Tallinna Järveotsa Gümnaasium REFERAAT STRESS Autor: Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................
Stress Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida
Psühholoogia STRESS Referaat 10b klass 2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
Stress Muudatused Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi.
Väsitavalt mõjuvad ka rahulolematud kliendid. "Kui küsin, kas valite odava või hea, valitakse odav ja siis hakkan mina sõimata saama, miks asi ei tööta, nagu tahetakse". Tavalisest väsimusest on saanud tööväsimus ka siis, kui inimene ei puhka hommikuks välja ja läheb tööle vastumeelselt. Eestis kõige tihedamini esinevad tööga seotud vaevused on väsimus, lihasevalu ja seljavalu. Järgnevad stress, mure, rahutus ja peavalu, selgub eelmise aasta "Tööelu baromeetri" uuringust. Probleemid aga ainult süvenevad, kui nendega midagi ette ei võeta. Firmad teevad üha enam koolitusi, kus õpitakse klientidega suhtlema ja stressiga hakkama saama, kuid tihti ei väsitagi just suhtlemine, vaid pikad ja intensiivsed tööpäevad, mil pole mahti võtta lõunapausegi. Seega vähemalt pool tundi päevas siiski peaks lõunat pidama: selle ajaga jõuab juba taastuda.
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust
STRESS Tavaelus mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed
Stressiprobleemid Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund. Stress võib-olla nii kasulik kui kahjulik. Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
STRESS Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye. Stress organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................
Stress Koostanud : Gerd Raudsepp Robert Ellamik Stress · Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsilised
Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine
2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3. Päevaplaani tegemine- Mõtlen õhtul või hommikul valmis päevaplaani, mida soovin teha ning mis kellaajal umbes, et saada varem magama ning kõik tehtud, sest kui jõuab õhtu kätte ja taipan, et pole midagi korda saatnud ja nii mitu päeva järjest võib lõpuks stress tekkida 4. Sõprade seltsis olemine- Ei teki üksildustunnet ning kui on mure, siis aitavad nemad alati 5. Teen regulaarselt trenni- trenni tegemine parandab enesetunnet kõvasti ning on ka tervislik tervisele 6. Tervislik toitumine- tervislik toitumine tuleb organismile kasuks ning ka enesetundele 7. Ei lükka plaane homse varna- Kui tean, et on vaja teha koolis töid järgi või
Stress What is stress? Physiologists define stress as how the body reacts to a stressor, real or imagined, a stimulus (erguti) that causes stress. Acute (terav) stressors affect an organism in the short term; chronic stressors over the longer term. The term stress was first employed in a biological context by the endocrinologist Hans Selye in the 1930s The effects of stress: Alarm is the first stage. When the threat or stressor is identified or realized, the body's stress response is a state of alarm. During this stage adrenaline will be produced in order to bring about the fight-or-flight response (võitle või põgene) Resistance is the second stage. If the stressor persists (püsib), it becomes necessary to attempt some means of coping (toimetulemisega) with the stress. Although the body begins to try to adapt (kohanduma) to the strains (pinge) or demands (nõudmistega) of the environment, the
Mikk Värnik ja Joosep Puiestee Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele Tõmbuvad veresooned kokku Inimesel on negatiivsed tunded Peavalu Jumala usaldamine Liikumine Looduses viibimine
Stress Stress is a necessary part of nature. It´s the organism´s defence mechanism for changes in the surrounding enviorment. Without it we could not survive. Stress has many effects on the body that are necessary for a reaction to the stressor. When an animal senses danger, it automatically triggers a fight or flight response. In case of a lifethreatening situation, stress is an invaluable ally. It can even motivate us to prepeare for upcoming challenges. But as we move further and further from our natural habitat, stress becomes more of nuisance than a lifesaver. Things that cause stress to the modern man are nothing compared to the problems that troubled our ancestors. Few hundred years ago the average european was still worrying about his livestock being looted. But we feel that a Powerpoint presentation that is due
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda
Põlula Kool Stress Referaat Koostaja: Armo Karu 2010 Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust
Stress People experience various forms of stress that is a natural part of people’s lives and it can motivate people to work harder. But if it becomes negative stress, it can affect people’s ability to be positive. To begin with, the main source of stress for young people is school and family. Daily homework takes a large part of our free time. Getting a bad grade causes a disappointment. Especially if the day before there was a lot of learning for the examination. Family may have a greater effect on young people. The death of a loved one, sick family member and relationship problems can lead to being under negative pressure. What is more, stressed youth are pessimistic and in a long period of time it becomes unhealthy
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega
Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga kergelt muutuda halvaks stressiks. Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane, puudub motivatsioon elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest
Stress Mis on stress? Stressi mõistetaks kui ärritavat närvipinget, mis pika aja jooksul mõjub inimese tervisele ja meeleolule halvasti. Teaduslikult tõlgendatakse stressi vastusena kõrgendatud nõudmistele keha ja meelte poolt. Tänapäeval on stress iga inimese elu osa. Kuna inimesed reageerivad erinevatele sündmustele ja uudistele erinevalt, siis tekitavad stressi erinevatel inimestel erinevad asjad. Teatud määral mõjub stress edasiviivalt ja annab juurde motivatsiooni. Kui aga stressi on liiga palju võib juhtuda, et seatakse küsimärgi alla eneseväärikus ja unustatakse enda ümber inimesed, kes võiksid aidata. Paljudel õpilastel on koolist ja huvitegevustest tingitud stress. Koolis oodatakse head käitumist ja häid hindeid; kaaslased ootavad head meeleolu ja toetust oma igapäevamuredes. Huviringides oodatakse 100% kaastegemist ja tähelepanu. Kui
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi
Toimetulek stressiolukordadega Tänapäeval on arvatavasti kõik kogenud stressi oma elu osana. Inimesed võivad stressile reageerida täiesti eerinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pere ja sõprade toetusest. Enamasti on stress negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ja tujud. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Inimesed, kes kogevad negatiivset stressi on närvilised, pinges ja seltsimatud. Stressi võivad põhjustada eesmärkide puudumine, lõpetamata tegevused ning hirm ebaõnnestumise või hüljatuse ees. Stressist vabanemine on minu arvates väga tähtis, kuna nii saame parandada oma elu kvaliteeti
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev mehhanism Tabelis: ! - Suureneb orgaanilise ühendi molekulide sisaldus rakus. " - Väheneb molekulide sisaldus rakus. # - Kirjanduses esineb vastandlikke andmeid vastava aine mo...
Koolistress Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tänapäeval on negatiivne stress kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud nähtus. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja suhteliselt kogenematu inimene ning ei pruuga suure pingega toime tulla. Stressi põhjustavad mitmed tegurid, näiteks hirm arvestustööde ees, raskused õppetöös, vanemate surve ning ranged ja närvilised õpetajad, kes maandavad oma pingeid õpilaste peal.
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega.
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga.
ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus.
Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised
STRESS!!! Koostaja:Kerttu Piibe Stress on pingeseisund vastusena muutunud olukorrale Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb igasugusest muutusest. Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm. Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid, aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi. Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja üksikvanemluse sagedasest esinemisest
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt
Mina ja stress Stress- pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Mida aga tähendab stress minu jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel
Stress ja Toimetulek arutelu Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Grete Arro Tallinn 2012 Sisukord 1)Sissejuhatus 2)Miks stress tekib? 3)Stressimaandamisvõtted 4)Võtted, mida ma juurde loengus õppisin 5)Minu stressimaandamisvõtted Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................
Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Näiteks nähes lahutuse põhjust omavahelises sobimatuses. Pessimistlikku ja optimistlikku vaatenurka on palju uuritud; on jälgitud ühtesid ja samu inimesi pika aja jooksul. Muu hulgas ilmnes, et neil meest...
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
