimi paljudest eri liikidest ja sortidest. Maitsekalt kujundatud kiviktaimlas tulevad paljud püsililled, kääbuspõõsad ning okaspuuvormid paremini ja mõjuvamalt esile. Mägitaimi kasvatatakse kivide vahel, jäljendades nii taimede kui kivide
metslinnuliha valmistamise tratitsioon. Alkohoolsetest jookidest on tuntuim kindlasti Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt niinimetatud Reinheitsgebot'i ehk varauusaegsete kvaliteetnõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett, otra ja humalat. Tuntud on ka nisu õlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres. Levinud on nii kvaliteetsed valged rislingud kui ka odavad poolmagusad valged veinid, punastest viinamarja sortidest on tuntuim Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) (http://toidutare.ee) 4.SARNASUSED 4.1.Eesti ja Vene köögid Laual väga tähtis rukkileib. Liha kasutati harva. Piima olemas olul leidus mõlema riigi köökides kohupiima ja hapupiima. Tehti palju putru. 4.2.Eesti ja Saksa köögid Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut. 5.ERINEVUSED 5.1.Eesti köök Tuumaks olid teraviljatoidud.
Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm.) kui valgu ja energiarikka loomasöödana. Eristatakse kolme botaanilist tüüpi seemne suuruse ja kuju järgi: · väike 1000 seemne mass kuni 650 g · keskmine 650...800 g · suur üle 800 g Võrreldes hernega on oa kasvuaeg ligi 40 päeva (kuu aega!) pikem.
..................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS See iseseisev töö on munaroogadest ja juustudest. Munaroogade all on mõeldud omletid ning nende erinevad lisandid, mida kasutavad erinevad toitlustusettevõtted. Juustude teema all on kirjutatud nende erinevatest sortidest ning sobivusest erinevate veinidega. 3 1 OMLETID Omlette saab valmistada väga lihtsalt. Maitseelamuse suurendamiseks saab alati kasutada paljusid erinevaid täidiseid ja lisandeid. Levinnumad on kindlasti sink, hakkliha, seened, vorst, juust jne. Lisandite ja täidiste valik on väga lai ning omletiga saab alati ka improviseerida ning uusi asju proovida. 1.1 Omlettide lisandid
(Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte
tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad võivad pidada vastu järgmise saagini. Punane sõstar ehk harilik sõstar Ribes rubrum Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10
Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades. See münt on aga oluline mündikastme komponent ning kulinaarias üldse kasutatavamaid münte. Pikaleheline münt (mentha longifolia) on eelmainitust kõrgema kasvuga rohttaim. Lehed on saagja servaga valkjalt või hallikalt karvased. Õied on enamasti roosad ja koondunud varre tipul jämedaks õisikuks. Ta on teistest sortidest nõrgema lõhnaga münt. Ta ei sobi kuigi hästi toitusesse. Kuid kasutatakse ravimtaimenda. Siiski saab temast head igapäevateed. Käharmünt (mentha crispa) on aedades kultuurtaimena kasvav teisend looduses, laialt levinud vesimündist. Seda teisendit on raske seostada mõne kindla liigiga, nimetus hõlmab mitmeid mündiliike, kellel on rullunud või kähardunud lehed. Kähara mündi lehed on tugeva vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev
ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nime kannavad lehed, mis on väiksemad keskmise suurusega ning jämedamatest pekoe lehtedest. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub,on see enamsti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel. Tuntuimad mustad teed on Darjeeling, English Breakfast, Earl Grey, Lapsang Souchong jpt.Maitseelamusi võib leida rikkalikult alates üsna mahedatest sortidest kuni jõuliste, tugeva karakteriga kibe-magusate teedeni välja. Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurimast kofeiinisisaldusest. Tuntuim hiina must tee on keemuni tee. Eestis teatakse ka tseiloni ehk sri lanka teed. See on mõrkjas, vürtsine ning sügavkuldse tõmmisega, samuti nagu bergamotiõliga maitsestatud must tee Earl Grey. Enim tuntud mustad teed: · Assami teed
Roheline tee virgutab ja annab energiat, tsitrusviljad värskendavad ja pakub uut maitsenaudingut. Proovi ka suurepäraseid Lipton'i virsiku ja sidruni jääteesid! Must tee Must tee fermenteeritud tee, st. teetaime lehed on läbinud töötluse, mille käigus muutub nii lehekeste värv, maitse kui toime. Mustast teest valmistatud tõmmise värv varieerub oranzist punakaspruunini. Maitseelamusi võib leida rikkalikult alates üsna mahedatest sortidest kuni jõuliste, tugeva karakteriga kibe-magusate teedeni välja. Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurimast kofeiinisisaldusest. Erinevad musta tee sordid : Assami teed Indias, Brahmaputra jõe kallastel kasvavad teed, mis on kuulsad oma tugeva-vürtsise maitse poolest. Sobivad suurepäraselt hommikuseks joogiks ja neile võib lisada nii piima, koort kui suhkrut.
Enim loomingulisust okaspuude kasutamisel pakub aiaarhitektuur. Just siin on sobiv koht kõikvõimalikele sortidele-vormidele, mis on väga tänuväärseks materjaliks taimekompositsioonides. Kuid arvestada tuleb, et kui erinevad ,,solistid laulavad igaüks oma laulu", on tulemuseks kakofoonia. Praeguse istutusmaterjali rikkaliku pakkumise juures on väga raske välja valida just seda ,,kõige sobivamat". Pealegi ei ole paljusid uutest sortidest veel katsetatud meie tingimustes kuigi pika aja jooksul, mistõttu pole teada, kuidas uued sordid peavad vastu meie kliimale või millisteks kujunevad nende dimensioonid. Kaunid reklaamfotod kataloogides (ja kahjuks ka aiandusajakirjades!) on tavaliselt tehtud väljaspool Eestit. ,,Rusikareegliks" on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub põhjalik info E.Laasi dendroloogiaõpikus!).
või võtta suupistet, ning klassikalise euroopa köögiga restorani. See on ideaalne koht läbirääkimisteks, hilisteks hommikusöökideks pannkookide ja saiakestega, lantšiks mitmesuguste võileibadega. Reede ja laupäeva õhtul kõlab siin elav muusika. Salvadore kokad pakuvad külalistele hulgaliselt maitsvaid ja kergeid eineid kõige värskematest ja ebatavalistest ingredientidest: kodused pastad kõva nisu sortidest, delikatess-meresaadused, hõrgud lihatoidud. Külalisi rõõmustab ka restorani veinikaart, milles on esindatud šoti valikviski, heresed, porto, kalvados, liköörid ja konjakid. Alkoholivabade jookide armastajaile on suur valik teed ja kohvi: siin on nii jaapani roheline tee kui ka tuntud toniseeriv mate ning kõik mõeldavad kohvi liigid. Samuti saate omal valikul värskelt pressitud puuvilja- ja juurviljamahla. Ei saa jätta märkimata ka laste menüüd. Vaevalt suudavad
kasutatakse rahvameditsiinis. [6, 9] Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, mis on pärit enamasti Aasias ja Põhja-Ameerikas, peamiselt põhjapoolkera paras- ja lähistroopilisest vöötmest. [9] Lodjapuuliigid on tähtsal kohal haljastuses tänu oma dekoratiivsele lehestikule, silmapaistvatele ning vara õitsevatele ja paljudel liikidel healõhnalistele õitele, vähem tähtsad pole ka dekoratiivsed viljad. Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end sügiseti värvikirevasse lehestikku, rõõmustades vaatajaid kuni külmade saabumiseni. [9] Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Enamik perekonna esindajaid on haigustele ja kahjuritele resistentsed, esineb vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega
külmkappi panna nii säilib spinat neli-viis päeva. Üldiselt säilib potispinat kauem kui teised Grüne Fee potitaimed (basiilik, pune, lehtsalat). Sorte rohkesti Koduaias saab spinatit edukalt viljelda nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina. Värsket sõnnikut saanud maale spinatit külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti maitsele. Viljeluses olevaid spinati sorte on tänapäeval rohkesti. Vanadest sortidest on meil tuntud "Viroflay", "Viktoria" ja "Juliana", uuematest "Dominant". Uutest hübriidsortidest, mis päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt reageerivad ja mida seetõttu ka suvel edukalt viljelda saab, väärivad tähelepanu "Redy" F1, "Rico" F1, "Spalding" F1, "Spinnacker" F1 ja "Spokane" F1. Suvekuudel asendab aedspinatit hästi Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik (Tetragonia expansa). Botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole (kuuluvad hoopis eri sugukondadesse),
Madalal temperatuuril olnud vilju enne toasoojusesse viimist hoida 10 24 tundi +8 12 kraadi juures. Madalal säilitustemperatuuril õhuniiskus 85 90%. Süsihappegaasirikkas keskkonnas 95%. 38.Õunte kasutamine toiduainetööstuses. Õunu kasutatakse: - värskelt, - erineval viisil töödeldult. Mahla valmistatakse: - madalama kvaliteediga õuntest, - spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest. Värskelt pressitud mahla säilivusaja pikendamiseks seda pastöriseeritakse. Või valmistatakse sellest vee eraldamisega kontsentreeritud mahla. Õunamahla kasutatakse mahla- ja karastusjookide komponendina. Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õuntest valmistatakse: - kompotti, - moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist,
Temast on aretatud tuhandeid sorte; mõnda neist saab kasvatada ka Eestis. Kasvukoht Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna (ka kagu ja edela) poole vaatava seina äär. Istutatakse vaid 20 cm kaugusele seinast. Räästavesi ei tohi peale tilkuda! Muld peab olema viljakas, kohev. Ei tohi olla nätske või soine. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast. Viinapuulehed Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. 5 VIINAMARI Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Välimus
· Soja parandab aju biokeemiat ja mälu. · Soja lagundab sapikive. Sojatooteid ei tohiks kasutada: · inimesed, kellel esineb tsüliaakia soja talumatus · sojaallergikud tekitab kõhulahtisust · neeruhaiged, kuna soja on väga kaaliumirikas · vähihaiged, kuna sojavalgud toidavad ka vähirakke ja panevad vähkkasvaja vohama. 14 Kokkuvõte Sojauba on üheaastane liblikõieline taim. Sojauba tahab kasvamiseks sooja. Sojaubade sortidest valmivad vähesed. Sojatooted annavad suurepärase võimaluse allergikutel oma toidulauda rikastada. Soja on ka tänuväärt toiduaine tasakaalustatud dieedi osana. Eestis kasvatatakse soja vähe, kuna sojauba on sooja ja niiskuse nõudlik kultuur. Siiski osad sordid annavad saaki ka Eestis. Tänu sellele, et soja ei ole Eestis nii populaarne, siis pole ka sojaubade kahjureid siia rännanud. 15 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
tuulekaitsehekkideks. Linnades ja alevites näeb aias tihti sarapuu punaselehist sorti ‘Fuscorubra’. Eriti ilus on selle puna kevadel puhkedes, suvel pääseb rohkem esile pruunikas toon. Sort on vana ja väga levinud. Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega. 10 Üsna harva näeb parkides lõhislehist harilikku sarapuud ‘Heterophylla’ (tuntud ka kui f. laciniata). Tema lehed meenutavad veidi halli lepa lõhislehise vormi omi. Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C
mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maailmas mitmeid tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused- Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest sortidest, taime elustiilist, ajaloost, lille esitatud nõudmistest ning kasvatamise levinumatest põhinippidest. Töö koostamisel kogusin materjali interneti keskkonnast ja raamatutest. Referaat koosneb kahest peatükist ning kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis keskendudakse orhidee kasvatamisele, talviselele hooldamisele, ajaloole ning orhidee levinuimale perekonnale. Töö teises osas on toodud välja tabel orhideede ladina- ja eesti keelsete
õitseajal juulist kuni lume tulekuni pakub see külastajatele meeldivaid elamusi oma säravate värvide ja ainulaadse lõhnamaailmaga. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Kõige arvukamalt on esindatud siin floribundroosid ja teehübriidroosid. Samuti võib meie rosaariumist leida väikeseõielisi pikkade roomavate võrsetega polüantroose, mida tuntakse pinnakatteroosidena. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. 2.6 Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad 7 püsililled
10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal. Kipslilled on madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harvemini poolpõõsad. Õied väikesed, valged või roosad, asuvad suures pöörises, harvem üksikult. Kipslilled vajavad päikesepaistelist kasvukohta ja eelistavad
Kadri Karbi ja Marge Starasti juhendamisel. Tudengid uurivad viinamarja- jõudnud ka koduveini võistluse finaali. de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks. Mina olen ise teinud veini sordist Alfa (millel on küll hübrii-
.......................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju.
annaabi.ee 
