suure molekulmassiga valgud. Põhjused pöörduv proteinuuria püsiv proteinuuria Ortostaatiline Glomerulonefriit Füüsiline koormus Hemodünaamilised põhjused Febriliteet Kardiovaskulaarne puudulikkus Neeruarteri stenoos Tubulaarne proteinuuria on põhjustatud tubulaarreabsorptsiooni häirest. - suurenenud on madala molekulmassiga valkude eritumine uriiniga (näiteks 1-mikroglobuliin). Põhjused: äge tubulaarne nekroos; krooniline nefriit; neeru transplantatsioon; kaasasündinud tubulopaatiad; raskemetallide mürgistused. · Postrenaalne Postrenaalne proteinuuria: kuseteedes moodustunud valgud.
Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas. Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk nö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks. Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad. Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga. Põletikuline rinnavähk on samuti üsna haruldane ja see on kasvaja, millega koos esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist
b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks -
· Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab
Neer täidab oma funktsiooni nefroni ja kogumisjuhade abil kolme protsessi kaudu: 1. glomerulaarfiltratsioon uriini produtseerimise esimene samm, mille vätel vesi ja enamus vereplasmas lahustunud aineid liigub läbi neerupäsmakese kapillaari neerukehakesse ja sealt neerutorukesse. Vereplasma valgud, vererakud ja vereliistakud filtratsioonimembraani ei läbi ning liiguvad viimissoone kaudu neerukehakesest välja 2. tubulaarne reabsorptsioon filtreeritud vedeliku neerutorukesse jõudes imavad selle seina hariäärisega epiteelirakud tagasi verre 99% filtreeritud veest ja paljudest selles lahustunud kasulikest ainetest. Tagasi verre imenduvad need ained, mida organism saab ainevahetuses taaskasutusele võtta, lahustunud ainete tagasiimendumine juhib osmootse gradiendi kaudu vee liikumist 3. tubulaarne sekretsioon kapillaarid, neerutorukese seinte ja kogumistorukeste rakud
moodustavad 28 erinevat kollageeni tüüpi - fibrillaarsed ja mittefibrillaarsed. 39. Suured süljenäärmed, ehitus Gl. parotidea Gl. sublingualis Gl. submandibularis kõrvasüljenääre Keelealune süljenääre seganääre Nääre Kõige suurem Kõige väiksem Alveolaarne (osaliselt alveolaarne liitnääre. tubuloalveolaarne, tubulaarne) liitnääre. Kihnuga. hargnenud. Koosneb Kihnuga. mitmest väiksest osast. Kihnuta. Lõpposad Seroossed alveoolid Põhiliselt mukoossed, Ülekaalus seroossed, vähe väheste seroossete mukoseroosseid. kompleksidega. Lülijuhad Pikad, hargnevad
· Infiltreeruv duktaalne rinnavähk vähirakud on levinud piimajuhadest väljapoole · Infiltreeruv lobulaarne rinnavähk vähirakud on levinud rinnasagarikest väljapoole · Põletikuline rinnavähk harva esinev vorm, mille puhul esinevad rinnanäärme põletikunähud rind on punane, kuumav ja turses. · Paget' tõbi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve · Tubulaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga · Mutsinoosne rinnavähk väga harva esinev vorm, piimajuhadest lähtuv rinnavähk, mida iseloomustab lima eritus · Medullaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvaja meenutab värvilt ajukude · Papillaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvajarakud meenutavad näsajalisi moodustisi
likvideerimine, indikaatorliigid(soolekepikese olemasolu näitab väljaheidete taset vees) e) energeetika - biogaasi tootmine(prügilates). etanooli tootmine(autokütuse lisand). f) sõjandus - kopsukatk. ---------------------------------------------------------------------------------------------- PÄRISTUUMNE RAKK Kõikides päristuumsetes rakkudes on esindatud : 1. Membraansüsteem (Rakumembraan ja sisemembraanistik) 2. Vakuoolide süsteem. 3. Tubulaarne süsteem.(Mikrotorukesed) 4. Sisaldiste süsteem.(Rakusisesed varuained) 5. Metaboolne süsteem.(ensüümid) 6. Reproduktiivne süsteem.(paljunemine) Selle aluseks on DNA. Membraansüsteem Rakumembraan e. plasmamembraan : Koostis : 1. fosfolipiidne kaksikkiht(põhiosa) 2. Valgud a) ulatuvad läbi membraani b) on osaliselt membraani sukeldunud. 3. Oligosahhariidid (ainult membraani välispinnal) 4. Steroidid e. tsüklilised alkoholid.
Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed. Neid on vähe. Sisaldavad lipiide. · Noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet · Vanemates rakkudes ladestusfunktsioon Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c
· Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4
fibronektiini ja laminiiniga, mis aitavad embrüol kinnituda emaka epiteelile. Kontakti saavutanud embrüo trofoblasti rakud sekreteerivad trüpsiinilaadseid proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt) aidates lõhustada emaka kudede ekstratsellulaarset maatriksi, et trofoblasti rakud saaksid emakaseina pugeda. Implantatsiooni algatamist ja koorumist aitavad esile kutsuda progesterooni ja kõrgenenud östrogeeni tase emaorganismis. Zona pellucida takistab blastotsüsti munajuhasse (tubulaarne rasedus) või muusse valesse piirkonda implanteerumast. Diapaus on puhkeperiood, mis jaguneb fakultatiivseks ja obligatoorseks. Fakultatiivne diapaus on põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi. Esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel. Obligatoorne diapaus on põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et
Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik rakusisetoes, mis täidab kogu rakku. Ei koosne kaltsiumisooladest! Ülesanded
annaabi.ee 
