heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa joogiveest?
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema).
· Mida noorem on organism, seda suurem on Mid i d tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , , vastsed, suguküpsed organismid. · 5. veehulk määrab ära ökosüsteemi 5 veehulk määrab ära ökosüsteemi bioproduktsiooni (taimse massi juurdekasv pindalaühiku kohta) pindalaühiku kohta)
vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi
45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Kipsi tardumisaeg määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat aparaadi abil. Katseks läheb vaja 200g vett ning vajalik veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Kogu protsess peab toimuma vähemalt 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse koonilist rõngast 4-5 korda vastu lauda. Seejärel tuleb lõigata taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat aparaadi nõela alla. Esmalt tuleb viia nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning seejärel vabalt lasta langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse uues kohas
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest.
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, ...
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE
*) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed
*väga suur osa energiarikkamad jõed (suur Kanada, USA, *suhtelist odav, ei põllumaad läks veehulk, voolaks kiiresti) - Brasiilia, Hiina, saasta veehoidla alla *Eestis piiratud L.-Am. - Parana jõgi Vee-energia ~ 3-4% ~ 16% elektri tootmine Venemaa, *taastuv energia *jaama rajamine kallis varud - suurimad
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumi...
· Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit · Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi · Usa, Kanada, Hiina TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA · Energiallikaks uraan · Lubatud kasutada arenenud riikides · Prantsusmaa 78%, Belgia 55%
mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Victoria juga siis kõigist maailma jugadest üle on? Ta paistab silma sellega, et on väga ühtne. Tähelepanuväärselt lai ja samas kõrge juga langeb suurvee ajal astangult alla katkematu veekardinana. Niisiis on Victoria juga meie planeedi teistest jugadest üle selle poolest, et moodustab langedes kõige suurema pinnaga ühtse veeseina. Suurvee perioodil, mis vältab märtsist maini, on veehulk Sambesi jões kümme korda suurem, ulatudes 3000 kuupmeetrini sekundis. Sel ajal pole võimalik joale allavoolu paadiga läheneda, samuti jalgsi kuristikku laskuda. Möllavaid veemasse tohib vaadelda vaid joa vastaspoolelt ning pidev uduvihm ulatub allatuult kilomeetrite kaugusele. Kui tahad tutvuda Victoria joaga mõnusasti, ilma märjaks saamata, kuid samas piisavalt veerohkel ajal, tasub minna madal- ja kõrgvee seisu vahepeal, kusagil juulis-augustis. Kes aga
ja selline vesi ei ole inimese tervisele kasulik. Destilleeritud vesi on inimese sooltele ärritav ja võib põhjustada terviserikkeid. · Keerake kinni tilkuvad kraanid ja vältige jooksva vee all nõude pesemist. Vanni võtmise asemel eelistage dusi all käimist. · Pudeliveel puuduvad igasugused eelised kraanivee ees. Pudelivesi on 1000 1500 korda kallim sisaldab säilitusaineid. · Liiga väike veetarbimine ei pruugi kokkuvõttes olla sugugi odav - liigväike veehulk ei suuda kanalisatsioonitorru minevat "paksu" ollust minema uhtuda ja tulemuseks on kanalisatsioonitoru ummistus, mille likvideerimine on vähemalt kümme korda kallim, kui kokkuhoitud kuupmeeter vett. https://goo.gl/WF8pQI HUVITAVAID FAKTE VEEST · Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas.
Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g.
*) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine
märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda üle pika aja jälle kiiremat vee vulisemist. Samuti on veehulk seal suurenenud üpris märgatavalt. Mainimata ei saa jätta, et ka muru on nii mõneski kohas täitsa nähtaval ning esimesed lumikellukesed piiluvad südikalt juba päikese poole. Puutüvedel võib näha juba liikuvaid putukaid, sest puud on juba ammu vabanenud talvel neid matvast lumekihist. Kaskede (ka teiste lehtpuude) lehed hoiavad end veel tihkelt pungades. Pajud on oma urvad juba kõigile vaatamiseks välja toonud. Kahtlemata on oma ,,süü" kevade saabumisel päikesel
Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti
Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajuma varjatud sissetungina, mis võtab omakorda pöörde raskesti ohjeldav linnavägivald. Just seal ongi koos mässuks soodsad tingimused: tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained, sinna alla käib nafta, maagaas, kaevandustest saadud saladused(teemandid, kuld, volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab
4) 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiirest vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei ole piires 180 ± 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katse tulemused on toodud punktis 4.2 tabelis 1.2 3.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200g kipsi ja normaalkonsistentsile vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal
Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostuse ja nakkuste oht • Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. TIIGID Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid. Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on
Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere veevahetus on väga väike, see toimub Taani madalate ja kitsaste väinade
hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem
ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi
Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi - Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke
Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1
Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1
vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter, (lugedes näidu aluselt, või nihikuga). Kui diameeter ei ole piires 180 + 5mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused näidatakse punktis 5.2, tabel 5.1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse
või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. Laugrannik-lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek. Moodul k- näitab mitu meetrit põhjavesi liigub ööpäevas. Hoovused- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk. Soojad ja külmad. Liikumise seaduspärasus: põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed. Õhutemperatuur (auram). Lume ja liustike sulamine. Juurdevool lisajõgedest. Läbivool järvest. Paisu ehitamine. Vee tarbimine tööstustes, põllumajandus. Põhjavesi-maa sees olev vesi,mis võib sõlt kivimite läbilaskvusest mood kihte. Reostus: Töösjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse.
2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus 9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda
Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda rohkem kui 7000 jõge ja oja. Samas on meie vooluveekogud enamasti lühikesed ja veehulk neis on väike. Jõe teekond lähtest suudmeni Jõe voolukiirus sõltub juurdetulevast veehulgast ning pinnamoest. Jõel võib eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõe algusosas ülemjooksul on jõgi kitsas ja vool tavaliselt kiire. Tugev veevool veeretab edasi kivikesi, purustab ja lihvib need siledaks. Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub. Org muutub laiemaks ja jõgi hakkab looklema. Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib.
jooksul läbi jõe ristlõike. Millest sõltub äravool? (toitumisviisist kõige enam) Äravoolu ühtlustavad järved ja sood, kui jõgi neist läbi voolab) Kongo jõe hüdrograaf. Sellel diagrammil on kujutatud Kongo jõe 80 aasta keskmine vooluhulk. 80 aasta jooksul on kuu keskmine vooluhulk kõikunud vahemikus 22...81 tuhat m3/s. Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s. Veehulk sõltub ka sellest, kummal pool ekvaatorit on suvine vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem 3. Üleujutused
Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused. Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul. · Tsementkrohvid. Sideaine - portlandtsement. Kõrge tugevus ja veeaurutihedus, vettimavad. · Silikaatkrohvid. Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide hulka. Kuivsegud · Kuivsegudeks nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi. · Turustatakse pakendites, millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk. Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid · Müürimördid · Krohvimördid · Pahtelsegud · Plaatimissegud · Vuugisegud · Peeneteralised betoonid 1. Mida nim. sideainetaignaks? V: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. 2. Mida nim. mördiks?
voolamiseks paaki. Katse lõpul suletakse kõik ventiilid. Iga uue katse alguses määratakse uus ja eelnevast väiksem rõhulang. Katse viidi läbi viie erineva rõhu juures. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid 1. Ühes sekundis diafragmat läbiva vee hulk (valem 1) (Valem 1) kus Q´ on paaki voolanud veehulk dm3 τ aeg mis kulus 30 dm3 vee voolamisel paaki Katse nr. 1 Q 30 3 10 75 4 Q 4 10 , 2. Funktsioon arvust ReD (valem 2) (Valem 2) Kus w – vedeliku voolamise kiirus torus m/s D=0.0215 m – toru sise läbimõõt (m) Q – on vedeliku kulu m3/s
sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. HAPNIKURINGE: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE
Soolsus ehk haliinsus, vees lahustunud soolade hulk promillides. Isotoonne organism(vee elukad) - organism, mille kehavedelike soolsus on sama mis mereveel.Halofüüdid, ehk soolalembesed, akumuleeruvad elektrolüüte oma vakuoolidesse, kuid tsütoplasmas conc hoitakse madal. Taimed saavad nii madala osmootse rõhu ja turgori. Elektrolüütide kahjulik toime seetõttu ei esine.Veevool ka abiootiline tingimusVeevool esineb põhiliselt ojades, kus on ühesuunaline vool, ebapüsiv säng ja veehulk ja veel kõik muudavad elu väga rakseks. Mida allapoole, seda suure, veehulk. Ülevalpool, planktone ei ole, kuna veehulk on väiksem, kärestikuline. Ökoloogiline niss,,mistahes liigi organismid saavad ellu jääda, kasvada ja pajuneda ning säilitada elujõulise populatsiooni teatud kindlas temperatuuri vahemikus, see vahemik on liigi ökoloogiline niss ühes möötmes" Kui me paneme temperatuurile veel juurde väärutse: niiskuse, saame kahemöötlemise nissi
Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. veeringe lülid - sademed, aurustumine, äravool Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veebilanss vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Et veebilanss oleks tasakaalus, peab vee juurdetulek olea võrdne vee äraminekuga. Hoovused: külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile külm hoovus: kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks soe hoovus : pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks (sajusemaks) aurustumine tuuled, mis mõjutavad hoovuste liikumist (passaattuuled, läänetuuled, idatuuled)
ning mõõdetakse tekkinud koogikese diameeter nihikuga. Kui diameeter ei ole 180 + 5 mm piires, korratakse katset uue veehulgaga. Tulemused on toodud tabelis 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramise katseandmed. 1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna ja Vicat’ aparaadi abil. Võetakse 300 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk, mis segatakse omavahel ning valatakse koonilisse rõngasse. Seda tuleb teha kiiresti, mitte kauem kui 30 sekundit. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda
4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse tainaga Vicat’ koonuse abil. Tardumisaegade määramiseks oleks vaja viit inimest. Esimene võtab aparaadilt näidu, teine käsisteb aparaati, kolmas puhastab nõela peale igat taigna sisse kukutamise korda, neljas märgib tulemused kirja ning viies võtab stopperiga aega. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel eemaldatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi
Kipsitaigna ülejääk silindris lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamisest tõstetakse silinder kiirelt vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Katset korratakse uue veehulgaga senikaua, kuni taignakoogikese diameeter tuleb 180 +- 5 mm piires. 4.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Normaalkonsistentse taigna tardumisaeg määratakse Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kipsi ja vee segu valatakse koonilisse rõngasse, taigna segamine ja valamine peab toimuma 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse klaasplaadiga 4-5 korda vastu lauda, misjärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha. Rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel peab olema kokkupuutes taigna pinnaga ning iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset.
mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta
Seevastu parasvöötmes ja kuivas troopikas, mis praegu kannatavad veepuuduse all, veevarud vähenevad.Põuast mõjutatud alad kliimamuutuste käigus suurenevad. Äärmuslike vihmade juhtumid omavad suuremat mõju nii sageduse tõusu kui ka tugevuse kasvu tõttu, suurendades üleujutuste ohtu. Üleujutuste ja põua suurenenud sagedus ja tõsidus mõjutavad mitmete maailma piirkondade jätkusuutlikku arengut. Jääliustikes ja lumikattes säilitatud veehulk kahaneb kliima soojenedes, vähendades suve- ja sügiseaega piirkondades, kus hetkel elab rohkem kui kuuendik maailma elanikkonnast. Ökosusteemid: Paljud ökosüsteemid tõenäoliselt kogevad ennenägematut kombinatsiooni kliimamuutustest (nagu kulutuli ja muud tänapäeva globaalsed muutused). Muutuste kestvus ja maht võivad olla sedavõrd suured, et muutused ületavad ökosüsteemide võime kohaneda uute oludega
Eestlastest vastaspooled 1944. aasta lahingutes 1944. aasta tõi taas sõja Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Alati on kõigel mingi põhjus, seega on ka sõdade põhjuseid palju. Tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained, sinna alla käib nafta, maagaas, kaevandustest saadud saladused(teemandid, kuld, volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab turg, kuid ilmajäämine annaks hoobi maa majandusele või võtaks mingilt riigilt sõjaliste üle...
Lihtsamalt seletatuna võib pinget võtta kui elektrilist survet. Oletame, et meil on kaks reservuaariga veetorni, millel on mõlemal küljes kraan. Mõlemad kraanid on ühel kõrgusel maapinnast, kuid veetornid ise on erineva kõrgusega. Tornist, mille reservuaari ja kraani vaheline teekond on pikem, hakkab kraanide täielikul avamisel tulema vett suurema survega, sest kõrgema torni ja kraani vaheline veehulk on suurem ning avaldab suuremat survet. Kui kraan oleks reservuaariga täpselt ühel kõrgusel, ei tuleks kraanist üldse vett, sest potentsiaalide vahe oleks null. Pinge ühik Pinget mõõdetakse voltides (V). Üks volt on selline potentsiaalide vahe, kus ühe kuloni (1C) suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi
● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu.
t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal
molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70 elemendi. Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
