Meioos Meioos · Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda · Meioosil on 2 jagunemist: · Meioos I · Meioos II(mis on sarnane mitoosile) · Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed · I interfaas · Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom I metafaas · Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · II profaas · Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad
Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas
suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos?
Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku
jrgmise mitoosi lpuni. Ristsiire - homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini. Spermatogoon - spermide eellased. Sgoot - viljastatud munarakk. Tstokinees - mitoosi lpus toimuv tstoplasma jaotumine ttarrakkude vahel. MITOOS pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega
Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest,
3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad
mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi ...
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku
· Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud. · Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed.
sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad
Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS - Päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. Karüokinees rakutuuma jagunemine; tsütokinees tsütoplasma jagunemine; interfaas kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID: Profaas kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobis nähtavaks. Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad. Anafaas tsentromeerid kahestuvad kromosoomide kromatiidid eralduvad. Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS
Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad
kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Metafaas I I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis. Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et
mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine. See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomipaari, millest igaüks sisaldab kohekordset samaväärset DNA ahelat. Tuumakesed kaovad ja tuumamembraan hakkab lagunema.
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand
palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku jagunemisel 4 faasi profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees
Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees tuuma jagunemine, 2)tsütokinees tsütoplasma jagunemine
(mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoomid koonduvad rakku ekvatoriaaltasandile;kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri kluge ja teise osaga tsentriooli kluge.Anafaas-kääviniidid lükenevad ja tõmbuvad kromatiidid teineteisest lahku;kromatiidid lakkavad ja liiguvad raku poolusele
Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni Meioos - on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x (46kromosoomilt 23-le) I jagunemine 1.Profaas - kromosoomide ristsiirdeks ja sellega kaasneb geenivahetus 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas - tekkinud tütarrakud alustavad uut jagunemist II jagumine 1. Profaas - tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks 2.Metafaas - kromosoomid on ekvatoriaaltasandil 3. Anafaas - kromatiidid lahkuvad raku poolustele 4. Telofaas - Mitoos - on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb alati ühest ISEVILJASTUMINE- vanemast ühinevad sugurakud ühelt vanemalt(vihmauss), RISTVILJASTUMINE .
Meioos Mitoos Moodustub Suurendab rakkude arvu sugurakud ja eosed Tekivad 4 Surnud ja hukkunud rakkude geneetiliselt asendamiseks erinevat tütarrakku kromosoomide Ainuraksete organismi paljunemine arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Meioosi Meioos Mitoosi Mitoos faasid faasid I Toimub DNA Interfaas Faas kahe interfaas replikatsioon mitoosi vahel I profaas Toimub ristsiire Profaas Tsentrioolid liiguvad poolustele I Homoloogilised Metafaa Kromosoomid metafaa kromosoomid s koonduvad raku s koonduvad raku ekvatoriaaltasa ekvatoriaaltasa ndile ndile I Kromosoomid Anafaas Kromatiidid anafaas lahknevad liiguvad
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C
raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus. Raku membraanis on palju poore, mille kaudu see toimuda saab. Fagotsütoos on tahke aine sisenemine rakku, pinotsütoos on vedela aine sisenemine rakku. 9. MITOOS EHK KAUGPOOLDUMINE On keharakkude paljunemine.. Interfaas, Profaas, Metafaas, Anafaas ja Telofaas. Ettevalmistumine algab interfaasis, kus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine, ATP süntees, tsütoplasma organellide arvu suurenemine, valkude süntees.. kui ettevalmistumine tehtud algab raku jagunemine, millel siis eristame 4faasi. P, M, A, T 1)Profaas: *kromosoomid keerduvad kokku * rakk polariseerub *rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad * moodustuvad kääviniidid 2)Metafaas:
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas- e. eraldumisfaas. Kääviniidid lühenevad ja viivad kromatiidid eri poolustele varem sünteesitud ATP energia arvel. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumakesed. Kromosoomid keerduvad lahti. Tsütoplasma jagunemine kahe uue raku vahel. MEIOOS (kromosoomide arv väheneb kaks korda) I. jagunemine (II jagunemine sarnaneb mitoosiga) Profaas- toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire e. crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik. Tuum ja tuumakesed kaovad. Metafaas- homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kromosoomid(!) lahknevad poolustele. Telofaas- toimub tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine. SPERMATOGENEES- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid
kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt
µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes valmistamine 4550aastani elu lõpuni MÕLEMAD MÕLEMATE LÄBIVAD MEIOOSI EELLASTEKS ON OVOGOONID PROTSESSI JA SPERMATOGOONID MITOOS MEIOOS PROFAAS 1.PROFAAS 2.PROFAAS tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoovid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks MEIOOSI 2.JAGUNEMINE SARNANEB MITOOSILE algab kääviniidistiku kujunemine tekib kääviniidistik moodustuvad kääviniidid raku tuum suureneb, tuuma membraanid tuumamembraanid kaovad tuumakesed kaovad toimub kromosoomide RISTSIIRE.paarilised kr
Mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omvahel ühendatud tsentromeeri abil. Neid osasid nim. Kromosoomi õlgadeks. Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas,anafaas ja telofaas. Profaas Kromosoomid keerduvad kokku. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas-selle tulemusena rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine
(Koosneb karüokineesist ja tsütokineesist) (mitoos on diploidne 2n) · Karüokinees-rakutuuma jagunemine.(võrdne geneetilise info jaotumine tuumade vahel) · Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. · Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. · Rakutsükkel- nim. raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi Faasid · Profaas- kromosoomid keerduvad kokku. rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
MITOOS - Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. *Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. *Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil *Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS 1)Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon, kromosoomid on lahti keerdunud. 2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 3)Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad
Meioosi etapid Esimene profaas: 1. Tuumamembraanid lagundatakse 2. Tuumakesed kaovad 3. Kromosoomid pakitakse kokku 4. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 5. Toimub kromosoomide ristsiire Esimene metafaas: 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Esimene anafaas: 1. Kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku Esimene telofaas: 1
Organismide areng Rakutsükkel - Rakutsükkel koosneb interfaasist on mitoosist - Mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine ja tsütoplasma jagunemine. - Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele
valgusenergia abil. Neis sisaldub rohelist pigmenti klorofülli Kromoplastides sisaldavad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži või punase värvuse. Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid Punkt 2 Sugurakkude areng Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (profaas, metafaas, anafaas, telofaas). Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis toimub oraganellide arvu suurenemine ja ATP ning teiste makroergiliste ühendite süntees. Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus?
paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued tuumamembraanid,algab tsütoginees ja tulem.2 tütarrakku.Krom arv vähenenud 2x,krom on 2 kromtiidilised.2jagunemine-interfaas-DNA 2x ei toimu;profaas-tsentrioolide paarid liiguvad poolustele
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida!
Mitoos Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunemisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale. Kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad
jpg Sugurakud ise enam ei jagune! Enne meioosi toimub DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad kahekromatiidilisteks (sarnane mitoosiga). Meioosis toimub kaks jagunemist. Vaata meioosi toimumist: Selge esitus http://www.johnkyrk.com/meiosis.html Vaata väga head meioosi algust: http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/MEIOSIS_animation.flv I jagunemine ehk taandjagunemine jaotatakse samuti nelja faasi: I PROFAAS Homoloogilised kromosoomid liibuvad paari kaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi (ristsiire) I METAFAAS Homolooglised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Ristsiirdes katkevad DNA ahelad ja taasühinemine toimub paarilistega. Vaata ristsiirde toimumist: http://www.youtube.com/watch?v= op7Z1Px8oO4&feature=related
o Surnud rakkude asendamiseks o Kasvamine o Paljunemine o Haavade paranemine Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon ja siis selle õigsuse kontroll Kui vigane o Väikse vea korral parandatakse teise ahela baasil o Ulatusliku vea korral on kolm võimalust – rakk viiakse apoosi, immuunsussüsteemi rakud hävitavad selle, kui immuunsussüsteemi killerrakke vähe siis tekib kasvaja Mitoosil on 4 etappi Profaas Metafaas Anafaas Telofaas MEIOOS Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda, tekivad haploidsed rakud Meioosi teel tekivas sugurakud Enne meioosi toimub DNA replikatsioon Meiossis toimub kaks järjestikust lagunemist 1. profaas – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning võib toimuda kromosoomide ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi 1
· Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne aine- · Karüokineesis eristatakse 4 ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID
· Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas
Paljunemise tähtsus Mittesugulisel paljunemisel Lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvuks järglaskond Suguline paljunemine Järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees o Metafaas Karüokinees o Anafaas Karüokinees o Telofaas Karüokinees Tsütokinees Karüokiplasma tuumasisese plasma Tsütoplasma on tuumaväline plasma Interfaas Faas kahe mitoosi vahel 1. Tsentrioolid (rakuosa) kahestuvad (tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosneb miktoruublitest [3x9] ) 2
Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud tsentromeeri abil.kromosoomi õlad on osad.mitoosi profaas- kromosoom keerdub ja muutub nähtavaks, tuum suureneb, tuumake kaob.rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale.moodustub raku ekvatoriaaltasand.max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse
Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Sest neil on haploidne kromosoomistik. Kokkuvõte Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid
tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas-2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid. 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb
annaabi.ee 
