Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel
moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond.
12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1
Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula
teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt,
HAIGUSTE ÜLEKANDUSMIE VÕIMALUS-SUUR-viljastumiseks peavad loomad kokku puutuma ja kehavedelikke vahetama 7. Mis on lõigustumine, millal see aset leiab ning milleks seda vaja on? Protsess kus sügoot hakkab mitoosi teel jagunema.hakkavad arenema looteväiksed kestad toimub 2 v 4 raku staadiumis Tähtsus-taastatakse hulkraksus,moodustuvad rakkude vahelised kontaktid,taastatakse normaalne tuuma suhe 8. Lootekestad: kõldkest, kusekott, vesikest, rebukott - milleks neid vaja on? vesikest e aminion-kõige lootepoolsem,kaitseb põrutuste eest ja kuivamise eest,hoiab püsivalt temp kusekott e allantios-kujuneb nabaväädiks,see ühendab loodet ja platsentat,loote jääkainete ja gaasivahetus kõld e koorion-osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel rebukott-algne toitevaru 9. Ühemunaraku ja erimunarakukaksikud, siiami kaksikud kuidas alguse saavad? 10. Platsenta ja selle tähtsus
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee
veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate
Arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega. Otsene areng-selle korral on vastsündinu sarnaneb oma vanematega. Moondeline areng-vastsündinuerineb oma ehitusplaanist täiskasvanud organimist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium.Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng-selle käigus läbitakse muna vastse ja valmiku staadium.Rohutirts,tarakan,lutikas.Lootekestad:kõldkest,kusekott,vesikest. Lootekestad kaitsevad ,lootelehtedest arenevad loote elundid ja elundkonnad.
Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Taime looteline areng toimub idus. Katteseemnetaime generatiivne areng areng algab viljade moodustumisega. Katteseemnetaimede embrüogeenis moodustub idu. Bioloogilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine., kehatemp. langemine, lihaste kangestumine. Lõigustumine>Kobarloode>Areneb blastotsüst>Embrüoblast (sellest areneb loode)>Lootekest>Kusekott ja Vesikest>Platsenta Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp
Inimese embrüogenees hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. Inimesel esineb täielik lõigustamine. Järgnevalt paigutavad embrüoa rakud ümber ja areneb blastotsüst see koosneb ühest rakukihist, sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustub hiljem välise lootekesta kõldkesta. Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel
areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest
Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. (loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks.
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud
tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote ühendamine platsentaga) kasulik: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, kahjulik:
Liigub passiivselt Haploidne Viburiga kromosoomistik Valmivad menopausini Surmani Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru
takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6. Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast 7. Moodustub väline lootekest e. kõldkest 8. Moodustuvad kaks sisemist lootekesta kusekott ja vesikest. 9. Vesikesta õõnes olevas vedelikus areneb loode 10. 6-7.päeval kinnitub embrüo emakaseinale 11. Kõldkest ja emakakest kasvavad kokku platsenta Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1.Ainevahetuslik 2.Platsentaarbarjäär 3
samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e
kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast
moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks
seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid: 1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine ja kuumarabandus
Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka
kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond.
Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt
Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond
Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained,
a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega.
10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad:
karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks
rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna,
tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses
trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik o Kaitse põrutuste eest o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale
23 kromosoomi Mõlemad on sugurakud Haploidsed rakud Arenevad meioosi teel 19. Millal arenevad lootekestad ja miks neid vaja on? Millised need on? · Põisloode - 7 päeva pärast arenevad välja - Arenevad ajutised organid - 1)kusekott -> nabaväet 2)vesikest -> lootevesi 3)irdkest-> platsenta (lootepoolne) 20. Lootevee ja platsenta ülesanded · Lootevesi kaitsta põrutuste, külma, veekaotuse, raskusjõu eest. Kaaluta olek urineerimiskeskkonnaks. · Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus
-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub
meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid) • Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased) … areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/ Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. • Allantois ehk kusekott Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. • Koorion ehk kõldkest ehk irdkest Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Rakkude diferentseerumine ehk (nende ehituse ja talitluse) eristumine Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt. Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees.
jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid. Bioloogilised tegurid- viirused, süüfilis, ema väärtoitumine Keemilised tegurid- ravimid, alkohol, suitsetamine, olmekeemia Füüsikalised tegurid- kiirgused, põrutused, rõhkude vahe 14
Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp. Muutuste eest. Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond. 34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone. 35) Kuidas nim
viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel
Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm
(umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3
Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel
kasva. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete poislootele. Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse koldkesta, kusekotti ja vesikesta. amnion - (vesikest) uks loodet umbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Allantois (kusekott) uks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Koorion (koldkest) loodet ümbritsev valimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva koldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seadusparasus, mille kohaselt
annaabi.ee 
