Bioloogia
Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu.
Ajaloolised sündmused
-
35
Bioloogia
- Põhikool
3732
Bioloogia
- Keskkool
2128
Bioloogia
- Kutsekool
156
Bioloogia
- Tallinna Ülikool
2
Bioloogia
- Eesti Maaülikool
4
Bioloogia
- Akadeemiline
36
Bioloogia ajalugu
- Tallinna Tehnikaülikool
9
Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
- Eesti Maaülikool
10
Biosüstemaatika alused
- Tartu Ülikool
3
Biotehnoloogia
- Keskkool
33
Biotehnoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
5
Botaanika
- Tallinna Ülikool
14
Botaanika
- Tallinna Tehnikaülikool
3
Eesti biotoobid
- Eesti Maaülikool
5
Eesti elustik ja elukooslused
- Tallinna Ülikool
13
Eesti kalad
- Kutsekool
9
Eesti linnud
- Kutsekool
14
Eesti loomad
- Kutsekool
14
Eesti loomasik
- Tartu Ülikool
4
Eesti putukad
- Kutsekool
10
Eesti sisevete ökoloogia
- Eesti Maaülikool
5
Eesti taimestik
- Tartu Ülikool
6
Eesti taimestik ja selle kaitse
- Eesti Maaülikool
7
Eesti ökoloogiline seisund
-
1
Eestii metsa ökosüsteemid
- Eesti Maaülikool
1
Ensümoloogia alused
- Tallinna Tehnikaülikool
3
Etoloogia
- Eesti Maaülikool
5
Etoloogia
- Tallinna Ülikool
3
Evolutsioon
- Tartu Ülikool
40
Evolutsioonimehhanismid
-
5
Geenitehnoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
46
Geenitehnoloogia aspektid
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Geneetika
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool
67
Geneetika
- Eesti Maaülikool
8
Geneetika
- Tallinna Ülikool
7
Geneetika
- Tartu Ülikool
2
Geneetika
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Genoomika ja proteoomika
- Tallinna Tehnikaülikool
12
Geograafia-bioloogia
- Põhikool
5
Hobusekasvatus
- Eesti Maaülikool
4
Hüdrobioloogia
- Eesti Mereakadeemia
7
Hüdrobioloogia
- Tallinna Ülikool
7
Inglis keelne bioloogia
- Põhikool
5
Kasvatavate kalade bioloogia
- Eesti Maaülikool
8
Keskkond ja jäätmemajandus
-
1
Keskkonnakaitse ja säästev areng
-
1
Keskkonnasotsioloogia
-
3
Konserveerimisbioloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Loomabioloogia
- Eesti Maaülikool
8
Loomade mitmekesisus
- Euroülikool
2
Loomade ökofüsioloogia
-
1
Mikrobioloogia
- Eesti Maaülikool
47
Mikrobioloogia
- Tartu Ülikool
9
Mikrobioloogia
- Kutsekool
1
Mikrobioloogia ja toiduhügieen
- Kutsekool
5
Mikroobisüstemaatika
- Tartu Ülikool
4
Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
- Tallinna Tehnikaülikool
17
Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
- Tallinna Tehnikaülikool
6
Molekulaarbioloogia
- Tartu Ülikool
14
Molekulaarbioloogia
- Eesti Maaülikool
1
Mükoloogia
- Akadeemiline
6
Organismi immuuns?steem
-
1
Organismide mitmekesisus
- Tartu Ülikool
3
Rakubioloogia
- Tartu Ülikool
46
Standardiseerimise põhikursus
-
1
Süstemaatika
- Tartu Ülikool
1
Taimede ökofüsioloogia
-
3
Vee mikrobioloogia
- Eesti Maaülikool
1
molekulaarbiotehnoloogia
-
2
Üldbioloogia
- Eesti Maaülikool
35
Üldbioloogia
- Tartu Ülikool
37
Üldbioloogia
- Tallinna Ülikool
2
Kategooria bioloogia populaarseimad õppematerjalid
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine
hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist
kaks püoviinamarihappe molekuli
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-
iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade
moodustumine väheneb oluliselt
Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna
jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne
Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad
populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead
sama tunnuste eriviisilises avaldumises
Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede
genotüüpide homo- ja heterosüg
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013
Eluslooduse ühised tunnused
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel
tasandil.
1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud
organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid.
Süsivesikud
Rasvad
1
Valgud ehk proteiinid
DNA & RNA
2
Vitamiinid
2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks
bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik
üksus, millel on v
Koosnevad rakkudest1
Mittesuguliselta
Suguliseltb
Paljunevad2
Järglane sarnaneb vanemagai
Otseselta
Kaladi
Kahepaiksedii
Moondegab
Taimedi
Eriti puudii
Piiramatuc
Kasvavad/arenevad3
Gepard 109 km/ha
Vesihernel 0 003 sek vee tõmbamiseks püünispõideb
Reageerivad muutustele keskkonnas4
Toituminea
Seedimineb
Hingaminec
Eritamined
Ainevahetus5
Pärilika
Mittepärilikb
Muutlikkus6
Elusorganismide tunnused
21 september 2009 a
13:56
Bioloogia Page 1
Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad
Planetaarne Biosfäär
ökosüsteem
Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade
kasutamine ja kaitse
Koosluseline Biotsönoos ehk
elukooslus
Biotsönoloogia geobotaanika Metsandus
rohumaaviljeus
Populatsiooni
line
Populatsioon Populatsioonigeneetika
populatsiooniökoloogia
evolutsiooniõpetus
Sordi ja tõuaretus
jahindus kalandus
Organismiline Organism organ
kude
Botaanika zooloogia nende harud
Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks
Aine kood: MLB 6001
Ainepunkte: 3 AP
Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu
Eksam: 25.01.2005
Kell: 11.00
Aud: ?
1. Mitmekesine ja ühtlane elu
Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga.
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid,
valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega.
Elusorganismi tunnused:
1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab
keskkonda).
2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine.
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga
nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine
väheneb oluliselt
Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille
sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke
Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse
organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks
Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat
või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva
orgaanilise aine oksüdatsioonil
Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille
kohaselt ontogeneesi alguses
Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar
ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele
eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide
elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.).
Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik.
Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi
struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud,
nukleiinhapped jt.).
Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida
asustavad elusorganismid.
Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).
Biosfäär 1.04
Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas
(paneb vetikad vohama)
Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes
toituvad vetikates
Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest,
kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad),
keelikloomadest.
Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav
hüpolinnium
Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi.
04.02
Mereökoloogia areng on jaotunud:
? uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid
vastne?NUKK?valmik (nt liblikas)
5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond
2 regulatsiooni mehhanismi:
? Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon
? Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste
regulatsioon
6. Pärilikkus
7. Kõrge organiseerituse tase
8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid)
9. Reageerimine keskkonna õrritajatele
BIOLOOGIA 2010
ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED
1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam)
? organellid TÄRKLISEL MITOKONDER
2. Rakk
? Kude (TUGIKOE RAKK)
? Organ ehk elund (kops, maks, süda jne)
? Elundkond ehk organsüsteem
3. Organism või isend
4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud)
5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill
6. Kooslus
7. Ökosüsteem ? Biosfäär
? TAIMED
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre.
Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete
talitlust, sünteesib kasvu hormooni.
Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme.
Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside
tegevust.
Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab
hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes
Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini.
Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut
Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust
Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne
Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi
Kordamisküsimused 1.prax:
Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad?
Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud
jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline
paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike
mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest.
Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne-
kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid
transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused.
Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped?
Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud
proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei
hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapp
Organismide keemiline koostis
Ainete jagunemine:
1. Anorgaanilised ained (eluta loodus)
- vesi
- anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad)
2. Orgaanilised ained (elusloodus)
- valgud
- lipiidid
- sahhariidi biomolekulid
- nukleiinhapped (DNA, RNA)
- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid
(aminohapped, vitamiinid, hormoonid)
Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku.
Vesi
Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui
vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel
moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid.
Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees.
Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees.
Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega.
Dehüdratatsioon veekaotus.
Hüdrol�
Bioloogia I arvestus
1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile)
Etapid:
*probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs
*taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine
2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist?
*sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped
*rakuline ehitus
*aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused
*sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased
*paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine
*pärilikkus, nt. haigused puuliikidel
*areng, nt. kasvamine
*reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad
*kõrge organiseerituse tase
3. Elementide ja ainete rühmad
ELEMENDID
Makroelemendid Mikroelemendid
*organism vajab suures koguses *organismidel läh
Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab
varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton).
Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi. Temast alates nimetati kogu loodusteadust
füüsikaks või füsioloogiaks.
Aristoteles oli Platoni õpilane. Oli pigem loogik-teadlane, kui filosoof-moralist. Aristotelese
saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõtteliselt
need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis
eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Ta rajas ka formaalse
loogika. Aristoteles paistis silma oma klassifitseerimis-huvi poolest. Aristoteles võttis omaks
nelja elemendi kontseptsiooni ning lisas sinna viienda eetri kõrgemate sfääride jaoks.
1
Sissejuhatus
1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad
G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad,
peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed
determinandid. (E. Coli)
G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas
on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid,
välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore),
välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa)
2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus
~2 8µm
Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000.
3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus
~20 µm
Geenide hul
BIOLOOGIA I
TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu
Tsütoloogia rakuõpetus
Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset
Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond
Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest
Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe
Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud )
Elund ehk organ
Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna
Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon
Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel
Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad
Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid
Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid
Biotsönoos sama elupaiga taime ja loomakooslus
�
Keriloom Haug
( I tarbija) ( II tarbija)
Vetikas
(tootja)
S
12.10.2009 Bioloogia Kontrolltöö konspekt + õ.lk. 24-35 + www.kolesterool.net.
Loodus koosneb anorgaanilisest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses- anorgaanilised
ained.
Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele.
Orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad: -nafta põlevkivi kivisüsi pruunsüsi. Iga
organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad
keemilistest elementidest.
Kõige rohkem on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku.
Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida esineb organismis väga väikeses koguses,
kuid on siiski hädavajalikud.
DNA- pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest.
Vee tähtsus:
Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus
keemilistes reaktsioonides.
Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab
vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu
näiteks õlid ja
Mis on uurimismeetod:
1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid
2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös
kasutavad, teaduslikuks meetodiks
3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil
leidnud korduvat kinnitust
4. Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim
teaduslikeks faktideks
Mis on bioloogia uurimisobjekt:
1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,-
populatsioonid,-liigid ja ökosüsteemid
Teadusliku uurimismeetodi eristamine:
2. Probleemi püstitamine
3. Taustainfo kogumine
4. Hüpoteesi sõnastamine
5. Hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Mõisted:
Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega?
Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik,
ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid
aluseks elu tekkele.
Selgita neid katseid.
Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal.
Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja
metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja
seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja
elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks.
Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis.
Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist
moodustus vesiniktsüaniid HCN),
2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine
3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks
4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused
5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom
6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine
7.Turule lubatakse esimene GMO organism
2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all?
Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas
Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse
inimese huvides.
3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi.
-piimatooted (on leitud mitmesugused piima hapendamise viise)
-ravimitööstus (antibiootikumide väljatöötlemine, peitsilliin)
-biotõrje (taimekahjurite hävitamine toksiinidega või teiste organismidega)