Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoom...
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
3. Kas prokarüootide hulka kuuluvad bakterid? 4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. Kas tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime? 18. Kas inimeste küpsetes erütrotsüütides puudub rakutuum? 19
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
1) Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta? V. Kõik organismid koosnevad rakkudest, Rakud erinevad suuruse,kuju,ehituse ja tähtsuse poolest. 2) Mille poolest erinevad eeltuumsed ja päristuumsed rakud? V. Eeltuumsed rakud on bakteril. Päris tuumsed on organismides ning neil on välja arenend rakutuum. 3) Nimeta päristuumse raku peamised koostisosad? V. rakutuum, tuumaümbris,kromosoomid,DNA 4) Mis tähtsus on rakutuumal? V. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5) Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded? V. Tsütoplasmas organellides on tsütoplasma võrgustik, mitokondrid- varustavad rakku energiaga, ribosoomid, lüoosoomid ja Golgi kompleks- seal sorteeritakse valke ning suunatakse edasi. 6) Mille poolest erinevad taimerakud loomarakkudest? V. Taimerakkudel on iseloomulik plastiidid. Neil on ka rakukest. Loomrakkudes pole
3. Tsõtoplasma koosneb veest ja lahustunud anorgaanilistes ja orgaanilistest ainetest. Tsütoplasma seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Ülesanded.Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. 4. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil 5. Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. 6. Rakutuum on täidetud karüoplasmaga. Tuumas paiknevad kromosoomid, pärilikkuse edasikandjad. Läbi pooride toimub ainete liikumine tuuma ja tuumast välja. Ülesanne: Juhib raku elutegevust. Juhib ja säilitab pärilikku informatsiooni. 7. Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke 8. a)Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, b)Lüsosoomide moodustamine. 9. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. 10. Eukarüootide hulka kuuluvad loomad, taimed, seened.
Sprillid 4)Keeritsbakterid e. Spiroheedid 5)Jätketega bakterid 6)Niitjad bakterid 3. Päristuumse raku ehitus. Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talituse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. 4. Rakutuum, selle ehitus ja ülsanded. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infotkromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon.Imetajate rakutuuma suurus on umbes 5 kuni 16 µm ja see on üks kergemini mikroskoobi all tuvastatav organell. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja
regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest.
valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribosoomide süntees) Kromosoomid -valgud histoonid -DNA Kromosoomide arv ja kuju kindlad Kromosoomid on paaridena homoloogidena, mis tähendab, et homoloogilised kromosoomid
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm)
· Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid · Puudub piiritletud rakutuum prokarüoodid. Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid. Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel. · Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid. · Tuumapiirkond- kromosoom , DNA · Plasmiid- DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid. · Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid.
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega
Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks
KORDAMISKÜSIMUSED TAIMERAKK JA KOED 1. Nimeta ja kirjelda raku osasid ja nende ülesandeid. Vastus: Rakumembraan Imeõhuke, elastne kile. Ümbritseb ja kaitseb rakku. Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja välja. Säilitab ja annab edasi pärilikkuse. Rakutuum Ümmargune, sees paiknevad kromosoomid, sisaldavad DNA-d. Juhib raku elutegevust ja jagunemist. Tsütoplasma Koosneb veest ja orgaanilistest, anorgaanilistest ainetest. Seob raku ühtseks tervikuks. Rakuplasmasse kogunevad raku elutegevusel tekkinud jääkained. Organellid - On raku väikesed koostisosad, mis täidavad ülesandeid. Nt: mitokondrid varustavad rakku energiaga. 2. Joonista loomarakk, taimerakk, märgi juurde osade nimetused. Vastus: Õpik lk 32. 3
Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid
Algloomad(Amööb,silmviburlane ja kingloom) Algloomad on üherakulised organismid.Vähesed neist elavad kolooniates.Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomale.Hingamiseks tarbivad nad vees lahustunud hapnikku.Alglooma ümbritseb õhuke pelliikul. Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda.Rakutuum juhib raku tegevust. Pulseeriv vakuool kogub tsütoplasmast liigser vett ja kahjulikke aineid ning tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades. ...
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS:
RAKK Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, mille on kõik elu tunnused. Rakku uurimisega tegelev haru on tsütoloogia. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakkude sünd ning surm toimub igapäevaselt ja see on üheks elu tunnuseks. Vennad Janssenid leiutasid mikroskoobi ( 1595 aastal ) ning tänu sellele sai võimalikuks väiksemate objektide uurimine. Rakke liigitatakse järgmiselt · Loomrakk · Taimerakk · Seenerakk · Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal · Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi. 4) Rakumembraan: · Rakukest
1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - ...
ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma. valkudest. 9 Rakutuum Koosneb Säilitada ja edasi karüoplasmast ja kanda geneetilist kromosoomidest. materjali. 1 Tsütoplasmavõrgu Koosneb Sünteesib aineid. 1 stik membraanidest. 1 Lüsosoom Koosneb Lahustab 3 ensüümidest ning rakusiseseid on ümbritsetud valke. õhukese
4.) Valgu ülesanded - Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5.) Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni. Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. 6
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumsed rakud (prokarüootsed) Päristuumsed rakud (eukarüootsed) · Bakterid *Taime ja loomarakud · Rakutuum pole eristunud *Rakutuum Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus · Raku ümber on tsütoplasma, mis sisaldab palju vett ning milles on lahustunud ained.
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne Kloroplastid roheline fotosüntees Kromoplastid punane, kollane õied, viljad Leukoplastid värvusetu varuainete säilitamine 6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk Rakutuum Rakutuum Mitokonder Mitokonder Sarnane Ribosoom Ribosoom Rakukest Puudub Kloroplast Puudub Erinev Suur vakuool Puudub 7. Võrdle prokarüoote ja eukarüoote. Tunnus Prokarüoodid(eeltuumsed) Eukarüoodid(päristuumsed) Näited Bakterid Loomad, taimed,seened, veitkad
Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad
Kõige väiksemad organismid koosnevad vaid ühest rakust, suuremad aga miljarditest rakkudest. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Hulkraksetes organismides on mitut tüüpi rakke, mis täidavad eri ülesandeid. Seoses sellega erinevad rakud kujult ja suuruselt, samuti ehituselt ja talitluselt. Kuid vaatamata mainitud erinevusele, on isegi päritolult üksteisest kaugete organismide rakud põhiehituselt sarnased.Raku elutegevust juhib rakutuum Selle järgi, kas rakus on tuum või mitte, jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ( prokarüootsed ) ja päristuumsed ( eukarüootsed ). Eeltuumsed rakud on bakterid. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, s.t. pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes ( taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades ) on rakutuum. Tavaliselt on rakutuum kujult ümar ja suhteliselt suur
7. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Kromosoome, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese kromosoomistik koosneb 46 kromosoomist (44+XY). Kokkuvõte Rakud jagunevad päris- ja eeltuumseteks. Iga rakk on kaitstud membraaniga ja raku sisemus täidetud tsütoplasmaga, mis koosneb 60-90% ulatuses veest. Päristuumsetel on rakutuum, mis juhib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. Kromosoomide arv on liigi lõikes kõikumatu (va mutatsioonid) ning kromosoomides on geenid, mis määravad ära liigi genotüübi ja fenotüübi.
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail
Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline ) KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb kaheks ka raku tsütoplasma, mis ümbritsetakse rakumembraaniga ja taimerakkude puhul ka rakukestaga. VIIRUSED ; Miks nad sarnanevad elusorganismidega ? 1.Neil on pärilikusaine . 2.Võime ajas muutuda . Miks nad ei ole elus organismid ? 1.Tal puudub rakuline ehitus . 2.Ta ei saa iseseisvalt paljuneda ja tal puudub iseseisev ainevahetus .
Ribosoom on nii eeltuumsetes, kui ka päristuumsetes rakkudes. Ribosoomis asub aine, mille lühendiks on "RNA". Ribosoomi ülessanneteks on valkude süntees ja RNA säilitamine. Ribosoom kuulub tegelikult ribosüümide hulka. Ribosoom on makromolekul. Joonisel näidatud 10. punkt on ribosoom. 9 Rakutuum Rakutuum on tavaliselt ümar, ning on ümbritsetud tuumaümbrisega (kaks membraani, milles on poorid). Rakutuum on täidetud plasmaga. Tuumas asuvad pärilikkusekandjad, ehk DNA ja RNA, ning valgud. Rakutuumad on näha ainult rakujagunemise ajal, millal toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakutuum kontrollib kõiki tegevusi/protsesse, mis toimuvad rakus. Rakutuumas toimub DNA reolikatsiion. Rakutuuma kõige olulisem osa taimerakus on kloroplasma. Tuumas
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, ...
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakk...
1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL
(N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi, lüsosoomi, mitokondri, plastiidi, vakuooli, plasmiidi ehitus ja ülesanded. V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel:
Bioloogia kordamisküsimused 1. 1.Reasta: 1.DNA;2.geen;3.kromosoom;4.kromosoomistik;5. Rakutuum 2. · DNA- geen: Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi · Mutatiivne muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Mõlemad on päriliku muutlikkuse eri vormid · Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine: Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemiseviis, mille korral organism pärineb ühe vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse
Rakud Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad
taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud rakutuum – kontrollib raku elutegevust. seal on ka pärilikkusaine kromosoom – rakutuumas paiknevad asjad, mis sisaldavad pärilikkusainet tsütoplasma – rakutuuma ümber paiknev vedelik, mis sisaldab vett ja selles lahustunud aineid organell – tsütoplasmas olevda raku osad, millel on kindel ehitus ja talitus rakumembraan – rakku ümbritsev õhuke ümbris, milles on poorid, mille kaudu on naaberrekud ühenduses