1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostisti...
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindl...
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säi...
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. ...
antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll) Kromoplast Kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht, mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool Läbi selle toimub ainete trantsport : Aktiivne: enamik molecule on nii suured, et sellleks on vaja lisaenergiat või ainet muuta Passiivne : ained saavad ilma lisapingutuseta liikuda, läbi poori ( O2 ; CO2; H2O ) Difusioon läbimine (gaasiliste aineosakseste liikumine)
3) Lihaskude – pikliku kujuga rakud, mis sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Vöötllihaskude skeletilihastel, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude. 4) Närvikude – rakud ehk neuronid on pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud selja- ja peaaju ning närvid ja närvisõlmed. Omane närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi neuraalse regulatsiooni teel ühtseks tervikuks. 11.Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks Tuum – asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust Tsütoplasmavõrgustik – sileda- ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi me...
RAKK 2 Rakud jagunevad : · Loomarakk · Taimerakk · Seenerakk Rakud võivad olla eeltuumsed või tuumsd. See tähendab, et kui rakk on eeltuumne siis rakus ei ole tuuma vaid kromosoomid.Eeltuumsed rakud on näiteks bakterid, amööbid. Nad võivad olla kerajas, pulkjas, keerjas. Amööbil puudub kindel kuju. Päristuumne rakk on see , et rakus on tuum ja selle ümber 2 membraani ja nendest on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on :
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
· Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke kudedeks. Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus. Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust
1)Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. 2)Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. d)Rakul on olemas kõik elutunnused. KARL ERNST VON BAER(1792-1876)-balti sakslane.Avastas imetaja munaraku ja viljastamise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. 3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastam...
ensüüme b) Sekundaarne lüsosoom – sisaldab ka lagundatavat ainet c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja Golgi kompleks membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e
seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed Ainuraksed: kingloom, ripsloom, amööb, vullvetikas, pärmseen (toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad) Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab
Tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks Rakuteooria põhiseisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikus kooskõlas Rakud jagatakse: 1) Prokarüoodid ehk eeltuumsed- puduub piiritletud tuum, esimeb vähem organelle, näiteks bakterid 2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud Loomarakk Tsütoplasma- poolvedel aine, 60-90% vett, vees lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained Tähtsus * Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö * Tagab toitainete laialikandmise rakus Rakutuum Kromatiin- rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromosoom- DNA ja valgu kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse Homoloogilised kromosoomid ehk paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene
· Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)
poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda. Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist. bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda sünkroonselt bakteri genoomiga paljude põlvkondade jooksul, ilma et viiruse enda geenid avalduksid. Niisugust nähtust nimetatakse lüsogeensuseks. LOOMARAKK Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast
või fagotsüteeritud aineosakesi, Golgi kompleks membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, mitokondrid membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine, varustab rakku ATP molekulidega. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen On kest On kest, Puudub, erandiks munarakud 2. Kest tselluloosist, kitiinist, (lubikest, valkkest, nahkkest) ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3
docstxt/130269552672082.txt
· Tuum on ümbritsed rakumembraaniga · Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud oraanilist ainet · Paljunevad eoste abi · Seeneniidid on sõltuvalt liigist on kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks Tähtsus looduses ja inimese elus · Inimese elus : · Looduses: · 1) inimestele toiduks · 1) lagundajad · 2) kasutatakse ravimites · 2) sümbiondid Kokkuvõttev tabel Tunnus loomarakk taimerakk seenerakk bakterirakk rakutuum 1 aga võib 1 Võib mitu olla Ei ole olla ka mitu plastiidid pole Kloro,floro,pro Ei ole puudub mo tsütoplasma On olemas On olemas On olemas On olemas mitokonder Olemas Olemas Olemas puudub ribosoom Olemas Olemas Olemas olemas
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS TAIMERAKK LOOMARAKK SEENERAKK Rakukest, tselluloos - Rakukest, kitiinist Suured vakuoolid - Väikesed vakuoolid Plastiidid - - - Tsentrosoom Mõnel on
vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. 1.Mis on mitoosi põhieesmärk? Saada identsedi tütarrakke. 2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis? Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks. 3.Selgitage mitoosi tulemust. Ühest rakust saadakse kaks rakku. 4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik.
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2. Rakkude mõõtmed ja kuju. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud...
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid 3. kromoplastid NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. TAIME JA LOOMARAKK Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem. Vakuooli ülesanded: 1. veetalletajad 2. sinna kogunevad varuained 3. jääkained, mürgised ained 4. sisaldavad loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seente ehitus: enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest hüüfidest, mis moodustavad omakorda mütseeli. Seente paljunemine: nt pärmseened punguvad, suurem osa siiski eoste abil.
· Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma : ______ ja __________ · Valgu monomeerid on _________ · Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ___________ · Organismis sünteesitud orgaanilisi ained nim. ___________ · Glükoos kuulub polüsahhariidide , ___________ ja ___________ koostisse · Inimese sisesekretatsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nim __________ Loomarakk Kromosoomid (DNA )päriliku info talletamine Ribosoomid (RNA, on väikesim organell) valgu süntees ja trantsport Lüsosüüm (ensüümid, membraanne) ebavajalike molekulide lagundamine ja talletamine , ,,prügikast" Tsütoplasma (vesi ja selles lahustunud ained) stabiilne sisekeskkond, ainevahetus , ühendab raku Tsütoskelett annab kuju, tagab rakkude liikumise Mitokonder (autonoomne DNA ja ribosoomid , membraanne, kõik mitokondrid pärit emalt)
5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma lajalivalgumise. Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine- ning energjavahetuse. Mitokonder mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks.
Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas - Vennad Janssenid – liitmikroskoop - Robert Hook – valgusmikroskoop, raku mõiste (cellula) (1665) - Antony van Leeuwenhoek – mitmesugused liitmikroskoobid, uuris ainurakseid (kingloom, amööb) (elas 1632-1723) - Karl Ernst von Baer – imetaja munarakk (embrüo) (1826) KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Matthias Schleiden ja Theodor Schwann – I postulaat (1838, 1839) - Rudolf Wirchof – II postulaat (1858) 2. Hulkrakses organismis on rakkude ehitus ja talitus kooskõlas. Epiteelkude – naha pindmine osa, ümbritseb siseorganeid, limaskestad Sidekude – luukude, rasvkude, veri Lihaskude – skeletilihaste vöötlihaskude, siseelundite silelihaskude,
Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad) 1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2
11.Rakutuum- Juhib rakku, säilitab DNA Taime rakul veel: 1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne Kloroplastid roheline fotosüntees Kromoplastid punane, kollane õied, viljad Leukoplastid värvusetu varuainete säilitamine 6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk Rakutuum Rakutuum Mitokonder Mitokonder Sarnane Ribosoom Ribosoom Rakukest Puudub Kloroplast Puudub Erinev Suur vakuool Puudub 7. Võrdle prokarüoote ja eukarüoote. Tunnus Prokarüoodid(eeltuumsed) Eukarüoodid(päristuumsed)
Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3
kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist
Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan
..........................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid: Membraan ..................................................................................................................................9 Tsütoplasmavõrgustik ..............................................................................
Taimerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Loomarakk: https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Seenerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk Bakterirakk: https://www.slideshare.net/mobile/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid loomarakk- tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid seenerakk-eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid 35. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist.
Loomarakk https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Taimerakk https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Seenerakk https://www.quora.com/Is-fungi-a-multicellular-or-unicellular-organism Bakterirakk https://www.slideshare.net/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
värvuse. Teiste organismide ligimeelitamiseks. Leukoplastid sisaldavad varuained, nt kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisvaru. T- taimerakk; L-loomarakk -taimerakk -loomarakk
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen
-tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus. V: DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta looma-, taime-,seene- ja bakterirakku. V: Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk karüootide rühma.Seened on eukarüootsed ja heterotroofsed. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. 12. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. V: Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid
KORDAMINE 1.Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud
annaabi.ee 
