sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi ei fotosünteesi e on heterotroofsed, loomne toitumine hüüf – 1 seeneniit mütseel – seeneniidistik kest-kitiin vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid toitumine-osmoosi teel
sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused Neil on nii passiivseid kui ka aktiivseid kohastumusi enda kaitseks ja varjamiseks. Passiivne näiteks varjevärvus Sisalikud ajavad laiali eri liikidel eri paikades pea ümber asetsevaid nahakurde Aktiivne seisneb mitmesugustes käitumiskohastumustes Sisalike puhul levinud kaitsekohastumus on sabast loobumine. Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See teeb kallaletungija nõutuks ja sisalik pääseb põgenema. Tähtsus looduses ja inimeste elus Neil on oma kindel koht looduses: on erinevate toiduahelate lülideks toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. on kahjurite arvukuse piirajaks ja hävitajaks Mõned pildid Huvitavaid fakte Sisalikke on üle 5600 liigi Maailma suurim sisalik Komodo varaan
Vakuool (T) tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid. varuaineid. Samuti ka b) Kromoplastid kaitsekohastumus. c) Leukoplastid Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Kloroplastid sisaldavad Kloroplastid on olulised rohelist pigmenti klorofülli. fotosünteesiprotsessis. Kromoplastid sisaldavad Kromoplastide karotinoidid pigmenti karotinoide. annavad taimede viljadele
võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm. Kus kalad elavad? Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi
jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa. Siiski ei ole pistesääsklased toituvad küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist. Näiteid kärbeseliste liikidest Kibun (Chrysops sp.) krabiämbliku küüsis Röövkärbes (Asilidae)
Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk. Ribosoom – valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita. Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid
ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi.kõrged temperatuurid ei sobi fotosünteesiks 25-35 max. kiiruse saavutab(parasv) aga troopikas 45'C 2. valgus- kui valgust vähe, siis kiirus sõltub lineaarselt valgustugevusest, teatud valgustugevuseni kasvab, kuid fotosüntees enam ei kiirene. Liiga tugev valgus võib osutuda taimele kahjulikult, mis läheb klorofülli. Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja
Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad kasutavad org
ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid)
tervislikke eluviise? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nagu alkohol, kiirgus, mõningad haigused, võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke, mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased. 14.Miks lakkab naise organismis munarakkude küpsemine u.50-ndal eluaastal? See on oma moodi kaitsekohastumus, kui peale seda sünnitada võib laps sündida väärarenguga. 15.Kuidas takistavad soovimatut rasestumist ... ... rasestumisvastased hormoonitabletid- nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Korrapärasel tarvitamisel on see kõige kindlam rasestumisvastane vahend. ... kondoom- takistab spermide tungimist naise suguorganitesse. 16.Milline vahend kaitseb suguhaiguste eest? * vältida sugulisi vahekordi juhuslike partneritega
Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 umbes ühesugust tütarrakku. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Vesi tsütoplasmas ja organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu(kaitsekohastumus, kuna sobivas keskkonnas tuleb bakter spoorist välja ja alustab normaalset elutegevust). · Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisut. Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli.
Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid. Mõnedes taimede lihakates viljades sisaldab vakuool ka suhkruid ja org.aineid (viljade magus maitse), mis meelitavad teisi organisme ligi. Vakuoolidesse kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või mürgised. See on vastavate liikide kaitsekohastumus. Kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul, et vakuoolides on lahustund ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. Turgor taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub
Noortes taime rakkudes on mitu väikest vakuooli, raku vananedes need liituvad ja tekib üks suur tsentraalvakuool. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. Mõnede taimede vakuoolides on loomi ligimeelitavaid aineid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. Rohtsete vartega taimedel oluline osa siserõhul, et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet, nii tsütoplasmale, kui ka rakumembraanile. Taime siserõhk turgor. Veepuudusel kasutab taim ära osaliselt vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja taim närbub. Kui taime kasta või vette panna, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ja turgot taastub.
° Vananedes need liituvad ja selle tulemusel tekib üks suur tsentraalvakuool. > Sellised suured vakuoolid on taimerakkudele ainuomased. ° Vakuoolid täidavad erinevaid ülesandeid > Veemahutid ka varuained > Loomi ligimeelitavad ained suhkrud, org. Happed (levivad seemned) > Võivad koguneda ainevahetuse jäägid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. 6 > Rohtsete varte püstise asendi säilitamiseks oluline osa rakkude siserõhul - turgor. > Veepuuduses kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. > Osmoregulatoorne vakuool reguleerib vedeliku rõhku 3.8 Seened Nii üherakulised kui hulkraksed. ~1,5 miljonit liiki Üks või mitu rakutuuma
Nad moodust. Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Vakuoolid täidavad rakus erinevaid ülesandeid: nad on eelkõige taime veemahutid, mis võivad sisaldada mitmeid varuaineid; mõnedes taimeviljades esinevates vakuoolides on suhkruid, mis meelitavad loomi, kes nii seemneid edasi kannavad; vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised (kaitsekohastumus). Rohelise varrega time toestab peam. raku siserõhk. Et vakuoolides on lahust. ainete konsentr. kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib neis somootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanime ja kestale. Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Veepuudusel kasut. taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee. 1.8. SEENED Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplastams üks või mitu rakutuuma (hulkraksed)
aktiivsusest. Talvel vähid peaaegu ei söö. Kevadel, kui vesi soojeneb üle 810 kraadi, hakkavad nad hoolega süüa otsima. Sel perioodil toituvad tublisti ka marjaga emased, kelle toitumisaktiivsus kahaneb tugevasti marja koorumise eel. Taas hakkavad emasvähid isukalt sööma pärast vastsete lahkumist laka alt[2]. 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama. See on oluline kaitsekohastumus, sest jäsemetest ilma jäämine on neil tavaline. Vähk autotomeerib ja regenereerib kõiki kehalisandeid: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, abdominaaljalgu, uropoode ja telsoneid. Regenereerimise kiirus oleneb kestumise sagedusest ja on noortel vähkidel tunduvalt suurem. Sõra regeneraadid erinevad pikka aega normaalsetest sõrgadest. Kasvades kiiresti pikkuses, jäävad nad suhteliselt kitsamaks ja õhemaks. Ka esineb sõra
Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein) Mürgiputk kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega. Parim määramistunnus on maa-alune risoom - pikuti pooleks lõigatult, on seest tühi, kuid ristivaheseintega kambriteks jaotatud. Jõeloomastik
(v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi, sest tuum visatakse rakust välja, B-lümfotsüütides toimuvad mõningad ümberkorraldused DNA-s, alamate selgrootute somaatilistes rakkudes võib diferentseerumise käigus kaotsi minna osa geneetilist materjali). Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81. penetrantsus (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest
a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi, sest tuum visatakse rakust välja, B-lümfotsüütides toimuvad mõningad ümberkorraldused DNA-s, alamate selgrootute somaatilistes rakkudes võib diferentseerumise käigus kaotsi minna osa geneetilist materjali). Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81. penetrantsus (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest
kahjutu. 6. Valgu süntees e ...................... 7. Liigist kõrgemate organismiüksuste teke. 8. Ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum e ...................... 9. .........................muutlikus - seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides. 10. ............................evolutsioon e inimühiskonna areng. 11. Evolutsiooniline mitmekesistumine. 12. ............................21 kromosoomi esinemine 3 korduses. 13.Kaitsekohastumus mis seisneb sarnasuses teiste liikidega. 14. Evolutsiooniteooria looja. 15. Inimese varaseimad esindaja Maal ~4 MAT. 16. Alleeli mis heterosügootses olekus ei avaldu nimetatakse........................ LAHENDUS: Viirus mis põhjustab soolatüügaste teket.
Algus-lõpp ovogenees algab embrüonaalses eas: a) munasarja kujunemisega b) munarakkude eristumisega ja osalise valmimisega. Pärast seda protsess seiskub. Taasalgab suguküpsuse saabumisega. Ovogenees lõpeb menopausiga (kliimaks) umbes 48-52. Tsükli kestvus ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini viljakas eas. 28 päeva+-7 päeva. Tsükkel on individuaalne, allub muutustele. Protsess: pilt. Eritingimused 1) ovogenees ei kesta elu lõpuni. Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket. 2) Naise organismis munarakkude arv pidevalt väheneb, uusi munarakke juurde peale sündi juurde ei teki. 3) Inimesel ja ka teistel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus. Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni. Hormoonmõju protsessi mõjutavad oluliselt 3 hormooni: östrogeen, progesteroon, kollakeha hormoon. Tulem 1 munarakk ja 3 polotsüüti. 1) Välditakse hulgirasedusi
b) kahjulikud. Loomadel: järsk keskkonnamuutus nullistab varjevärvuse efekti karvkatte helenemine jänestel, aga lund ei tule talvel; arenguhäired (osade meeleelundite mittetalitlemine) või jäävvigastused.(halvasti paranenud murtud jäse) 3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht
Vajavad juurde ei teki (kahjulikud kehatemperatuurist mõjud võivad rikkuda madalamat temperatuuri kõikide munarakkude (saavutatakse kahel viisil a) pärilikkuse) looteea lõpus munandid Ovogenees ei kesta elu langevad munandikotti b) lõpuni (kaitsekohastumus munanditesse verd toovad mida vanema naise ja viivad veresooned on munarakkudega tegu, seda lähestikku ning toimub suurem on tõenäosus, et on soojusülekanne) toimunud mutatsioonid) Verega kokku ei puutu, Ühest eelrakust saadakse ainete ülekanne käib üle vaid üks munarakk, mis
pikksega jõe langus- jõe lähte ja suudme kõrguste vahe jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. veelahe- Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel jõgikond- ala kust jõgi saab oma vee 2. Jõetaimestik. Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale. Iseärasusi -mitmed ökoloogilised vormid -vee tihedus ja viskoossus -gaasirežiim ja valgustatus -välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil Taimed jõe kaldal ja vees. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Jõgede ja ojade vees võib rohkesti leida penikeele liike, nt ujuv penikeel ja
skisogoonia. - rakutuum jaguneb 2, 4, 8, 16 jne. Moodustub hulktuumne struktuur ja selle lagunedes moodustub tuumadele vastav arv rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas)
1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad) 2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne (magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm]) 3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid]) 4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel. * Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud * Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud)
Looduses ei ole ühtegi kohta, kus ta oleks defitsiidis. Ränivetikaid on hirmus palju. Epifüüt teise peal kasvav organism. Vetikad on epifüüdid. Ränivetikad toodavad ränist rakuseina, mis on ilusa mustriga. Nad on tähtsaks toiduallikaks zooplanktonile, kes temast otseselt toitub. Samas kasutavad neid toiduks ka väikesed kalakesed. Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid. Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma. CO2 ja fotosüntees Lahustunud anorgaaniline süsinik esineb merevees mitmesugusel kujul: CO 2, H2CO3, bikarbonaatioonidena ehk HCO3 aga ka CO3'na. Merevees, kus soolsus on 35 promilli ja kus pH on 8,1-8,3 esineb ligi 90% anorgaanilisest süsinikust HCO3 (bikarbonaadi) kujul. Fotosünteesis kasutatakse vett kui elektronide doonorit. Toodetakse hapniku
Lõuna-Eesti -suurimad jõed: Võhandu, Emajõgi koos Pedja ja Põltsamaa jõega ja Piusa jõgi -algavad kõrgustikelt ja voolavad Peipsi järve. Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Lääne-Eesti -suurimad jõed: Kasari, Pärnu, Navesti -voolavad tasasel ja soostunud alal ja tekitavad kevadeti suuri üleujutusi. -suubuvad merre JÕETAIMED Iseärasusi -mitmed ökoloogilised vormid -vee tihedus ja viskoossus -gaasirežiim ja valgustatus -välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil (penikeeled) Vooluvete taimkond oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest (profiil ja setted). Jõgede kalda ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimekoosluste laius ja ilme. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui
vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB! tsükkel võib elu jooksul muutuda. Ovogeneesi eritingimused : * eluajal munarakke juurde ei teki. st. nende arv kogu aeg väheneb. * inimene kasutab ära umbes 400 munarakku, mis on olemasolevatega võrreldes väga vähe. * kahjustavad tegurid võivad pöördumatult rikkuda kõik munarakud.
Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega. Pikaajaline mälu. Kättesaadavus on aeglane, vaja mõelda pikalt. Unustamine ulatuslik. Maht on suur. Unustamine on organismi kaitsekohastumus. Pidevalt korratav info- unustamist ei toimu, kiire kättesaadavus, suhtelistel suur maht. Mäluhäired. Info ei liigu lühimälust pikaajalisse mällu. Mälu u 10-15 min. uus info segab oluliselt varasemast. Alkoholism põhjustab nt. Inimese toitumine. Seedekanali osad: suuõõs, süljenäärmed, hambad, keel neel söögitorumagu peensool jämesool maks kõhunääresapipõispärak Toitumise protsessid:
temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik ning toitained jõuavad kohale läbi erilise bioparjääri, barjäär läheb katki siis tekib steriilsus. Ovogeneesi eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni, mis tagab selle, et see on a.) 38 kaitsekohastumus, kuna munarakud on mitteuuenevad siis vananedes tõuseb nendes mutatsioonide arv. Teine ovogeneesi eritunnus: inimesel ja enamustel imetajatel viljastatakse mitte meioosi läbiteinud vaid meioosis olev munarakk. 7. Tulem: meioosil 1 eelrakust 4 spermi ja oogeneesil 1 eelrakust 1 munarakk ja 3 polotsüüti. Mida annab see, et tekib 1 munarakk, see annab võimaluse reguleerida järglaste arvu. (kassidel, koertel küpseb korraga mitu munarakku). Samuti võimaldab see koondada toitaineid ja
Näit. põhjamaa taimede võime taluda külma või kõrbetaimede võime püsida pea-aegu vihmatutel kasvukohtadel. Evolutsiooniline adaptatsioon tekib tänu pidevalt toimivale looduslikule valikule. Organismid võivad pärilikult kohastuda ka inimtegevuses muutunud keskkonnaga. Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste pöördumatut muutumist nimetatakse evolutsiooniks. Adaptatsiooni näiteid 1) kaitsekohastumus 1.1.) kaitse(hoiatus-)värv: a) valge b) triibuline c) mimikri s.o. mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus: c1) nn. Batesi mimikri üks kaitsetu liik (imitaator) sarnaneb teisele kujult, värvuselt või käitumiselt sarnasele liigile, kes on röövlooma jaoks vähemaitsev või ohtlik. Nt. kollane-must (sfekoidne) herilasmuster kaitseb mitmeid liblikaid (lottsuru), kärbseid (sirelased) ja
annaabi.ee 
