Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad
Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest
energiat ja neid kasutatakse sünteesiprotsessides) 2. vesilahustuvad: B rühm (B1-B15), C, H, N, S, U jne Puudub üksmeel täpse vitamiinide arvu suhtes (inimesele umbes 20 ringis). Häired vitamiinidega varustamises 1. Puudus a) hüpovitaminoos - ühe või mitme vitamiini ajutine osaline puudus, põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid nt unisus, väsimus, töövõime langus, lihasvalud, sage nakatumine jne. Põhjamaades kevadväsimus b) avitaminoos - mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, kindlad tunnused ja pöördumatud tagajärjed nt vitamiin A avitaminoos- kuivsilmsus ja pimedaksjäämine; vitamiin D avitaminoos - rahhiit; vitamiin C avitaminoos on skorbuut (haige sureb sisemiste verejooksude tõttu, kuna veresooned haprad) Puuduse põhjused: a) ühekülgne rafineeritud toiduainete kasutamine b) siseelundite kahjustused, nt maksa, peensoole jt
Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide
ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks · kõhre luukoe ja hammaste arenguks · limaskestade epoteeli, naharakkude arenguks · vajalik nägemiseks, on nägemispigmenid rodopsiin komponent · kanapimedus- on võimetus hämarikus ja öösel näha. Võibolla tingitud A-vitamiini puudusest · antioksüdant, vähivastase toimega VITAMIIN D: · avitaminoos on rahhiit Vitamiin K puudus: · veri ei taha kiiresti hüübida(keerukas protsess, vaja vereliistakuid, valke ja ka vitamiine) · toidust saab põihiliselt- rohelistest toiduainetest(kapsas jne) Vitamiin C: · avitaminoos on korbuut- lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus.(ravida lihtne sööd natukene toorest kartulit)
nõu asjatundjaga. Kuidas tekib VITAMIINI PUUDUS? Vitamiini puudus tekib nt vale toitumisega. (tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine) Organismi teatud haiguslikud seisundid või kindlad ravimid. Teatud vanuses on inimese organismil suurem vajadus mõne vitamiini järele. vitamiinide imendumishäired(ravimid, suitsetamine, alkoholi liigne tarbimine, kohvi tarbimine) VITAMIINI PUUDUSE TAGAJÄRJED Avitaminoos ehk täielik konkreetse vitamiinipuudusega. Hüpovitaminoos tekib ajutiselt. Nt: haiguse korral, peavalu, väsimus, liigeste ja lihaste valulikkus. Ninaverejooksud Peavalud Väsimus Vastupanuvõime vähenevus haigustele kõhulahtisus Kesknärvisüsteemi häired (raskused kõndimisel, tasakaalu häired, krambid) Nahal muutused (lööved) Mao soolhappesuse tootmise suurenemine Suunurkade lõhenemine Nägemishäired Valgevereliblede arvu vähenemine jt.
· füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel. Hüpovitaminoos Hüpovitaminoos tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism ei saa. Seega nad ei ole vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid. Avitaminoos Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne) Tähtis teada · vitamiinid on eluks vajalikud · nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · nad ei oma sisulist energeetilist väärtust · nad ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini
nahalööve, kõhulahtisus Hüpervitaminoos Rootsis läbiviidud uuringust selgus, et regulaarne ja pikaajaline multivitamiinide võtmine võib suurendada rinnavähi ohtu Vitamiine võib võtta raske haiguse järel, eksamiperioodil jt rasketes olukordades, kuid ilma põhjuseta neid sööma ei peaks Kui hetketi satub organismi mõnevõrra rohkem vitamiine, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid organismi talitluses Avitaminoos Kestev vitamiinide defitsiit on organismi jaoks terav probleem Välja kujunenud avitaminoos on raske haigus Kui organism saab pidevalt vitamiine alla vajaliku min koguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis varsti väljendub konkreetses haiguspildis, näiteks vitamiin C puudusel skorbuut (igemepõletik, hammaste väljalangemine jm) Tähtsamad vitamiinid Vitamiin A, C, D, E, B1, B2, B6, B12, PP (niatsiin), P (bioflavonoidid), folaadid
*Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl Cu I Fe Zn F DNA e. desoksüribonukleotiinhape RNA- ribonukleiinhape
väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel. Vitamiinide osalise, ajutise defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid. Nad ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminoos tähendab aga konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa toiduga mingit konkreetset vitamiini või organismi varud on lõppenud. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5
tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia, cke-Korskoff kasvupeetus, pellagra a, i-nuuria, n, neuropaatia ärritatavus, sündroom, Avitaminoos- (dermatiit, hingamisdistre sideroblasti Nagu skiso, homotsüstei- Avitaminoos- suulimaskesta diarröa, ss, juuste -line kuiv keel nuuria beriberi põletikud,fotofoo dementsus) depigmentatsi aneemia bia,dermatiit oon nina/silmade ümber
Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis. Vaha on materjal, millest mesilased ehitavad meekärgi. Vahanäärmed paiknevad töömesilaste tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel. Igal lookel on kaks läbipaistvat vahapeeglikest. Vahapeeglite all paiknevad vaha eritavad rakud, mis mesilase kasvades muutuvad põietaolisteks ning täituvad vedela vahaga. Vaha tungib läbi kitiini peeglikese pinnale ja hangub väikeseks plaadikeseks[1]. Avitaminoos Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne)
· D-vitamiin- mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimuvad hormoonidena. ( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades ) · E-vitamiin- see on ühtlasi antioksüdant ja seetõttu ka vähivastase toimega ( leidub võis,- lõhes ja kiivis ) · K-vitamiin- on vajalik vere normaalseks hüübimiseks ja verejooksude vältimiseks ( leidub kapsas,- maisis,- hernes,- petersell ) Avitaminoos on haiguse, mille korral on organismis mingi vitamiini puudus. Selle tulemusel lakkab paljude ensüümide töö, millega võivad kaasneda tervisehäired Mineraalide tähtsus tervislikus toidus Mineraalaineid leidub inimese organismis üle 70ne. Kõikide nende talletamiseks on vaja süüa väga mitmekesiselt, sest nad on väga olulised kehavedelike, luustiku ja ensüümide koostises
Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30). 4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel. B5 võib ka inimeses tekkida. 7 Häired: hüpotaminoos- vitamiinide vähesus; avitaminoos- vitamiini puudumine; hüpervitaminatsioon- vitamiinide üledoseerimine. Häired/vajadus: 1 vitamiini vaene toit 2 ravimite kasutamine 3 rasedus 4 kasvav väikelaps 5 haigused 6 alkoholism 7 vitamiini imendumishäired. C Säilitamine: 1 söö toortoite 2 keeda köögi/puuvilja vähe 3 kasuta toiduks keeduleent 4 tee hoidiseid/ sügavkülm 5 väldi alumiiniumit
Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVAD PROBLEEMID ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine
*pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav
d) kuivatatud puuviljad 3.Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud tsink ja seleen on mikroelemendid C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib disahhariid. D. Süsivesikud koosnevad süsinikust , vesinikust ja hapnikust. E. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati G-guaniin. F. Organismisiseseid reaktsiooni kiirendavad valgulised ühendid ensüümid. G. Süsivesikute taimne varuaine on tärklis. H. Ühe kindla vitamiini puudjääk organismis avitaminoos I. Ained, mis vees ei lahustu, näiteks õli ja rasvad. 5. Orgaanilised ained täidavad organismis mitmeid funktsioone. Täida tabel lisades sobivad näited. funktsioon Süsivesikud Lipiidid valgud struktuurne Ketiin (lülijalgsed), Rakumembraani Rakumembraanide tselluloos koostises ehitus, küüned, suled,
Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett. Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus. 28.Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust. Tulemus - langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Tagajärg - krambid, hallutsinatsioonid, ajuturse.Peale suurt higistamist tuleb lisaks veele tarbida ka mineraalaineid. 29.Vitamiinide tähtsus ainevahetuses, avitaminoos Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine
ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm. avitaminoosid: haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Selliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest klassikaliselt vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa pikemat aega seedekulgla kaudu mingit konkreetset vitamiini ning organism ei suuda teda sellega samuti varustada reservide defitsiidi tõttu. Seega kujuneb avitaminoos reeglina konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin C puhul skorbuut). 6 4. TÄHTSAMAD RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID 4.1. A – vitamiin
organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaarbioloogia- teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Kooslus- samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad koosluse Anatoomia- organismi ehituse õpetus Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakkude rühm Liik- organismide rühm, kel on oma leviala ja kes annavad
Aju normaalseks stress kaalikas ja vastased funktsioneerimiseks; kartul. tabletid Tasakaalustab vere kolesteroolitaset; Vajalik luudele, hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit aitab vabastada väsimus, mned, rühma ud süsivesikutest energiat; depressioon, nisuidud, vitamiinid, süsivesiku Närvisüsteemis, südame söögiisu langus pärm, vitamiin C tega ja lihaste tööks; seafilee, liialdamin
kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks. Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: 1) Rasvlahustuvad A, B, D, E ja K vitamiinid. 2) Veeslahustuvad B ja C vitamiinid. Vitamiinide allikad inimese jaoks · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinpreparaadid Hüpo ja avitaminoos Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega. Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tingitud organismi häire. Sellele on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekke põhjused: 1) Vitamiini vähesus toidus või vähene UV saamine (D-vitamiin);
Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid Transrasvhapped- tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on tööstuslikult muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud (protsessi nimetus on hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga) 18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid? o Lahustuvuse alusel: o vesilahustuvateks vitamiinideks o rasvlahustuvateks vitamiinideks o Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid. o Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid. o Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini. o Hüpervitaminoos- mõne kindla vitamiini liigtarvitamise mürgistus. Kui inimesel puudub piisavalt
A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki). o Rasvlahustuvad- retinoidid (A), kaltsiferoolid (D),tokoferoolid (E) o Vesilahustuvad- B grupi vitaiinid, askorbiinhape (C), biotiin (H) Vitameer- Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omaduselt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). o Toitumuslik o Organismi haiguslik seisund, teatud ravimite tarvitamine o Füsioloogilised o Avitaminoos- toitumisvaegus o Hüpovitaminoos- vitamiinipuuds Millal võiks juhtuda hüpervitaminoos? o Vale toitumine, vähe päikest haiguslik seisund Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet näiteks 1 vitamiin).
Üldine hüperpigmentatsioon pronkstõbi (Addisoni tõbi) neerupealsed ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone. Kohalik hüperpigmentatsioon tedretähnid, pigmentsünnimärgid. Üldine hüpopigmentatsioon albinism, melaniini vaegus. Kohalik hüpopigmentatsioon ehk leukodermia nahal piirdunud pigmendivabad laigud. MINERAALDÜSTROOFIAD Ca, K, Cu, Fe ainevahetushäiretega seotud raku- ja vaheaine kahjustused ja kivide teke. Kaltsiumsoolade vähenemine luudes (D-avitaminoos ja rahhiit) on luupehmestumise ehk osteomalaatsia tekke aluseks. Ca-soolade ladestumist pehmetesse kudedesse nimetatakse lubjastuseks ehk kaltsifikatsiooniks. AITÄH KUULAMAST!
pandi tähele, kui inimesed, kes olid mingil põhjusel ilma värskete toiduainedeta, tekkisid iseloomulikud talitluse häired. Meremeeste haigus ehk skorbuut. Verejooksud, igemed veritsesid. Nähud paranesid, kui uuesit sai vitamiine toiduga. Hüpovitaminoos- vitamiini osaline puudus organismis. Selle tagajärjel tekkivad haigusnähud ei ole kindlate iseloomulike tunnustega, üldisemat laadi haigustunnused. C vitamiini hüpovitaminoos- kevadväsimus, töövõimekus langeb. Avitaminoos- vitamiini täelik puudus, iseloomulike kindlate haigustunnustega, haigusel üldjuhul nimetused. · Skorbuut- c vitamiini avitaminoos, hambad langevad välja, igemed veritsevad · Rahhiit- D vitamiini avitaminoos- luude pehmenemine, kui lapsed hakkavad kõndima, tekivad X jalad, suur lõge jääb kauemaks kui 2 esluaastani avatuks, kanarind. Võimalikud tekkepõhjused vitamiini puudusel:
a) ei anna vitamiinid energiat [energiajoogid-reklaamitakse, et palju vitamiine] b) ei kasutata rakustrüktuuride ehituseks Vitamiinide klassifikatsioon: Vesilahustuvad: B-rühm(B1-B15), C, H, N, S, Q Rasvlahustuvad: K, A, D, E, Q Vitamiinide puudus: Hüpovitaminoos- kas ühe või mitme vitamiini osaline ajutine vajak. Tagajärjeks pöörduvad üldist laadi tervisehäired (unisus, väsimus, nõrgad lihasvalud, vastuvõtlikkus nakkushaigutele jne) (NT: kevadväsimuse sündroom) Avitaminoos- tõsisem, ühe vitamiini pikaajaline puudus organismis, pöördumatute tagajärgedega, selgete kliiniliste tunnustega ja surmavalt ohtlik (vitamiin A puudusel- kuivsilmsus- pimedaks jäämine [enne tekib kanapimedus]) (vitamiin C puudusel- skorbuut- sisemised verejooksud [käest kinni võtmisel juba veresooned katkevad, kinnine vereringe läheb avatuks]) (vitamiin D puudusel- rahhiit- luude pehmenemine ja deformatsioon) Vitamiinide puuduse põhjused:
süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele.
regulatsiooni nimetatakse: regulatsioon 11.Teadus loomadest Zooloogia 12.Teadus, mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga Ökoloogia 13. kaltsiumi ja magneesiumi puudusest tekkiv haiguslik seisund Vereringehäired organismis 14. organismi häire, mis tekib pikaajalisel vitamiini puudusel Avitaminoos 15.Loomade käitumist uuriv teadusharu Etoloogia 16.Teadus, mis uurib organismides olevaid kudesid, nende ehitust, talitlust Histoloogia Molekulaarbioloogia 17.Teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Koosluse 18.Samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad
Provitamiinid ehk eelvitamiinid on looduslike vitamiinide algvormid ehk organism suudab selle sünteesida vitamiiniks. Näiteks A-vitamiini eelvitamiiniks on alfa ja beeta karoteen. Vitamiinid jagunevad: 1. Rasvlahustuvad: KADEQ 2. Vesilahustuvad: BC Vitameer on sarnase struktuuriga ühend või üksik vitamiin, mis omab vitamiini bioaktiivsust või mis muudetakse ainevahtuse käigus vitamiiniks Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). - hüpovitaminoos: ühe/mitme vitamiini ajutine puudus, sümptomiteks väga üldised häired nt väsimus - avitaminoos: ühe/mitme vitamiini täielik puudus, tagajärjeks pöördumatud kliinilised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga Põhjused: ühekülgne toitumine, maksa ja soolestikuhaigused, suureneneud vajadus (nt rasedus), antibiootikumide kuur, toksilised ained, keskkond (nt pole eestis piisavalt päiksevalgust) VITAMIIN A
A-vitamiini ööpäevane vajadus on keskmiselt 1,1 mg. Rasedad ja imetavad naised vajavad seda vitamiini rohkem. 2.2. Vitamiin B 2.2.1. Vitamiin B1 Vitamiin B1 (tiamiin) annab süsivesikute assimilatsiooni. See ei ole kõrgetele temperatuuridele, leelistele ja hapnikule vastupidav. Tiamiini leidub kõigis loomset päritolu taimedes ja toodetes, eriti pärmis, südames, maksas ja neerudes. Tiamiini defitsiidi sümptomiteks on isutus, väsimus, tahhükardia ja kõrgemal tasemel - avitaminoos. Igapäevane nõue on 0,10-0,12 mg. 2.2.2. Vitamiin B2 Vitamiin B2 (riboflaviin) imetakse soolelimaskestaga ja pärast fosforiga reaktsiooni lõppu, eritub see organismist neerude kaudu. B2-vitamiini leidub kõigis taimsetes ja loomse päritoluga toodetes ning suurenenud kogustes pärmis, maksas ja teraviljas. Tervetel inimestel ei ole selle vitamiini defitsiiti, sest seda toodetakse piisavas koguses soolestikus asuvate bakterite poolt. Riboflaviini
steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ained. 43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime D vitamiinil - tähtis Ca ja P ainevahetuses; vajalik verehüübimisprotsessis, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks
Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja hambavalu puhul ja paljud teised. Silmas peab pidama keskaja inimeste füüsilist nõrkust. Keskaeg oli suurte hirmude ja kollektiivsete, avalike ja füüsiliste patukahetsemiste aeg. Avalikud piitsutamised olid
tänapäeval laiemalt levinud. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid ja seetõttu on neid raskem avastada. Hüpovitaminoosid ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa, seetõttu avalduvad üldised kurnatuse nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminooside puhul esineb konkreetne haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" ehk selliste haiguste hulka, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus.Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beribeeri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma: 1) Toitumuslikud ehk primaarsed: tekivad kas vitamiinivaese toidu või näiteks
peamiselt koosnevad; nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia VITAMIINID: -orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda -bioaktiivne aine *inimorganism suudab sünteesida D-vitamiini (nahas) ja E-vitamiini (soolestikus). *saadakse toidu/joogiga, toidulisandid *rasvlahustuvad vitamiinid K,A,D,E ,Q, väikesed varud maksas *avitaminoos - vitamiinide vaegus, areneb pikaajalisel vitamiinide puudusel. Põhjused: ebaõige/-regulaarne toitumine; imendumishäired; elundite haigused HORMOONID *bioaktiivsed ained, tekivad sisenõrenäärmetes *hormoonide sünteesi kontrollitakse tagasiside põhimõttel *reguleerivad ainevahetust hormonaalsel vahendusel *spetsiifilise toimega *erineva elueaga BIOMOLEKULID -organismis tekkinud orgaanilised ained asuvad rakkudes
On koensüüm FAD-i koostises. Olulisemad allikad : piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat, täisteraleib ja tatar. Vitamiin B5 ehk pantoteenhape ehk pantotenaat Koensüüm A (CoA) koostises. Olulisemad allikad : pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, ja tomat. Vitamiin B1 ehk tiamiin Päevanorm meestel 1,4 mg ja naistel 1,1 mg; Koensüüm TTP (tiamiinpürofosfaadi) koostises. Olulisemad allikad : pärm, sealiha, kaerahelbed ja täisteraviljasaadused. 4. Avitaminoos, hüpovitaminoos, hüpervitaminoos : Avitaminoos – tähendab konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub nn defitsiidi haiguste hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudumine toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja toiduga saadavad vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul, kui inimene ei saa toiduga mingit konktreetsed vitamiini (ja tema organism ei suuda teda sellega varustada). Avitaminoos
prekursorid (vesilahustuvad vitamiinid).; Regulatiivne - osalevad rakkude ainevahetuse REGULATSIOONIS (rasvlahustuvad vitamiinid). Organismi vitamiinidega varustamise teed: Saadakse toiduga.; Sünteesitakse soolestiku mikrofloora poolt.; Sünteesitakse kudedes vastavatest lähteühenditest. NB! Loomorganismid on minetanud võime enamikku vitamiinidest ise sünteesida, saavutades seliega arvukate ensüümide sünteesiks vajaliku energia kokkuhoiu! Põhimõisteid: Avitaminoos - haigus, mis on tingitud vitamiini kestvast nappusest või puudumisest dieedis, ilmnevad iseloomulikud muutused ainevahetuses.; Hüpovitaminoos - ainevahetushäire, mis on tingitud toidu puudulikust vitamiinisisaldusest.; Hüpervitaminoos - vitamiini liigsest organismi sattumisest tingitud haiguslik seisund; esineb nn akumuleeruvate vitamiinide (A, D) puhul.; Vitameerid - ühe ja sama vitamiini nimetuse alla paigutatavad, mõnevõrra erineva keemilise ehitusega, kuid
Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos, mis põhjustab hüperkroomset aneemiat. Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg Väljendunud sümptomatoloogia korral: - väsimus, nõrkus, peavalu - meteorism, kõhuvalu - isutus, iiveldus, oksendamine - kõhulahtisus - tuimustunne jäsemetes Tüsistused: megaloblastiline aneemia Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine Ravi: - Niclosamidi 1,0 x 2 skeemi järgi - Praziquanteli 25 mg/kg skeemi järgi Profülaktika: Laiusstõbe saab vältida, kui kalu: - keeta 15-20 min.
Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos, mis põhjustab hüperkroomset aneemiat. Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg Väljendunud sümptomatoloogia korral: - väsimus, nõrkus, peavalu - meteorism, kõhuvalu - isutus, iiveldus, oksendamine - kõhulahtisus - tuimustunne jäsemetes Tüsistused: megaloblastiline aneemia Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine Ravi: - Niclosamidi 1,0 x 2 skeemi järgi - Praziquanteli 25 mg/kg skeemi järgi Profülaktika: Laiusstõbe saab vältida, kui kalu: - keeta 15-20 min.
hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega. Järelikult organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiinidega üledoseerimine terav probleem. Ohtlik on hoopis vitamiini kestev defitsiit. Nii on avitaminoosi (väljakujunenud avitaminoos on raske haigus) täheldatud kõigi seni tuntud vitamiinide puudumisel organismis/toidus. Sellel on ka kindel põhjus. Kõik senituntud vitamiinid nii või teisiti vastavate liitensüümide ehituse ja funktsioneerimise hädavajalikud komponendid. See tähendab, et kui organism saab antud vitamiini pidevalt alla vajaliku miinimumkoguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis üsna varsti väljendub konkreetses haiguspildis
4. Keskne vesilahustuv antioksüdant 5. Ravimite biotransformatsioon 6. Fe2+ imendumise stimulatsioon 7. Raua vabanemine transferriinist 8. Foolhappe koensüümse vormi tekke soodustamine 9. Immuunsüsteemi tugevdamine Defitsiit: · Alkoholism, suitsetamine, antibiootikumid Tunnused: · Kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade aeglane paranemine, murdunud luude aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, kerge aneemia, kiirenenud hingamine · Avitaminoos skorbuut: lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised, põletikulised igemed, hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus, osteoporoos, tugev aneemia · Nõrk sidekude tingitud Hyp/Hyl tekke puudulikkusest ja protropokollageeni heeliksi ebastabiliseerumises anormaalne kollageen Allikad: · Mustsõstramarjad, kibuvitsamarjad, paprika, lehtkapsas, hapukirsid, mädarõigas,
imetavatel naistel ja vanuritel. Vitamiinide osalise, ajutise defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid. Nad ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminoos tähendab aga konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa toiduga mingit konkreetset vitamiini või organismi varud on lõppenud. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel
reaktsioonid vastu termodünaamilist potentsiaali ehk endergoonilised reaktsioonid. PEP + H2O Püruvaat + Pi G = -78 kJ/mool ADP + Pi ATP + H2O G = +55 kJ/mool Summaarne reaktsioon: PEP + ADP Püruvaat + ATP Summaarne Gosum = -23 kJ/mool Rasvlahustuvad vitamiinid 1. Vitamiinid on (definitsioon) .......................................................... .....Selgitage järgmisi vitaminoloogia põhimõisteid a) hüpovitaminoos b) hüpervitaminoos c) avitaminoos. Vitamiinid on vältimatult vajalikud, koostiselt heterogeensed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille sisaldus rakkudes/ kudedes on väga madal (bioaktiivsed ained, mikrotoitained). hüpovitaminoos - vitamiinide ajutisest defitsiidist tingitud ainevahetushäire. avitaminoos - ühe konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (skorbuut, beriberi). Hüpervitaminoos - vitamiini liiast tingitud haiguslik seisund, esineb nn akumuleeruvate vitamiinide (A, D) puhul. 2
diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel. Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks. Sellist,peamiselt epiteel- ja sidekoe liikide puhul esinevat nähtust põhjustavad tavaliselt mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos, suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope
ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikad · toit; · seedekulgla mikrofloora; · vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiit Defitsiidi tekkepõhjused: toitumuslik-olmelised; organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus. Avitaminoos on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (nt C vitamiini puudus põhjustab skorbuudi, B1 puudus beri-beri). Terve, kvaliteetset ja tasakaalustatud segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini. Klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides. Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1.1 Rasvlahustuvad vitamiinid
5) Vitamiinidel on ka teisi funktsioone (paljud vitamiinid on antioksüdandid takistavad hapniku osküdeerivat mõju; vitamiinid on olulised ka arenguprotsessides näiteks vitamiin D on vajalik luustumiseks) Vitamiinid: 1) Rasvlahustuvad A, D, E, K, Q 2) Vesilahuvtuvad B rühm B1-B15, C, H jne Häired 1) Vaegus a) hüpovitaminoos (osaline ajutine puudus) tagajärjeks on üldiselt pöörduvad häired (väsimus, lihasvalud, töövõime langus= kevadväsimus); b) avitaminoos vitamiini pikaajaline täielik puudumine, tagajärjeks pöördumatud haigusnähud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna veresooned on muutunud nii hapraks; vitamiin A puudus kuivsilmsus ja pimedaks jäämine) 2) Üleküllus ehk hüpervitaminoos põhjuseks vitamiinide üle kasutamine, toidust on hüpervitaminoosi praktiliselt võimatu saada. Põhioht on vitamiin D, kuna toimekogus on väga
Need on hüpovitaminoosid ja a-vitaminoosid. Hüpovitaminoos on põhjustatud osalisest vitamiinide puudusest. Ei ole spetsiifilisi tunnuseid sellel. A-vitaminoos on põhjustatud vitamiinide täielikust puudusest ja sellel on iseloomulikud selle vitamiini puudusele iseloomulikud tunnused. KALTSITRIOOL!! Hüpovitaminoos on vitamiinide osalisest puudusest tekkinud häire. Selle juures avalduvad häired ei ole täpse iseloomu ja tunnustega. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tngitud häire. Temale on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekkepõhjusteks võivad olla: 1)vitamiini vähesus toidus 2)vitamiini imendumise häired 3)vitamiini kõrgenenud vajaduse korral tavalisest kogusest ei piisa - rasedus, kasvuiga, nakkushaigused, antibiootikute manustamisel 4)vitamiini sünteesi häire Vitamiin D3 – organism ise sünteesib ultravioletkiirte abil nahas, lähteaineks kolesterool.
Enamik taimi ja loomi, va mõned selgroogsed sünteesib L-askorbiinhapet ise, neile pole ta vitamiin. Bioloogilised funktsioonid Pro ja Lys hüdroksüleerimine kollageeni struktuuri tagamiseks Tyr metabolism ajus Fe mobiliseerimine põrnast Kaitse metallide toksilise toime eest Allergiliste reaktsioonide pehmendamine Immuunsüsteemi stimuleerimine · Hüpovitaminoos vitamiinide ajutisest defitsiidist tingitud ainevahetushäire · Avitaminoos ühe konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus · Hüpervitaminoos vitamiini liiast tingitud haiguslik seisund Ensüümide spetsiifilisus.. ... on ensüümide võime eristada substraate, millele nad toimivad või võime substraadis läbi viia teatud tüüpi muutusi Spetsiifilisus toimib molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne vastavus Eristatakse: A. Substraadispetsiifilisus ensüümi toime avaldub ühe
Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid Hormoonide mõjul toimivat regulatsiooni nim humoraalseks regulatsiooniks.
annaabi.ee 
