segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt närvi- ja lihaserakkudes kuni 170 grammi. Kõige rohkem kaaliumi sisaldavadkuivatatud viljad, nagu aprikoos, rosinad, datlid, virsikd, ploomid banaanid jm. Ohutu päevase maksimumkoguse piir jääb
energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Leidub piimas, juustus, munas ja mereandides Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, osades vitamiinides - moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid (S-S tüüpi) - - aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid sidemeid leidumine toidus munas, kalas, juustus Mesoelemendid loomades palju kaltsiumi, taimedes jälle väga vähe
Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb
paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest Vitamiin D Ca ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Caioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Caioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin c Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes nt neuromediaatorite, karnitiini,
· Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks
) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element Funktsioon organismis Kaltsium Annab luudele tugevuse,neid leidub rohkelt luukoes, Hapnik Oksüdeerija; kõikide biomolekulide koostisosa Naatrium, kaalium Osalevad närviimpulsi moodustamisel Magneesium Makroergiliste ühendite ja nukleiinhapete koostisosa Süsinik Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite
See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin A defitsiit Bitot' laigud (vahused laigud silma sidekestal), värvipimedus,hämaruspimedus, tundlikud silmad. Vitamiin D Ca- ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Ca-ioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Ca-ioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin D Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile
Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred
kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete
kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5
petersellis erutuse tekke ja leviku, rakust väljas 8-20 Vajalikud paljude organite x enam kui rakus tegevuses nt. aju ja süda sees kaltsium (Ca) 70 kg kohta u. 1 kg Luukoes. Välja viivad organismist luukoe komponent; tsitruselised, kohvi, banaanid. Palju aktiveerib verehüübimist; on piimas, piimatoodetes, kalalihas, mõjutab lihasrakkude tillis, petersellis, kapsas, mandlites. talitlust; vahendab hormoonsignaale;
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks.
12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad
1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest
Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit . Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19- 30 g magneesiumit . Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit . Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit , seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes 9. Kirjandusallikad
(müksodeem). Hüperfunktsioon- sünteesitakse liiga palju hormoone. Pulsi kiirenemine, ainevahetuse kiirenemine (kõhnumine), vererõhu tõus, punnsilmsus (Basedow'i haigus). Kõrvalkilpnääre e. paratürenoid nääre Inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed- 0.1 grammi Paiknevad kõri piirkonnas Nende hormoonid (paratüreoidea) reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Mõjutavad neere (suurendab fosfaatide uriiniga eritumist), luukoes paiknevate mukopolüsahhariidide lõhustumist (tõuseb Ca²+ sisaldust veres Hüperfunktsioon rikub K ja Mg sisaldust ning vahekorda organismis. kõrvalkilpnääre Harkelund Harkelund (tüümus)- selgroogsete harilikult kahesagaraline elund, mis kooskõlastab põrna, lümfisõlmede ja kudede arenemist ja talitlemist. Harkelund on kaitsesüsteemi (immuunsüsteemi) keskne elund, seal tekivad lümfotsüüdid (immuunrakud).
Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi. Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu. Luude klassifitseerimine ja ainete sisaldus luukoes Luukoes on 50% vett, 15% rasva ja 12% muid orgaanilisi aineid Noorel inimesel.. Jagunevad: 1. Toruluud 2. Lamedad luud – vaagna, koljuluu, abaluud 3. Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe ja labajala luud 4. Segatüüpi – mitmesuguse kujuga. Nt oimuluu. Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid
LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM Tallinn 2017 Tekkepõhjused Osteosarkoom on luukasvaja, mida tekitavad ebaküpsed rakud luukoes. Selle rakkudele on iseloomulik osteoidi produktsioon. Patomorfoloogilise diagnoosimise üheks kriteeriumiks ongi osteoidi leid. Loomult on nad pahaloomulised. Pahaloomulistele kasvajatele on omane lokaalse kasvu suurenemine ja edasine lai levik. (Haagedoorn jt 1996: 257) Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses põlvepoolses osas, reieluu proksimaalses osas või sääreluu proksimaalses osas ehk põlvepoolses osas. (Lapseea osteosarkoom.... 2017)
randmeliigesed, küünarliigesed, sünoviaalkiht ja liigeste töövõime häirub varbaliigesed, hüppe ja põlveliigesed · Põletikulised tunnused liigestes: turse, · Põletik algab mitmes liigeses korraga kuumamine · Põletik haarab liigeseid sümmeetriliselt · Deformatsioonid liigestes · Nahaalused reumatoidsõlmed · Halb enesetunne: väsimus, · Luukoes esineb osteoporoosi koldeid nõrkus, isutus · Hommikune liigesjäikus Subfebriilne palavik · Tüsistusena invaliidistumine · CRV tõus · RA puhul on muutused ka teistes organites · Häiritud liikumine ja süsteemides · Haigestuvad sagedamini 2050 aastased naised
reguleerib vee hulka organismis. · Cl-vajalik mao soolhappe synteesiks. Tasakaalustab positiivseid laenguid, loob teatava elektroneutraalsuse. Osaleb ainete transpordis makku. · Fe-selgroogsete punalibledes e. Erytrosyytides oleva valgu hemoglobiini koostises. Seob hemoglobiinis hapnikku. Verele annab punase v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust
sahhariidid 1%, nukleiinhapped- DNA 0,4%; RNA 0,7%). 3 Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4
Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus Liikumine ümber sagitaaltelje: eemaldamine-lähendamine 8. Luukoe ehitus. (info õpikust) Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenikiude nimetatakse osseiinkiududeks. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine *** Muu allikas Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud,
Nende arvates suurendab just see bronhide ja kopsude vastupanuvõimet ning soodustab tõvestavate mikroobide vastase barjääri, ninaneelu limaskesta uuendamist. Täiskasvanud peaksid saama päevas 1,5 mg retinooli. Kui töö on silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele
Liigsus: Ca ja vitamiin D megadoosid põhjustavad hüperkaltseemia. See võib tingida luude, kudede ja organite kaltsifikatsiooni. Tänapäeval Ca liigsust enamasti ei esine. Pigem kipub seda meie toidulauas nappima. Defitsiit: Ca viivad organismist välja hapud toidud, must kohv ja sokolaad. Ca puuduse korral tekivad lihaskrambid, ajapikku võib kujuneda rahhiit (luu ainevahetushaigus) või osteoporoos (luude hõrenemine). Mg Põhilised Mg varud asuvad sooladena luukoes ja lihastes. (taimne toit, kalasaadused) Ül: Mg peamine roll on luude terviklikkuse tagamisel. Ta aktiveerib väga paljusid ensüüme, ligikaudu 300. Ta lõdvestab lihaseid ja aitab paremini taastuda. Liigsus: Mg liigsust kuigi kergesti ei teki, sest annuste suurenedes imendumine väheneb ja neerud eritavad liigse Mg organismist kergesti. Defitsiit: Üsna sageli kujuneb Mg vähesus talvel ja kevadel. Mg defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad närvilisus, depressioon ja nõrkus. MIKROMETALLID
V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel
Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25
11.mikroliitide tüüpiline esindaja on: ............... makroliite kasutatakse järgmiste haiguste raviks: Mycoplasma pneumoniae ja Chlamydia infektsioonid 12Milliste ainetega võivad Tetratsükliinidel olla koostoimed?......... Milles nende omavaheline koostoime väljendub?........... · Kellele on Tetratsükliini on keelatud kasutada?.. Oht maksakahjustusele, seedetrakti ärritusnähud; Ladestuvad luukoes Miks on antud haigete rühmale tertratsükliinid keelatud?. Mõõdukas annuses vähetoksilised 13Bakteriostaatiline toimse tähendab.... Mikroobide kasvu ja paljunemise pidurdamine. Valdav enamus mikroobivastaseid aineid on bakteriostaatilise toimega. Sellise toimega antibiotikumide rühmad on Erütromütsiin, Tetratsükliin, Sulfoonamiidid, Trimetoprim 14millal tekivad Penitsiliinide hilised allergilised reaktsioonid?(aeg) 2 nädalad peale võtmist
Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85- 90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv,
FD: seostub ribosoomi 30S-ga ja takistavad tRNA ja mRNA seostumist. Seovad katioone (Ca, Mg, Fe). Bakteriostaatiline, toime makroorganismile suures konts-is. FK: p.o. bios 60-80%, D - kogunevad rakkudes maksas, põrnas, kopsus, luuüdis, luukoes, hambaemailis. Läbivad Tetratsükliin HEBi, PBd, tungib rinnapiima. E - erituvad sapiga, läbivad (I pvk) enterohepaatilise ringe. Eliminatsioon neerudega. N: G+ ja G-. Rickettsia, spiroheedid, chlamydia, mycoplasma. Kasutamine: reservABd. KT: GIT häired, vit-B grupi defitsiit, düsbakterioos ->
Toodetakse mitte rasedal naisel munasarjades. Skeletisüsteem – kasv Nahk ja nahaalune kude – suurendavad vaskulariseeritust ja rasva deponeerumist nahaalusesse koesse. Toime lipoproteiinidele – tõstavad HDL, langetavad LDL taset. Vedelikupeetus – stimuleerib RAAS süsteemia – Na ja vedeliku peetumine Toime koagulatsioonisüsteemile – kõrge tase põhjustab hüperkoagulatsiooni. Luude ainevahetus – soodustab Ca püsimist luukoes. 12. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt gestageene? Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha. Valmistab ette endomeetriumi viljastatud munaraku kinnitumiseks – sekretsioonifaas. Tagab endomeetriumi edasise arengu. Progesteroon lõõgastab emakat. Valmistab ette rindasid piima tootmiseks. 13. Millise toime alusel avaldab rasestumisvastast toimet östrogeenne ja gestageenne komponent?
· Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri 3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS · Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine · Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem mineraalaineid, luude elastsus väheneb · Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest · Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel
Huvi räni vastu hakkas kasvama möödunud sajandi 70-80-ndatel ja see võimaldas avastada selle, et räni on sidekoe arengus ja ateroskleroosi profülaktikas asendamatu mikroelement. Räni on kõhre ja luukoe moodustumisel hädavajalik. Ta osaleb glükosamiinglükaanide, elastiini ja kollageeni (juuste, küünte, kõhrede ja sidemete koostisosis) sünteesis ja milleta ei toimu luustiku, veresoonte ja aju normaalset arengut. Räni aeglustab vananemisprotsesse, tugevdab veresoonte seinu, luukoes on ta vajalik kaltsiumi sidumiseks, mille kohta uurinud ütlevad, et vähenenud luu tihedus on seoses räni defitsiidiga, samuti soodustab see ateroskleroosi teket ja süvenemist. Sellele annab kinnitust uuringu tulemus, mis kinnitab, et ränirikkama toiduga regioonides elavatel inimestel esineb ateroskleroosi tunduvalt vähem. On alust arvata, et räni defitsiit soodustab hüpertoonia ja südame isheemiatõve arengut.
vereplasmas, lümfides; reguleerib organismi veetaset; e DNA ahel. Kromosoom-seal asuvad geenid,sisaldab Hulkraksed-hüüfides vaheseinad, rakuembraani katab osaleb rakusisestes transpordiprotsessides); K+ ühte DNA molekuli, on dna 1 lõik. RNA- kitiinist rakukest. ( kaalium-reguleerib veetaset organismis); Mg2+ ribonukleiinhape: Kopeerib DNA informatsiooni ja Bakterirakk: DNA ei ole eraldatud ( magneesium- soolade koostises, luukoes, taimedel kannab selle rakus vajalikku kohta. mRNA- tuumamembraaniga, Vibur-aitab liikuda; Karvakesed klorofülli keskne element ; Cl- kloorilt sünteesitakse informatsiooni RNA, päriliku inf ülekanne rakutuumast e piilid-raku pinnal, valgulised, vajalikud kinnitumiseks; mao soolhapet, tagab vedelike liikumise verest rakku). ribosoomidesse. tRNA- transpordi, aminohapete Tuumapiirkond- DNA asukoht; Ribosoomid;
organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia). · Vee ülesanded rakus 4 Vesi on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. 4 Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks, ta moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. 4 Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Mineraalainete kasutamine rakus Fe - seob punastes verelibledes hapniku. 2+ Ca2+ - luukoes tegija vend. Mg2+ - nukleiinhapetes, klorofüllide koostises (fotosüntees). K+ - närviimpulssidetekitamine ja juhtimine. Na+ - närviimpulsside tekitamine ja juhtimine, vereplasmas toimetab ka midagi. J- - hormoonide koostises. PO42- - nukleiinhapetes, energiarikastes ühendites. CO3- - vere koe mahlas CO2 välja viimiseks. H+, OH- - vajalikud pH säilitamiseks. · Lipiidide iseloomustus (ehitus, liigid, ülesanded) Lipiidid on rasvataolised ained
väga oluliseks? 30. Kuhu on talletunud organismi Kromosoomidesse geneetiline informatsioon? 31. Mida reguleerib raku tuum? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 32. Mis ülesanne on epiteelkoel? Kaitse-, imendumis- ja eritamisfunktsioon 33. Mis ülesanne on närvikoel? Tugi-, toite- ja kaitsefunktsioonid 34. Mis ülesanne on luukoel? Toestus- ja kaitsefunktsioon (skelett), ainevahetus (luukoes palju veresooni) 35. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitse- ja depoofunktsioon (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained) 36. Mis ülesanne on kõhrkoel? Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr) Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 37. Mis ülesanne on verel? hormoone. 38
lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne. Spordimeisterlikkuse taseme täiustamise, soodustamise kõrval on jõutreening kasulik ka tervisele. Jõutreeningu vahetuks tulemuseks on mineraalainete kontsentratsiooni suurenemine luukoes, mis järgnevatel aastatel väldib osteoporoosi e luu koe hõrenemise teket. Suurem osteoporoosi oht on naistel, seepärast peab tüdrukute treeningprogrammides jõutreeningul olema kindel koht. Kehalistest võimetest on jõud üks olulisemaid, kuna igasugune liikumine (keha ümberpaiknemine) toimub tänu lihasjõule. Seepärast tuleb jõuvõimeid vaadelda eelkõige kui tingimust, mis määrab sportlase liikumise ja liigutuste kiiruse. Siit lähtub ka sporditeadlaste ja treenerite eriline huvi
Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma. Mõjutab naise sugulist aktiivsust;avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus jt. väga oluline roll süsivesikute ja valkude ainevahetuses (soodustab rasvapolstri teket ) võime luukoes kinni hoida kaltsiumi! kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses Menstruatsioon kestab tavaliselt 21-28 päeva. Hüpotalamus reguleerib. Kujutab munaraku valmimist, küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond
saada vitamiini C rikkaid värskeid puu- ja aedvilju. "Kevadine väsimus" arvatakse olevat põhjustatud C vitamiini alatoitlusest. Võrreldes teiste vitamiinidega vajab organism C vitamiini suhteliselt palju- keskmine vitamiin C tarvidus päevas on umbes 30- 50 milligrammi. D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin soodustab nii kaltsiumi imendumist peensoolest kui ka selle kättesaamist luuainest. Peensoole epiteelirakkudes ja luukoes moodustub D-vitamiini aktiivne vorm, mis stimuleerib kaltsiumi siduva transportvalgu sünteesi. Looduses esineb vitamiin D valmis vitamiinina või provitamiinina. Vastava provitamiini, millel puuduvad organismile tähtsad vitamiini D omadused, muudavad päikese ja kõrgustikupäikese valguses leiduvad ultraviolettkiired D vitamiiniks. Nii võime mitmesuguste toiduainete kiiritamisel ultraviolettkiirtega (päike, kõrgustikupäike) nende D vitamiini sisaldavust tõsta
SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine.
Küüned – räni parandab küüned, need muutuvad tugevamaks ja vähem rabedaks. Räni eemaldab organismist kõike, mis sinna ei kuulu. See likvideerib rakkudesse kuhjunud mürgiseid jääkaineid, vabu radikaale ja radionukliide – teisisõnu kõike, mis häirib organismi optilisi omadusi. Räni teeb seda leebel ja märkamatul viisil ja vabastab ruumi uute rakkude jaoks, seega algatab uuenemise. Räni puhastab organismi, vastasel juhul satuvad toksiinid maksa või neerudesse. Luukoes on rikkalik maatriks, mis ümbritseb hõredalt jaotatud rakke. See maatriks koosneb umbes 25% veest, 25% kiududest – peamiselt kollageenist) ja 50% mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu- miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust,
Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e
• ATP sisalduse vähenemine rakkudes • Ensüümide aktiivsuse vähenemine § Raku tasandil • Rakkude jagunemise aeglustumine • Rakkude tsütoplasmas veehulga väheneine • Jääkainete kuhjumine rakku ja siis rakkude surm § Koe tasandil • Närvikoes neuronite arv väheneb • Rasvakoerakkudes suureneb jääkainete tase • Luukoes anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete vahekord muutub ja kollageeni struktuur muutub-luude hõrenemine § Elundkonna tsandil • Munasarjad lakkavad töötamast • Sagenevad eesnäärme põletilikulised protsessid • Häirub elunditevaheline koostöö • Häirub organismi tööd koordineerivate elundkondade töö (sisesekretsioon ja närvisüsteem) § Organismi tasandil
on pakitud elastse võrgustikuna. · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. · LUUKUDE · Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks, võimaldades täita organismi tugifunktsiooni. · Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni). · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine). · VERI- JA LÜMFOIDKUDE · Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. · Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, milles erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid.
vähemal määral rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas. A-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhtelised pikaajalised. A- vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25]. 4.2. D – vitamiin 1922. aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. Koheselt tunnustati eraldatud ainet vitamiinina ja sellele anti tähis D [4, lk 19]. 7 D-vitamiini nimetatakse päikesevalguse vitamiiniks, sest ta moodustub nahas siis, kui sellele paistab ultraviolettvalgus. Suvel piisab kahest tunnist nädalas, et tekiks nõutav kogus D-vitamiini, mida organism pimeda talve ajal kasutada saab. D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist ning teeb luud ja hambad tugevaks [3, lk 25].
Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides. Funktsioonid: realiseeruvad tänu vere liikumisele vereringes. transport
Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhamismis. Ensüümide arv, kus Mg2+ esineb kofaktorina, on ligikaudu 300. Kaaliumioonide järel on Mg2+ põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotentsiaali tekkimist ja selle suurust. Rakuvälises ruumis (vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus) on magneeiumit vähe. Enam kui pool (ca 70%) kogu inimese orgamismis leiduvast magneesiumist paikneb luukoes. Tabelis 1.2. toodud keemilisi elemente vajab inimese organism elutalitluseks võrdlemisi suurtes kogustes. Seoses sellega kasutatakse nende kohta sageli ühist nimetust makroelemendid. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 3 Peale nende vajab inimorganism normaalseks toimimiseks veel paljusid elemente, kuid oluliselt väiksemas koguses võrreldes seni kõne all olnutega. Näiteks koobalti koguhulka 70-
· Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED LIIKUMISAPARAADIS VANANEMISEL MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL: · Väheneb luukoe hulk ja mineraalainete sisaldus luukoes (osteopeenia) · Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL SARKOPEENIA · Vananemisel tekib lihasatroofia sarkopeenia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus
Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv,
Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
annaabi.ee 
