Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindr...
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23
jah jah jah 5 enam ei, aga olen suitsetanud nii ja naa jah jah 59 jah nii ja naa jah ei 1 jah ei jah ei 0 jah nii ja naa jah ei 1 jah nii ja naa jah jah 1 jah jah ei 2 jah jah jah ei 0 jah nii ja naa jah ei 0,5 jah nii ja naa jah jah 0 jah jah ei jah 1 jah jah jah ei 4 jah Kas tudengite kehamass ja suitsetamine on seotud? Dispersioonanalüüsi abitabel Ei Enam ei, aga olen suitsetanud Jah 85 95 70 50 55 72 72 102 63 58 58 75 57 59 60 Mass 59 80 100 Mass
Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED 100 15,8 95 120 18,2 109 140 20,4 122 160 22,5 135 180 24,6 148
· ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid · vitamiinid on orgaanilised ühendid mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks Millest sõltub aine vahetuse kiirus? · kehamassist, mida väiksem on tema kehamass seda intensiivsem on tema ainevahetus · vanus, noorte ainevahetus on alati kiirem, kui vanade oma · keha temperatuur, mida madalam see on seda aeglasem on ainevahetus · toitainete hulk, mida mitmekülgsem seda parem
Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt Kasutai veo-, kui ka lihaloomana Praeguseks levinud üle maailma rohkem kui 70. riigis Värvuselt kuldne, punakaspruun, pruun Kere on pikk, tagaosa lühike, hästi arenenud lihased Iseloomulik on kerge poegimine ja vasikate väike suremus Sünnimass varieerub 40- 43 kg vahel. Täiskasvanuna võivad lehmad kaaluda 650- 850 kg, pullid aga 1000- 1200 kg. Tapasaagis on kuni 66 %
Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus ke...
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad
................................................................... 14 ,, -- . , , ". John Kay Tänapäeval ülekaalulisus on aktuaalne probleem terves maailmas. See on seotud ülekaalulise levimisega. Alates 2000 kuni 2005.a inimeste arv, kellel on liigne kehamass, suurenes kaks korda. Täna rohkem kui 1 milliard inimesi maailmas puutuvad kokku liigse kehamassi probleemiga. Venemaal umbes 50% täiskasvanutest inimestest on ülekaalulised, umbes 30% nendest on rasvumine (enam või vähem). Liigne kehamass oli tunnustatud erinevate haiguste tekkimise põhifaktoriks, näiteks suhkrutõbi, arteriaalne hüpertensia, maksa haigused jpm. () Laste ja noorukite ülekaalulisus on üks tõsistest probleemidest, mis seisab ühiskondliku tervishoiu ees 21
kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel
Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²) Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ehk Tsornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tsernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 51°2322 N 30°0559 E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7
Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui
Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega
Selleks kulutatakse energiat. KATABOLISM ehk lõhustumisprotsesside kogusus muundab suured molekulid väikesteks, vabastades seejuures energiat. Katabolismi ülesanne on muuta ka kehavõõrad, sealhulgas kahjulikud ühendid, kahjututeks. Ainevahetuse kiirust mõjutavad tegurid VANUS Noortel kiirem kui vanadel. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% SUGU Meestel kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. KEHAMASS Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. VALGURIKAS TOIT - kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. Kehaline tegevus, vaimne töö, emotsionaalne erutus, stress Assimilatsioon Raku tasemel anabolism Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, selleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismide energiaallikad on sahhariidid, rasvad, valgud. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Raku tasemel katabolism
vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP) ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma. ATP mängib olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. MIS MÕJUTAVAD AINEVAHETUSE KIIRUST? KEHAMASS- Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. SUGU- Meestel on ainevahetus kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. VANUS- Mida noorem, seda kiirem on ainevahetus. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% TOIT- Valgurikas toit kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. SPORT- Kehaline tegevus suurendab ainevahetuse protsessi. AINEVAHETUSE REGULATSIOON Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone mis on ained,
jah ei ei jah jah jah 3 ei rohkem kui aasta taga jah jah ei ei ei jah 0 jah viimase aasta jooksul nii ja naa jah ei ei ei ei 0 ei viimase aasta jooksul ei jah ei ei jah ei 0 ei rohkem kui aasta taga nii ja naa jah ei jah ei ei 0 ei rohkem kui aasta taga KINO viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Kas tudengite kehamass sõltub kinos viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Dispersioonanalüüsi abitabel viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Mass(kino viimane kuu) viimase kuu jooksul 80 viimase kuu jooksul 81 viimase kuu jooksul 59 viimase kuu jooksul 80 viimase kuu jooksul 68 viimase kuu jooksul 57
planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3 või 6 MJ ja seeduvat proteiini vastavalt 21 või 42 g. Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud
Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse
Mutt (Talpa) Koostas: Kadri Polakes LTK09 · Kehamõõtmed Tüvepikkus 11...16 cm. Saba pikkus 2...4 cm · Kehamass 60...130 g · Lühike must sametjas karv. · Silindriline keha · laiad, suurte küünistega käpad. · Üliväikesed silmad (läbimõõt l mm) jäävad enamuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised, mis on kaetud nahakurruga. · Saba hoiab püsti. · Nina tavaliselt erkroosa. Levik · Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel Labidataolised eeskäpad on hea määramistunnus. Elupaik- ja viis
Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%
Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes? 40-45 kg Millisel loomaliigil kodustatud vorm puudub? Filipiini pühvel Mis on konditsioon? Toitumus Kuna saavad veised keskmiselt suguküpseks? 6-8 kuuselt Kaua kestab (keskmiselt) lehma tiinus
Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast
kromosoomide arvu muutus, kogu kromosoomistiku kordistumine) põhjuseks vead meioosil või mitoosil mitmesugused pärilikud haigused ja häbled (downi sündroom 21 kromosoomipaar kolmekordne) 19. Mutatsioonide põhjused. Vastatud 18 küs all. 20. Miks enamik mutatsioone esinevad varjatud kujul? · 21. Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormiga tunnuste kohta. · Lai kehamass · Kitsas silmade suurus, juuksekarva paksus. 22. Ühe- ja erimunakaksikute olemus. · Ühemunakaksikutel tekivad erinevused keskkonnatingimuste tagajärjel. · Kahemunakaksikute erinevus tekib juba eri spermi ja munaraku olemusest.
· mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi) mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites,
EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542,6 10558,3 3,72 3,37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip EHF 1 617,3 8803,9 4,26 3,71 esimene Rasv_% - rasvasisaldus, % EHF 1 585,9 11231,4 4,08 3,67 kõrgem Valk_% - valgusisaldus, % EHF 1 587,3 11280,9 3,90 3,29 sorditu Piimakl - piima kvaliteediklass EHF 1 598,1 11589,1 3,61 3,12 esimene EHF 1 629,3 10291,2 3,71 3,26 kõrgem
Raskusjõu tähis on F Mis on jõud? Jõud on füüsikaline suurus Millega jõudu mõõdetakse? Dünamomeetriga Kuidas töötab dünamomeeter? Dünamomeetriga mõõtes määrad jõu suuruse vedru abil. Jõu tähis ja ühik? F on tähis ning N(njuuton) Mis on raskusjõud? On maakülgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kuidas on seotud kehamass ja raskusjõud(gravitatsioon)? Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud(gravitatsioon). Mida näitab g ? Tegur g näitab kui tugevalt taevakeha tõmbab antud kohas keha iga kilogrammi. Kui suur on g väärtus maapinnal? 9,8 N/kg. Kuidas arvutatakse gravitatsiooni(raskusjõudu)? F= m ∙ g Kus esineb elektriline jõud? Nt kui paned kile kahe paberi vasu ja hõõrud seda, siis selle tagajärjel tõmbab kile enda külge kõike, plus kui tahad kahte paberit kokku panna põrkuvad
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, ko...
Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. See tuleneb aja dilatatsioonist ehk aja aeglustumisest, see toimub suurtel kiirustel, kuna valgus läbib siis suurema teepikkuse. Seisumass: paigal oleva kehamass. Seisuenergia:seisva keha energia. Koguenergia: koosneb keha seisuenergiast ja liikumises või asendist tulenevast energiast. Kineetiline mass: liikuva keha mass.
..4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini
Klasside arvu leiab võttes vaatluste arvust ruutjuure, klassid peavad olema ühepikkused. Klasside intervalli leidmiseks (max-min)/vaatluste arv. Tuleb teha abitabel, kus on klasside ülempiirid, kuid viimase klassi ülempiiri ei pane. ·Klassidele sagedustabeli moodustamiseks vali Data Analysis..... Histogram. Input range: vaadeldavad andmed. Bin range: ülempiirid. Diagrammi tegemiseks kirjuta välja klassid. ·Kas kehamass sõltub pudru söömisest? Pivottable puder läheb row labelisse, kehamass values. Field settings, kui tahad muuta summa nt tudengite arvuks. ·Keskmised, standardhälbed ja standardvead ümardada ühe kohani peale koma ·Data analysis - Descriptive statistics annab kõik keskmised, min, max .. jne ·Alumine ja ülemine usalduspiir - = keskmine -+ usalduspiir ·T-test näited: kas autot omavate ja mitteomavate tudengite keskmised kehamassid on erinevad
Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Luts on röövtoiduline kala. Nooremad kalakesed toituvad vesikirbulistest, limustest ja kalamaimudest. Täiskasvanud luts kasutab toiduks prahikalu: kiisk, ahven, tint, rääbis. Muide, teadlased on kindlaks teinud lutsu erakordse võime nälgimisel - ligi kaks aastat. Seejuures võib tema kehamass väheneda ligi 74% võrra. Inimesed hindavad lutsu silmapaistvalt suurt maksa vitamiinirikka rasva tõttu ja tema liha rasvavaese, kuid maitsva dieettoiduna. Looduskaitse alla ei kuulu.
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni
1. Ainevahetus (mõisted, etapid, toiduained ja toitained ning nende liigitus. Ensüümid, ainevahetuse kiirus) Toitained jagunevad mikro- ja makrotoitaineteks. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde.
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega
Väikese piimatoodanguga 1000 kg Põhiliseks aretuskomponendiks läänesoome tõug, kuid on ka kasutatud dzörsi tõugu ja punasekirjut holsteini Värvus varieerub helebeezist punaseni Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus Kuulub hävimisohus olevate tõugude nimekirja Aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts Eesti punane Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga Taani punane tõug suurendas piimajõudlusnäitajaid; suurenes ka kehamass Kehaehituses eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad Kõrge piima rasva ja valgusisaldus Probleemiks rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass Eesti holstein Algselt nimetati eesti hollandifriisi tõuks Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai nimetuseks eesti mustakirju tõug Tänu hollandi tõule muutus kehaehitus kompaktsemaks, paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus;
Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 ?m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodangug a, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealiste l lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a.jõ udluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamis e võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug.Teised kavatatavad tõud:Suffolki tõug, Oksforddauni tõug;VP: Tekseli lambatõug,
u 1 k Muna- g Toodangu- Tõu Kehama Noorlindude kehamass Liik ja tõug toodang, Tapaküpsus, päeva suund päritolumaa ss kg realiseerimisel, kg tk k e h
neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigeri kehamass on emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge. Maksimaalne eluiga on neil 40 aastat .
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-...
Linask Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu- oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada ülekuumenemine ja ärakuivamine, langeb linask suveunne. Ta poeb sügavale mutta,
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa
Tiinete emiste söötmisel tuleb lähtuda nende kehamassist ja konditsioonist. Rühmasulus pidamisel tuleb valida ühte sulgu enamvähem ühesuurused- ja rasked emised. Söötmistase tiinetele emistele tuleks määrata lähtuvalt nende toitumisskoorist. Imetamisel tugevasti lahjunud emiseid tuleks sööta tiinuse ajal tugevamini, nende emakavälise kehamassi juurdekasv peaks olema 40 kg. Võõrutusjärgselt keskmises toitumuses olevaid emiseid võiks sööta arvestusega, et nende emakaväline kehamass suureneks tiinuse ajal ligikaudu 20 kg võrra. Pärast põrsaste võõrutamist heas konditsioonis olevaid emiseid võib sööta vastavalt nende elatus- ja lootetarbele. Et imetamisel kasutavad emised piima tootmiseks keha rasvasisaldust, siis tiinusaegse emakavälise kehamassi juurdekasvuks on tarvis katta eelkõige emise energiatarve. 20. Imetavate emiste söötmine ja pidamine Imetamisel tuleb emiseid tugevasti sööta, sest piima sünteesiks vajab emis rohkesti energiat ja söödatoitaineid
Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav. 5 EESTI TUMEDAPEALINE LAMMAS Eesti tumedapealise lamba sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi oksforddauni ja sropsiri tõugu jääraid ja uttesid. Eesti tumedapealistel lammastel on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. Uttedel on keskmine kehamass 70...80 kg, jääradel 90...100 kg. Ute keskmine aastane villatoodang on 4...5 kg, villa peenuse 35...36 m ning keskmine viljakus 1,4 talle poeginud ute kohta. EESTI VALGEPEALINE LAMMAS Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist evioti tõugu jääradega. Sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958. aastal tunnustati tõuna eesti valgepealine lammas.
Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8...15 cm Arvukus Eestis: Väga Kehamass: 80...150 vähearvukas, haruldane. grammi Elupaik- ja viis Eelistatult leht- või segametsades, hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Kerajas pesa on kas puuõõnes, vanas linnupesas või okste vahel. Liigub palju maapinnal. Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus. Oktoobrist maini viibib oma pesas talveunes. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega
Koger Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti väikseid ja mudaseid lompe. Lisaks iseloomustab kokre veel äärmiselt visa hing: nimelt võib ta talvel ellu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
