Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta
klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonna kaitsmiseks luuakse järjest karmimaid seadusi ja palju tõsisemalt suhtutakse seadusi rikkunud inimestesse.1
metsaloomade kodud hävivad. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleks suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. 3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja inimtegevusest sõltumatud metsatulekahjud (äike, isasüttimine). Peamised tekkepõhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; suitsetamine; lõkete tegemine; kuritahtlikkus; veduri sädemed; kulu põletamine; äike; isesüttimine. Metsatulekahjude kustutamine on erinev sõltuvalt põlengu liigist ja selle leviku kiirusest. Sotsiaalsed probleemid: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskkond (kliima, muld, vesi, inimtegevus)
Enneaegne summutamine ja kontrolli organiseeritus: Teed ja Dziibi rajad Tule tõkked Vee paagid, hüdrandid, Vee ventiilid Taimestiku töötlus Helikopteri väljakud tule ohutuse süsteemides Tuletõrjujate rühm Helikopter tulekahju kustutamas Tulekahjus allasurumise meetmed Tuletõrjujate meeskond Tule valve töögraafikud metsatöötajatele Metsatööde Organisatsioon Tuletõrje autodÕhu meetmed Tulekustutamise vahendid Ja nii ühtlasi ongi Küprose suurimaks probleemiks metsatulekahjud,mis tekivad enamjaolt ise, tänu üli soojale ja kuivale kliimale. Ja seda tuld on väga raske peatada. Tulekahjude ajal kulutab riik miljoneid, et neid kustutada. Energiamajandus Küpruse energiavarud on üsna keskmised. Tarbitakse elektrit, gaasi, puitu. Taastuvenergiat kasutatakse väga vähe või üldse mitte. Gaasi saadakse lähinaabritelt. Kaevandatakse ka põlevkivi ja pruunsütt. Nafta ja muu kütus ostetakse sisse. Välja müüakse puitu, aga see ei
90% 80% Kütus 70% Tööstuslik 60% palk 50% 40% Saematerja 30% l 20% Puitpaneeli 10% d 0% Tselluloos Paber Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha • Soome – illegaalne metsaraie, metsiste elualade hävimine Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha • Soome – illegaalne metsaraie, metsiste elualade hävimina
al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad,
Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav.
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma,
11. http://www.eramets.ee/life/index.php? option=com_content&view=article&id=72:austraalia-metsatulekahjud-haevitasid- 40-elumaja&catid=34:uudised&Itemid=57 11 Kokkuvõte Pea iga nädal toimub maailmas mõni looduskatastroof. Uudiseid lugedes või vaadates on kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud. 12 Lisad LISA1 Orkaan Irene Bahama saarel 2011 aastal. LISA2
o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa: o liikide hävimine, o põhjavee taseme alanemine, o erosioon, o kliimamuutused ARENENUD RIIKIDE JA ARENGUMAADE METSASUSE VÕRDLUS Arenenud riik o Metsamajandus hästi arenenud o Tselloloositööstus, ehitusmaterjalid, mööblitööstus puidu täielik kasutus o Metsatulekahjud, endistes sots riikides võb ka esineda üleraiet(nt Poola, Ungari, Tsehhi, Eesti) Arengumaad o Metsamajandus vähearenenud o Toodetakse ümarpuitu ja eksporditakse o Alepõllunduse tagajärjel metsade hävimine(metsatulekahjud)
MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB HAPPEVIHMADE MÕJU ARHITEKTUURILE · HAPPEVIHMAD MÕJUVAD
Õhusaaste Triin Veetamm 12 B Õhusaaste selgitus Õhusaastatus on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele kahjulikud Õhusaaste põhjused Inimtegevus: Click to edit Master text styles metallurgia, Second level naftatöötlemine, Third level Fourth level transport, Fifth level metsatulekahjud, kivisöe kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanid, äike Õhusaaste tagajärjed Kahjustuvad okaspuud Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level murenemine Third level Veekogudes muutub ...
SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad g...
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Pillerin Palo Rõngu Keskkool 11.klass Erinevad puidutööstusega seotud keskkonna probleemid · Röövraie · Üleraie · Metsatulekahjud · Ohustatud liigid Üleraie · Võetakse maha metsa rohkem, kui on soovituslik. · Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu . · Arengumaades põhjustab üleujutusi, muldade hävimist. · Kõrbed laienevad pidevalt. Röövraie · Röövraie on kontrollimatu metsaraie. · Raie kogumaht on 11-13 miljonit tihumeetrit aastas. · Suureneb põllumaade osakaal. · Erinevate isendite arv väheneb. Üleraie ja röövraie tagajärg
Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
. . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6. Laamtektoonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6.1. Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7 6.2. Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7. Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7.1. Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 7.2. Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 8. Veevarud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 8 8.1. Jõed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8, 9 8.2. Järved. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on umbes 3 km pikk. Ehituse käigus kukkus alla 19 ehitajat, kuid kõik nad jäid ellu, sest ehituse ajaks oli silla alla paigutatud kaitsevõrk. Tänapäeval on sild enesetapjate meelispaigaks. Ülesõit maksab.Aastas sõidab üle silla 40 miljonit sõidukit
Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad *Metallurgiatehased *Keemiatehased *Transport *Tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega *Mullaprotsessid *Väetamine Happevihmade mõju elusloodusele
Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. d) Ökosüsteemides valitsevat tasakaalu võivad mõjutada võõrliikide sissetoomised, perioodiliselt võivad mõjuta- da metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused. Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest, kui ökosüsteem on liigivaene, siis ühe liigi kadumine võib ökosüsteemi hävitada. e) Aineringete all mõeldakse elus- ja eluta looduse vahelist ainete ringlust. Elus- ja eluta looduse vahel ringle- vad süsinik, lämmastik, fosfor, väävel, hapnik ja vesi. Organismid toodavad eluta loodusest pärit
Antarktiline õhk- külm ja kuiv Front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad, kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused Happesademete teke ja mõju Fossiilsete kütuste põlemine, metalli sulatamine, metsatulekahjud. Hävitab okaspuude okkaid katvad vahakihi, samblikuliigid vähenevad, veekogudes kalad hukuvad, vaesub liigiline koosseis.
· Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed,
Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine
küpress, oliivipuu, loorberipuu VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5
Põllumajandustooted Puuviljadkasvatatakse ise- apelsin, mandariin, greip, sidrun, õun, banaan jne. Samamoodi ka köögiviljad- sibul, kartul, tomat, kapsas ja Veel varustatakse ennast ise oliivide, suhkrupeedi, nisu, kaera, rukisega. Eksport apelsinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, pirnid, virsikud, ploomid, aprikoosid, tomatid, sibulad ja oliivid. Maailmas esimesel kohal on ta tomatite apelsinide, sibulate, mandariinide ja oliivide eksportimisega. Import Puit Metsatulekahjud Aastas hävib tules ca 120 000 ha metsa Eesti puidutoodang huviorbiidil Spetsialiseerumine Umbes poole moodustab puu- ja köögivili Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi-
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. ...
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad.
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o ma...
.........................................................................................7 9. Kliima..............................................................................................................................7 10. Sademed..........................................................................................................................8 11. Keskkond........................................................................................................................8 12. Metsatulekahjud..............................................................................................................9 13. Ilmastiku katastroofid.....................................................................................................9 14. Veevarud.......................................................................................................................11 15. Jõed.....................................................................................................................
kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid, meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb hinnata seda rahu ja vaikust mida pakuvad Eesti rohelised metsad, ilus meri ja linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu valinud , saavad magama minna ja üks kord päevas tasuta süüa.
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.1...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
kokkulepped 4)preemiad püügist loobumiseks 1-2 m3/ha 2)Loode-Ameerikas kuni 20 m3/ha Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude 3)Hõredad,mdalad 4)hästi säilinud 5)peamine tarbepuidu vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad 3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade
Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel)
in Srinagar, Kashmir, Mar. 13, 2006. Õhusaaste · Fossiilkütuse elektrijaamad, tehased ja prügipõletusjaamad; · Sissepõlemismooto- rite kasutamine; · Keemiatööstus; · Ehitusel värvid, aerosoolid Metsatustumine ehk deforestatsioon · Alepõllundus, küttepuude hankimine ja teedeehitus (40 50%); · Intensiivne põllumajandus (1020%); · Karjatamine (10%); · Istandused (5-10%); · Metsatulekahjud (115%); · Ehitus. Taastumatute loodusvarade hävimine · Hoolimatu tarbimine; Taastumatute loodusvarade varud ei täiene küllalt kiiresti · Taastuvate loodusvarade vähene rakendamine. Probleemide leevendane · Pereplaneerimine · Abieluea tõstmine · Laste arvu piiramine · Taastuvate loodusvarade laiem kasutuselevõtt · Ülerahvastumisega juba kaasnenud tagajärgedega tegelemine Videod 1
üks maailma juhtfiguure. Saksamaa ekspordib rohkem puitu kui Hispaania, eriti palju ekspordidakse paberit ja paberitooteid, puitpaneele ja saepuru. Mõlemad riigid on Euroopas suurima metsapindalaga. Millised on peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias ja Saksamaal? Peamised metsadega seotud probleemid Saksamaal on happevihmad ja tööstussaaste, mis on mürgitanud paljud metsad. Peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias on tööstussaaste, metsatulekahjud ja võõrliigid. Jätkusuutlik metsamajandus Saksamaal ja Hispaanias Mõlemas riigis on metsade kadumise vastu võitlemiseks käivitatud puuistutamise projektid Saksamaal toimitakse looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa mets muutunud ja järk- järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks.
· Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus *uute liikide sissetoomine * saastamine * metsaraie *asulate rajamine 3. Välised tegurid *looduskatastroofid * metsatulekahjud * üleujutused * meteoriidid Kõige suurem Ös on BIOSFÄÄR- kiht ümber maa, mis sisaldab elu 1. ÕHK, atmosfäär, 20km 2. VESI, hüdrosfäär, 11km 3. MAA, litosfääri ülemine osa
• Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades,
- migratsioon( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm.) Geenivoolu peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Rajajaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. 5.Looduslik valik - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasusest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla nii
c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks. e) rasked masinad metsas Tagajärjed: a)Demograafiline plahvatus b)Maaressursside ja elupaikade vähenemine c) Mullaviljakuse vähenemine d) veepuudus, epideemiad e) kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid. f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad d)sooldumine (üleniisutatus kuivadel ja põuastel aladel) Füüsikaline degradatsioon: a) asulate,linnade laienemine
• Lahtine, taimkatteta pinnas • Sademed, lumesulamisveed TUULE-EROSIOON Kõrbsetumine • SAHEL - Sahara kõrbe ülemineku osa; kõrbete laienemise piirkond • Sademete vähenemine ja põaperioodide pikenemine • Looduslikud savannimetsade tulekahjud inimtegevusest põhjustatud • Laialdane põdude rajamine ja looduslikul taimkatte hävitamine • Algelised töövõtted - maade välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga • Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku • Metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks. Tagajärjed • Maaressursside ja elupaikade vähenemine • mullaviljakuse vähenemine • toidupuudus, näljahädad • veepuuudus, epideemiad • kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid • elutaseme langus Pedosfäär Aeg • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad
Enamasti käiakse koolis 6-eluaastast kuni 16 aastani, mõned ka 18-eluaastani. Huvitava faktid Hollandlased kes enne James Cook käisid Austraalias nimetasid seda maad New Holland-iks Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk Austraalia kõrgeim temperatuur on olnud +51 kraadi ja kõige madalaim temperatuur +23 kraadi Austraalia looduslikud ohud on tsüklonid (orkaanid), põud ja metsatulekahjud. Suurimad tapjad on aga kuumalained Austraalased tegid kindlaks, et haid on immuunsed kõiksuguste haiguste eest Austraalia meeste eluiga on umbes 77 aastat ja naistel 82 aastat. Oodatav eluiga aborigeenidel Austraalias on umbes 20 aastat madalam kui teistel austraalastel Sydney ooperimaja Uluru ehk Ayers Rock Video Austraaliast Tänan tähelepanu eest !
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike · väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trük...
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t ...
suurem vaenlane on teine eestlane. Pahatihti see ongi nii. Mind häirib ka see, kui mingid venelased hakkavad Eesti riigis märatsema ja oma õigusi taga nõudma. Eestlased ju ei lähe kusagile teise riiki ega hakka seal nõudma eestikeelset õpet. Samuti on kurvastav see, et kõik meie riigi kodanikud ei oska hinnata seda ilusat, mis meil on, ja lagastavad loodust. Pärast piknikku ei koristata enda järelt ja tihti tekivad hooletuse tagajärjel metsatulekahjud. Kui aus olla, siis pole Eestis midagi sellist, mida mõnest teisest riigist ei leiaks. Eesti on väike hall hiireke, kes ei paista loomariigis millegi poolest silma. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantastiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoloogia ja suure alkoholi tarbimise poolest on Eestit maailmas märgatud. Eestil on häid ja halbu külgi. Kuid mina püüan igati kaitsta Eestimaa väärtusi, et Eesti riik ja eestlased kunagi ei kaoks, ning tekitada
läänemaailmat ja USA-d rünnata(Al-Qaida). 8. Globaliseerumine on osalt negatiivne nähtus, kuna majanduses suretatakse väikeetootjaid rahvusvaheliste suurettevõtete pealetungiga, tekib aina suurem lõhe rikaste ja vaeste riikide ning inimeste vahel, suureneb tööpuudus. 9. Maailma ülerahvastatus, mis kujutab suurenenud tarbimise tõttu ohtu loodusressurssidele ja CO2 emissiooni tõttu ka kliimasoojenemisele. Vihmametsade maharaiumine ja metsatulekahjud, mille tõttu satub atmosfääri üha enam süsinikku , tekitades kasvuhooneefekti. Mageveevarude lõppemine, mille peamine põhjus on põllumaa niisu-tamine Kalavarude lõppemine on tingitud püügimahtude suurenemisest. Osooniaukude teke on inimtegevuse tagajärg. Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10. Postmodernism vastandub oma olemuselt
liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Üheks suureks metsasaaste teguriks on kindlasti metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Näiteks hõlmasid metsatulekahjud möödunud suvel rohkem Ida-Virumaad, kus tules sai kannatada ligi 200 ha metsa. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka tohutul hulgal õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Need õhku paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad
NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsi...
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui see, et kuidas ma siin elan, kas olen keskklassist või siis rikkurist puuraidur. Ei saa öelda, et ka puuraidurid selles nii väga süüdi on, et metsa väheks on jäänud, on ka palju muidu põhjuseid, näiteks metsatulekahjud. Kahju, et on nii jultunuid inimesi kes lihtsalt lähevad ja panevad metsa põlema, aga ega nende vastu ei saa. Viimastel aegadel üha rohkem ja rohkem on hakatud istutama noori puid, mille käigus luuakse uusi metsasi. Globaalseks probleemiks on tõusnud veereostus, eriti palju on räägitud Läänemerest on mis on suur reostuse ohver. Seda on põhjustanud ikka ainult üks asi, inimese hoolimatus. Inimene on see, kes saadab merele laeva, mida pole eelnevalt kontrollitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
