ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet. Funktsioonid: 1) Välissekretoorne funktsioon sapi funktsioon, maks produtseerib sappi; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega. Sapivärvust mõjutab pigment bilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled, kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks. Osa vett imendub läbi seinte ära. Sapipõie tühjenemine toimub CCK mõjul, mispõhjustab põieseinte kokkutõmbumise ja sulgurlihase lõõgastumise. Sapi ülesanded seedeprotsessis:
Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑ Põhjuseks suurenenud rasva süntees, piima eritumine ja vähenenud piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari) Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral) Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra) Hulk suureneb vanusega (kuni 30%) Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%)
Selle ensüümi katalüüsitud reaktsioon: arginiin+ H2O ornitiin + uurea aluseline fosfataas- (Alkaline Phospahatase) ALP või AP (SAP- seerumi aluseline fosfataas) on kasutatud maksakahjustuse näitajana juba 1920ndatest. Hüdrolüüsib mitmeid fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes, luudes. kreatiini kinaas- (creatine kinase- CK) katalüüsib pöörduvat kreatiini fosforüülimist, et moodustada kreatiini fosfaate. bilirubiin- omab suhteliselt väikest diagnostilist tähtsust. Kõrge bilirubiini tase veres võib viia kolaltõveni. sorbitooldehüdrogenaas- (sorbitol dehydrogenase- SDH) pöörduvalt oksüdeerib p-sorbitooli n-fruktoosiks koos kofaktor NAD'ga (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid). Hobuse ja veise seerum kaotab 25% SDH aktiivsusest külmutamisel. glutamaatdehüdrogenaas- (glutamate dehydrogenase-GDH) NAD on kofaktioriks glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioonis, tootmiseks alfa-ketoglutaraati ja ammooniumi
Antioksüdandid inimorganismis Preventiivsed antioksüdandid 1) Tekkinud RO kõrvaldajad o Superoksiid dismutaas (SOD) o Katalaas (CAT) o Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx) 2) Vabade radikaalide kõrvaldajad o Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid 3) Rauaioone siduvad agendid o Apotransferriin o Tseruloplasmiin Ahelreaktsiooni blokeerivad antioksüdandid Vitamiin E, vitamiin C, kusihape, vere albumiin, bilirubiin Antioksüdandid Vitamiin E Tähtsaim lipiidses keskkonnas töötav antioksüdant Biomembraanide ja LDL kaitse Karotenoidid Pikk C-ahel võimaldab kõrvaldada ergastatud hapnikku Kaitsevad UV-kiirguse eest Neil on vähkkasvajate kujunemisele pidurdav mõju (mitte sünteetilistel) Ubikinoon ehk koensüüm Q Kõrvaldab vabu radikaale ja tõkestab lipiidide peroksüdatsiooni. Vitamiin C Vesikeskkonna peamine antioksüdant Kõrvaldab vabu radikaale otsene antioksüdant.
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid
Ammoniaagi lõhn: kaua seisnud, halvasti säilitatud uriin. Terav, haisev kuseteede infektsioon. Magusketoonid: - diabetes mellitus; - nälgimine, dieet; - oksendamine, diarröa; - tugev füüsiline koormus. Ravimitest tingitud spetsiifilised lõhnad. 6. Värvus: normaalselt kollane (tingitud kollasest pigmendist urokroomist). Tumekollane-pruun: bilirubiin, biliverdiin (bilirubiini oksüdeerumisel tekkiv ühend, annab uriinile roheka varjundi), urobiliin; Punane: hemoglobiin, erütrotsüüdid, müoglobiin, porfüriinid; Pruun: hemoglobiin, müoglobiin; Oranz: bilirubiin, urobiliin, medikamendid. 7. Erikaal: normaalselt: 10151025. Isostenuuria: erikaal püsib 1010 (valguvaba plasma erikaal) Hüpostenuuria: <1010. - 8. pH: normaalselt 4,58,0. C
Gastroenteroloogilised haigused Nimeta seedetrakti osad, millest toit otseselt läbi käib? Suuõõs – söögitoru – magu – peensool – pärasool Millised elundid kuuluvad seedetrakti juurde lisaks eelmistele? maks sapipõis jämesool pankreas kõhunääre Mis on nende elundite ülesanne? Ensüümide tootmine, toitainete lõhustamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Mis on bilirubiin? Erütrotsüütide lagunemise produkt/sapipigment. Mis on ikterus ja kuidas see tekib? Naha, limaskestade ja skleerade kollasus, tekib kui bilirubiin on veres . Nimeta gastroenteroloogiliste haiguste riskitegureid? geneetiline eelsoodumus autoimmuunsed mehhanismid ebaõiged toitumisharjumused – süüakse 1-2korda päevas ja liiga palju korraga suitsetamine ja alkoholi (liig)tarvitamine Mis on äge gastriit ja millest see tekib?
moodustamisel.) Aminohapped (plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine) VEREPLASMA VALGUD Albumiinide ülesanded: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid) Globuliinide ülesanne: - globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12vitamiini, kortisooli ja türoksiini, vaseioone; globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere veesisalduse regulatsioon), organismi
Norm: 0,16 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele. Rasvad Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas. Kolesteriini e kolesterooli näitajad sõltuvad maksa seisundist ning söömisel saadud rasva kogusest. Norm: 56 üh. Need näitajad vahelduvad sõltuvalt maksa töö häiretest ning toidu kvaliteedist. Fibrinogeen vastutab vere õigeaegse hüübimise eest. Norm: 36 g/l Bilirubiin on sapipigment, mis moodustub hemoglobiini lagunemisel maksas ning põrnas. 9 Norm: 3,4 22,2 üh. Bilirubiini kõrge tase on maksahaiguste (hepatiidi) ning aneemia signaaliks. Tõuseb ka ravimite: erütromütsiin,indometatsiin,diasepaam, oksasepaam) Glükoos "suhkru" näitajad veres peegeldavad energeetilist tasakaalu ema organismis ning kõhunäärme tööd. Norm: 3,36,6 üh
Glükoos Gluc 90 EEK Üldkolesterool Chol 90 EEK HDL-kolesterool HDL-Chol 90 EEK LDL-kolesterool LDL-Chol 90 EEK Triglütseriidid TG 90 EEK Üldbilirubiin Bil 90 EEK Konjugeeritud bilirubiin Bil-conj 90 EEK Kusihape UA 90 EEK Uurea Urea 90 EEK Kreatiniin Crea 90 EEK C-reaktiivne valk CRP 90 EEK Reumatoidfaktor RF 90 EEK
RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta) HCT: 37 % (normis) HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta) MCV 83 fL (normis) MCH 30 pg (normis) MCHC 325 g/L (normis) RDW 12 % (normis) Glükoos 7 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta) S-Na 130 mmol/L (norm üle 135 mmol/L kohta) S-K 4,9 mmol/L (normis) Kreatiniin 72 mikromol/L (normis) CRP 45 mg/L (norm alla 10 mg/L). ASAT 65 U/L (norm alla 32 U/L) ALAT 50 U/L (norm alla 33 U/L) Bilirubiin 40 µmol/L (norm alla 21 µmol/L) 02.04.2015 WBC: 4,3 E9/L (normis) RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta) HCT: 37 % (normis) HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta) MCV 81 fL (normis) MCH 30 pg (normis) MCHC 327 g/L (normis) RDW 12 % (normis) Glükoos 6,4 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta) S-Na 140 mmol/L (norm üle 135 mmol/L kohta) S-K 4,9 mmol/L (normis) Kreatiniin 70 mikromol/L (normis) CRP 30 mg/L (norm alla 10 mg/L).
4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist). Kui sapi äravool maksast või sapipõiest on takistatud, siis lisaks naha kollasusele kaasneb ka uriini ja rooja värvuse muutus. Uriin läheb kollasemaks (tumedamaks) ja rooja läheb hallikamaks (heledamaks)
Mis on sapikivitõbi ja mis selle põhjustab? Sapikivitõve puhul tekivad sapipõide sapist moodustunud kivid. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Nende ainete sadestumisest moodustuvad sapikivid. Esineb erineva koostisega sapikive. Suurem osa neist on kolesteroolkivid või segakivid. Vähem esineb bilirubiin- ehk pigmentkive. Sapikivide suurus on väga erinev, ulatudes mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini, võib tekkida ainult üks suur kivi või väga palju pisikesi kive. Sapikivide tekkimist põhjustab kolesterooli või bilirubiini hulga tõus sapis ja ka sapipõie tühjenemise häirumine, mille tõttu sapp kontsenreerub. Seda soodustavad ülekaal, naissugu (naistel on sapikive 2-3 korda sagedamini kui meestel), vanus (vanematel inimestel sagedamini), östrogeenid e
Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin
Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin
Seedetrakti osad, kust toit läbi käib suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaks maks, pankreas, sapipõis. Maks toodab sappi, oluline rasvade lõhustamisel. Puhastab verd ja filtreerib mürke. Pankreas pankrease nõre neutraliseerib maost tulnud happelise toidumassi. Nõres sisalduv ensüüm lipaas aitab kaasa rasvade imendumisele. Sapipõis sapipõies koguneb sapp aitab rasvu lõhustada. Bilirubiin erütrotsüütide poolt tekitatud jääkaine. Bilirubiini kuhjumise korral verre muutuvad limaskestad, nahk ja simavalged kollaseks. Mis on ikterus ja kuidas see tekib? patsient on kollane, probleem sapi või maksaga. Hepatiit põhjustab maksa põletikku ja maks ei suuda verest bilirubiini eemaldada. Sapi äravoolu takistuse tagajärg. Mittemõjutatavadriskitegurid - 1) Geneetiline eelsoodumus 2)Autoimmuunsed mehhanismid
Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku.
ja suguhormoonid. 8. Veredepoo ja veedepoo Tartu Tervishoiu Kõrgkool 20 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond ERÜTROTSÜÜT hemolüüsitakse maksa Kuppferi rakkude poolt bilirubiin veri peensool neer jämesool väljutatakse väljutatakse
veenideks. - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem. Bilirubiin - erütrotsüütide hemolüüsi produkt - hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt ja põrnas või luuüdis - bilirubiin on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga - hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja muutub seega enne sapiga ühinemist vees lahustuvaks - soolebakterid töötlevad bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e ekskreteeritakse rooja koostises sterkobiliinina
e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi
jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat-, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped, rasvhapped,kolesterool, glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea, kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Veregrupid. Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus: mittesobiva vere ülekandel tekib aglutinatsioon – erütrotsüütide kokkukleepumine, ja hemolüüs – erütrotsüütide lagunemine. Vere
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma- globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma-globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud loomade ( välja
hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%!) Maksaväline: artralgia, aneemia (B ja C-hepatiit) Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi
Sellepärast tsirkuleerivad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3 gr sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. BILIRUBIINI RINGLUS Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniinina soolde ka spapipigemnt bilirubiim. Selle polaarese ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeeniks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90 % eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10 %line jääk jõuab uriini. MAKSA FUNKTSIOONID 1. Sapi süntees -Sapphapete( sapisoolade süntees) -Bilirubiini eraldamine verest ja sekreteerimine sapi koostisesse. 2. Varuainete talletamine -Glükogeen -Rasvad
kudeda vahelises vee ja ainete vahetuses. Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped, ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. *Plasma albumiin moodustab umbes60% plasmas leiduvatest valkudest, kõige väiksem valk. Väikestest molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida. Füsioloogiline tähtsus on türoksiini sidumine, kolloidosmootne rõhk, trantspordifunktsioon(bilirubiin, urobiliin, rasvhapped, sapphappesolad ja mõningad kehavõõrad ained nagu penitsiliin), reservvalk.albumiinide hulk väheneb põletikuliste haiguste, maksa ja neerukahjustuste korral. *Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin
kefaalses faasis Gastraalne ja intestinaalne faas hormoonide kontrolli all (gastriin, CCK, sekretiin) o СКК - холоцистокинин 51 tabel! L34 Maks ja sapipõis Maks on suurim siseorgan (1.3 kg) ja tähtsaim ainevahetuselund. Sapp on maksasekreet. Sapipõis on sapi reservuaar. Sapp Sappi toodavad hepatotsüüdid (maksarakud) Sisaldab vett, sooli, sapphappeid, sapipigmente (bilirubiin), kolesterooli, letsitiini ja lima (pH 7-8). Päevas toodab maks 0.6-1 L sappi Osa sappi viiakse otse maksast kaksteistsõrmiksoolde, ülejäänu salvestatakse sapipõide (mahutab 50-60 ml) Sapisekretsioon sõltub sapphapete soolade naasmisest portaalveeni kaudu hepatotsüütidesse tagasi Sapi ülesanded Kolesterooli väljaviimine organismist Laguproduktide elimineerimine (hemoglobiini lammutamisel tekkinud bilirubiin)
Eristatakse primaarkive (de novo tekkinud ühissapijuhas) ja sekundaarkive (pärinevad sapipõiest). Sümptomaatilistel juhtudel võivad põhjustada koolikulist valu ja ikterust. Infektsiooni lisandumisel muutub ägedaks kolangiidiks Charcot triaad (valu paremal roidekaare all, palavik, ikterus), Reynolds pentaad (Charcot triaat + sokk ja segasus). Diagnoos: Kliiniline pilt, analüüsides on tõusnud konjugeeritud bilirubiin ja ALP. Instrumentaaluuringutest ultraheli, KT, MRCP, ERCP. Viimasega on võimalik samal ajal raviinterventsioon. Ravi: Sümptomaatilise koledohholitiaasi puhul ERCP (sfinkterotoomia + kivide eemaldamine). Endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel on näidustatud kirurgiline ravi (koledohhotoomia). Kui patsiendil sapipõis alles, siis retsidiivi vältimiseks laparoskoopiline koletsüstektoomia. Infektsioonitunnuste korral antibiootikumravi. 19. Kolangiit. Diagnostika. Ravi.
(spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel. Kaasajal rõhutatakse, et kahjustused võivad pärineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist.. Haigus avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena. PCI võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV).
4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist). Kui sapi äravool maksast või sapipõiest on takistatud, siis lisaks naha kollasusele kaasneb ka uriini ja rooja värvuse muutus. Uriin läheb kollasemaks (tumedamaks) ja rooja läheb hallikamaks (heledamaks)
vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju. Ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, AH, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Albumiinide hulk veres väheneb, kui on põletik, maksa- ja neerukahjustused. Globuliinid – 46% - * α-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kortisooli, türoksiini, vaseioone, hüübimisfaktoreid. * β-globuliinid transpordivad lipiide,polüsahhariide, rauda (transferriin), hüübimisfaktoreid * γ- globuliinide hulka kuuluvad antikehad. Põletike korral nende hulk veres tõuseb. Üldiselt
sinises (Soret riba) 430-470 nm. 4.Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10..400 nm Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Krüptokroom, antotsüaniin 6. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist, neeldumisspektrit ja millistes organismides esinevad. Fükobiliin on kromofoor, mis sisaldab tetrapürrooli ja sarnaneb sapipigmendile bilirubiin. Neelavad kollast, oranzi, punast ja rohelist valgust. Veeslahustuvad antennpigmendid; tsüanobakterites ja vetikates. 7. Milline struktuur tagab klorofülli molekulis nähtava valguse footonite neeldumise? Mis toimub klorofülli molekulis footoni neeldumisel? Nähtava valguse footonite neeldumise klorofülli molekulis tagab pikkade konjugeeritud ahelate olemasolu (resonantsahelad). Footoni neeldudes ergastub pii-elektron konjugeeritud ahelate ketis.
vrerühmade konfliktidele (Raseduse ajal ema ja loote vered ei segune!!!) Platsentas on: a) lootepoolne osa b) emapoolne osa- muutunud emaka limaskest Platsenta ülesanded: a) ainevahetuslik- gaasivahetus (O2-CO2) (lootel on eriline hemoglobiin, mille hapniku siduvusvõime on väga kõrge [muidu ei saaks lakuunist kätte], pärast sündi, üleminekul kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu.
platsentaarbarjääri ning seetõttu jääb esimesel korral loode puutumatuks. Järgneva reesuspositiivse loote puhul on aga antikehad sellise molekulmassiga, et läbivad platsenta ja satuvad loote organismi. Antikehad hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalke lammutama. Punalibled, mis normaalselt transpordivad hapnikku, lammutatakse ja loote koed kannatavad hapnikupuuduse all, samuti vabaneb lagunevatest punalibledest bioaktiivne aine bilirubiin, mille kõrged kontsentratsioonid kahjustavad loote kesknärvisüsteemi. 23. Kirjelda III ja IV tüüpi ülitundlikkuse reaktsioone. Tüüp III: immunkomplekside poolt tekitatud ülitundlikkus (ja koe kahjustused). Tüüp IV: rakkude (T & MQ) vahendatud ülitundlikkus (TBC, leepra, Ni -allergia) Tüüp III: antigeen- antikeha- kompleksidest vahendatud koekahjustus. Tekivad suured mittelahustuvad immuunkompleksid, mis peetuvad kudede piirkondades, kus nende tsirkulatsioon on takistatud
8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on kusel tume värvus, roe aga savikarva. Sapis on veel kolesterooli, mida sünteesitakse maksas ja läheb sapi koosseisu. Samuti on sapis letsitiini. Sapi pH on maksasapil 7,3...8 ja sapipõies 6..
Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped, ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. *Plasma albumiin moodustab umbes60% plasmas leiduvatest valkudest, kõige väiksem valk. Väikestest molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida. Füsioloogiline tähtsus on türoksiini sidumine, kolloidosmootne rõhk, trantspordifunktsioon(bilirubiin, urobiliin, rasvhapped, sapphappesolad ja mõningad kehavõõrad ained nagu penitsiliin), reservvalk.albumiinide hulk väheneb põletikuliste haiguste, maksa ja neerukahjustuste korral. *Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin
või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel. Kaasajal rõhutatakse, et kahjustused võivad pärineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist.. Haigus avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena. PCI võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma,
Rasvane toit kutsub esile suhteliselt väiksema mahlanõristuse. Sappi eritavad maksarakud, söömise vaheaegadel koguneb see sapipõide. Siin toimub tema vedelaosa tagasiimendumine. Seetõttu on sapipõies asuv sapp konsistentsilt tihedam ja värvuselt tumedam kui sapp, mis tuleb vahetult maksast. Sapi koostisesse kuuluvad sapihapped, sapipigmendid ning teised orgaanilised ja anorgaanilised ained. Sapihapetel on suur tähtsus rasvade seedimisel. Sapipigmendid bilirubiin ja biliverdiin on hemoglobiini laguproduktid. Sapi tume värv on tingitud pigmentide sisaldusest. Ööpäevas tekib inimesel 500- 1000ml sappi. Sappi produtseeritakse vahetpidamatult, protsess intensiivistub seedimisel. Sapi tähtsus seedimisel: - Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. - Sapihapped emulgeerivad rasva muudab vees lahustuvaks. - Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi.
poolsest osast ja ema poolsest osast. Emaka limaskesta tekkinud lakuunid, millesse suubuvad ja väljuvad veresooned. Platsenta ülesanded: a) gaasivahetus, lootelt CO2 ja lootele O2. loode peab hapniku omastama ema hemoglobiinilt. Loote hemoglobiin seob hapniku palju tugevamini. Kui vastsündinul läheb üle kopsuhingamisele siis nii efektiivset hemoglobiini pole vaja, tekib sündinutel ka füsioloogiline kollasus(bilirubiin). b) Ainevahetus, lootelt kusiaine, lootele aminohapped c) Kaitseline: 1) barjääri tasand, platsentast tekib biobarjäär, mis peab kinni paljud haigustekitajad ja paljud kehavõõrad ühendid( ravimid lähevad läbi, alkohol, nikotiin ja teised alkaloidid). 2) Kaasa sündind immuunsus. d) Sisekretsioon, platsenta suurus ja küpsus määravad ära hormooni
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Sapi teke: tekib pideval, ööpäeva kogus 0.5-1 l. Seedimise vaheajal koguneb sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevalt kontsentreerub. Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid Sapi omadused ja funktsioonid: - kuldkollase värvusega - Lipiidide emulgeerimine (veeslahustuvateks muutmine, et parandada nende seedumist) - lipaaside aktiveerimine - osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel - stimuleerib soole motoorikat Sapi väljutamine: o Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon o Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning
Glükoneogenees - süsivesikute teke aminohapetest , glütseroolist, püruvaadist ja laktaadist. Seda saab kasutada siis, kui glükogeeni maksas enam ei ole. Vitamiinide (A, D, E, K, B12) depooks Sapi teke: tekib pideval, ööpäeva kogus 0.5-1 l. Seedimise vaheajal koguneb sapipõide, kus ta vee välja imendumise tõttu tugevalt kontsentreerub. Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid Sapi omadused ja funktsioonid: kuldkollase värvusega lipiidide emulgeerimine (vees lahustuvateks muutmine, et parandada nende seedumist) lipaaside aktiveerimine osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel stimuleerib soole motoorikat Sapi väljutamine: Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie
g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja 2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud: a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne b) organismide kaitsereaktsioonid- suur osa antikehadest on immunoglobiinid. c) osa vere puhversüsteemidest- aminohappe aluselise ja happelise rõhma töttu võimelised reageerima nii happe kui ka alusega d) neist oleneb vere viskoossus ja onka valgu reserviks. Madalmolekulaarsed ained määravad vere osm rõhu. Nt glükoos, piimhape, AH’d, rashapped, Na+ ja Cl- aga ka HCO3 ja Ca2+. 8
Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele. Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis osa hemoglobiini laguneb, millega kaasneb füsioloogiline kollasus paar päeva pärast sündi. Kollaseks läheb ka siis kui on vererühmade konflikt siis on bilirubiin see, mis värvib kollaseks, bilirubiini kõrge tase on neurotoksiline. Pannakse sinise valguse kätte klaaskirstu:D. 2.) Ainevahetus- emalt lootele glükoos, lootelt emale kusiaine. 3.) Platsenta täidab kaitse rolli 45 läbi platsenta ei lähe valdav osa baktereid, peab kinni ka suure molekulmassiga kehavõõraid ühendeid- platsenta kaitsetoime ei ole täielik (laseb läbi alkot, nikotiini ja ravimid ehk siis mürgid)
kasutatakse kõrge tundlikkusega mitteradioaktiivseid detekteerimissüsteeme nagu aeg-lahutatud fluorestsents (time-resolved fluorescence), võimendatud kemoluminestsents (ECL), FEIA- FluoroEnzymeImmunoAssay. Aeg-lahutatud fluorestsentsmeetodil kasutatakse märgiseks lantanoidi aatomi. Fluorestsentssignaali mõõtmine toimub aeg-lahutatult, st ergastamise ja signaali mõõtmise vahel on paus. See on vajalik selleks, et vaibuksid seerumjääkide (NADH, proteiinid, bilirubiin) autofluorestsents, väheneb taustfluorestsents. Võimalik on mõõta ka väga nõrka signaali. Signaali võimendamine toimub võimendava lahusega, mille toimel lantanoidmärgis dissotsieerub antikeha küljest ning tema ümber tekib mitsell. Sel viisil võimendub fluorestsents ca 105 korda. Võimaldab detekteerida üksikuid antigeen-antikeha reaktsioone. Võimendatud kemoluminestsentsmeetodil on kõrge analüütiline tundlikkus tänu enhanceri kasutamisele. Immuundifusioon-meetod
annaabi.ee 
