Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu Areng on iseloomulik organismidele -See algab sugulise paljunemise korral viljastumise hetkest surmaga Kõik organismid reageerivad ärritustele TAKSIS-liikumine ( lähenedes välisärritajale või kaugenedes sellest) KOMOTAKSIS- kinglooma reaktsioon soolakristallile FOTOTAKSIS- silmviburlase liikumine valguse suunas MORFOLOOGILINE TUNNUS välisehitus ( organismil ) Kohastumine on kõigi liikide üldine omadus -kõik need liidis , kes ei suuda keskkonna tingimustega kohastuda surevad
tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine. Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi dominantse ebahügieenilisuse tunnusega kärbsed aga ei eemalda!
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva.
- Vastsündinud 12-18h - Imikud 14-15h - Väikelapsed 12-14 - Koolieelikud 11-13 - Koolilapsed 10-11 - Noorkuid 8,5-9,5 - Täiskasvanud 7-9 67.Bioloogiline kell Biorütmide geenid - Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel - Äädikakärbse perioodilisuse geenid - Biorütmid taimedel - Biorütmid loomadel - Ajavahe mälu inimestel Käitumisgeenid - Kemo- ja fototaksis - Putukate pesakoristuskäitumine - Seksuaalne käitumine Biorütmid inimesel - 23 päeva füüsiline tsükkel - 28 päeva emotsionaalne tsükkel (mensturatsioonitsükkel) - 33 päeva intellektuaalne tsükkel Inimese tsirkaadianrütm (24h) - 00.00 kesköö - 02.00 sügavaim uni - 4.30 madalaim kehatemperatuur - 6.45 kiire vererõhu tõus - 7.30 lõpeb melatoniini sekretsioon - 8.30 seedetrakt hakkab tööle - 9
päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse geneetiliste faktorite poolt, 1/3 osa tunnusest avaldub aga koostoimes ja keskkonnamõjutuste tulemused 10. Laste adopteerimine 11. Bioloogilised rütmid inimesel 1. Biorütmide geenid a. Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel b. Äädikakärbse perioodilisuse geenid c. Biorütmid taimedel d. Biorütmid loomadel e. Ajavahe mälu inimesel 2. Käitumisgeenid a. Kemo- ja fototaksis b. Putukate pesakoristuskäitumine c. Seksuaalne käitumine 12. Unetsükkel REM staadium = magamine (atsetüülkoliin). Unenäod Lühiajalised ärkvelolekud Une sügavus (Staadiumid 1-4) Une pikkust mõjutavad geenid (nt. geen ABCC9) Vastsündinud (0-2 kuud) 12-18 tundi Imikud (3-11 kuud) 14-15 tundi Väikelapsed (1-3 aastat) 12-14 tundi Koolieelikud (3-5 aastat) 11-13 tundi
ontogeneesiks ehk organismi individuaalne areng. Loomaringis võib areng olla: otsene- järglane on sarnane vanematega. kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus
Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest (kõdunevas materjalis leidub). Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. 8) Nuuterseened Riik: Limaseened u 29 liiki, rakusisesed parasiidid zoosporangiumid (sek. zoospoorid). Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. 9) Hõimkond: Munasseened Riik: esiviburlased
toimel tekkivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel (hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 333. Liikumine toidu suunas: liikumisaktiivsus toidu suhtes on geneetiliselt määratud, ringirändajad vastsed liiguvad pidevalt ega asetse toidu suhtes ühtlaselt, paigalistujad vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi 334. Kemo ja fototaksis: bakterite ja teiste mikroorganismide liikumine toidu (kemo) suunas ja valguse (foto) suunas on adaptiivse tähendusega, kõrgematel loomadel uuritud suguatraktantide toimega 335. Pesakoristuskäitumine: ebahügieenilisuse tunnus on dominantne, haploidsete isaste tagasiristamisel hügieenilise diploidse emamesilasega saadakse järglaskonnas nelja tüüpi töömesilasi suhtes 1:1:1:1 (hügieenilised, avavad kärjekannud aga ei kõrvalda
p * Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.)* füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele Kujuneb välja kogu grammatiline struktuur kõik molekul, magnetväli, valgus, gravitatsioon sõnaliigid ja grammatilised op, kirjeldatakse kogu kemotaksis, magnetotaksis, fototaksis, geotaksis meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista I. 1. Assotsieerunud tunnused* Igasugused väljamõeldud ülemeelelist maailma. tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse I. 2. Asjad* Tuvid õpivad asjade kategooriaid rühma erineval nn
konteksti valikuga X Ainuraksest inimeseks ... ja edasi 0. Meelelised tunnused * Kõik elusorganismid on võimelised õppima. Ainuraksed kas liigikogemusest, geenide lateraalsest ülekandest või "õpivad" sama reaktsiooni kiiremini alustama. * Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele molekul, magnetväli, valgus, gravitatsioon kemotaksis, magnetotaksis, fototaksis, geotaksis I. 1. Assotsieerunud tunnused * Igasugused tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale I. 2. Asjad * Tuvid õpivad asjade kategooriaid kasside, lillede, autode ja toolide pildid pildi nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt 80% - ni.
kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas · Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant · Negatiivne taksis - repellent Mikroorganismid võib jagada 4 põhirühma: · Kerabakterid e kokid
4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1. kemotaksis - See on suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul , 2. aerotaksis Aerotaksis on hapniku mõjul toimuv suunatud liikumine , 3. fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul , 4. magnettaksis 1970. a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast bakterid (Aquaspirillum magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas. Põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud aga lõunasuunas
Päikesekiirgus - peamine Maal toimuvate geofüüsikaliste ja bioloogiliste protsesside energiaallikas – 35% peegeldub tagasi, 15% neeldub atmos ja 50% aluspinnas. Otsene kiirgus S, hajus kiirgus D, summaarne kiirgus Q. FAR – fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus – 380-710 nm (inimesele nähtav 380 – 780 nm). Taim kasvab ja areneb normaalselt kiirguste lainepikkuste vahemikus 400 – 800 nm. See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse (Ph, fototaksis, fotoperiodism, idanemine, säilitusainete moodustamine jm). Albeedo – pinna peegeldusnäitaja (0 – 1, peegelduva kiirguse intensiivsus võrreldes pealelangeva kiirgusega Kiirgusbalanss – aluspinnale (muld, vesi jm) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 47.Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. Oli 25.05.18 eksamis (seotud toiduahela küsimusega) Organismis. Toiduahelas. Toiduahelas
18. Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja suhtes, orientiiride kasutamine), nende erinevused ja näited. 1) Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja suuna tajumist looma poolt. 2) Taksis. Samuti väga lihtne orienteerumismehhanism. Eeldab ärritaja suuna tajumist. · positiivne taksis liikumine ärritaja suunas (näiteks positiivne fototaksis liikumine valgusallika suunas) · negatiivne taksis - liikumine ärritajale vastupidises suunas (näiteks negatiivne geotaksis liikumine maa külgetõmbejõule vastupidises suunas, st. ülespoole) 3) Liikumine ärritaja suhtes nurga all postituvid kasutavad orientiirina päikest, maakera pöörlemise tõttu päikese nurk muutub, tuvid peavad lennusuunda korrigeerima. 4) "Maamärkide" ehk orientiiride kasutamine
sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 36. Signaaliülekande mehhanismid bakterirakus raku liikumisel kemoatraktandi kontsentratsiooni tõusu suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline
krüsanteemid, kanep, hirss; pikapäevataimed ca 18 tundi- oder, rukis, päevapikkuse suhtes ükskõiksed- võilill, tomat). Nt: õite avanemine hommikul ja sulgumine õhtul (nurmnelk, õhulõhed). Nähtav valgus loomadel- nähtav valgus tagab loomadel nägemisaistingu, kusjuures nii must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms. Päevapikkus võib mõjutada paljunemistüüpi ja sugude suhet- lehetäide suvine põlvkond (partenogenees ja kõik emased). Inimesel rakendatakse ka valgusravi, teraapilise toimega (inimene on pool tundi 2500- 10K luxi käes), depressiooni ennetamiseks, tõstetakse seotoniini taset ja langetatakse melatoniini taset.
Diferentseerumise käigus toimuva signaalse transduktsiooni kaskaadis osalevad treoniin/seriin kinaasid, mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 88 19. Kemotaksis Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline
annaabi.ee 
