Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart
· 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. · Läänemeres looduslikku vaenlast ei ole. Kanada vesikatk ja väike vesika(Elodea canadensis, E. Nuttallii) · Mõlemad kuuluvad kilbukaliste sugukonna vesikatku perekonda. · On levinud Eesti veekogudes kõikjal peale rannikuveekogude ja düstroofsete järvede. · Kiire ja veekogusid ummistava
Keriloom Haug ( I tarbija) ( II tarbija) Vetikas (tootja) Särg ( I tarbija) Kajakas Merikotkas ( II tarbija) ( III tarbija) Vesikatk (tootja) Vesikirp Ahven Saarmas ( I tarbija) ( II tarbija) ( III · http://www.torva.edu.ee/userfiles/pdf/loodus hoid_pdf/VANAMOISA_JARVE_SELGROOTUD_JA_TAIME D.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/RUTRUT2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Haug · https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas · https://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas#Toitumine · https://et.wikipedia.org/wiki/Kalakajakas · https://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp · https://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW Kollane vesikupp 2.4. Veesisesed taimed • Kasvavad üleni vees. • Osal taimedelõied veest väljas. • Näiteks vesikatk, vesikuusk ja penikeel. VESIKUUSK Vesikatk Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida. Penikeel ja lemmel Ülesanded • http://lemill.net/content/exercises/ja rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html (määraja) http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xnimek.html (taimede kirjeldused) Allikad • Teksti aluseks on: 1) http://bio.edu.ee/taimed/general/in dexnimek.html
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas
Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. Fotol rohevetikas Kasutatud allikad Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAA
kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda.
vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas
Second level A) +1C Third level Fourth level B) 0 C Fifth level C) -1C 5.- 6. klass 3. Kui kõrge on Eesti kõrgeim sipelgapesa? A) 1,58 meetrit B) 1,85 meetrit C) 2,09 meetrit 7.-9. klass 3. Mis taim on pildil? A) vesikatk Click to edit Master text styles B) särjesilm Second level C) kõõlusleht Third level Fourth level Fifth level 5.- 6. klass 4. Kui kiiresti kasvab kõige kiiremini kasvav taim- söödav lehistähkbambus ? A) mitu cm nädalas B) mitu cm päevas
Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. 7 Fotol rohevetikas 8
Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, hõivas neljandiku järvest ja koosnes üsna paljudest liikidest (23). Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv
Kuldkala käitumine on suhteliselt rahulik. Hooldus: Kuna kuldkala on külmaveekala, siis nende akvaariumisse- kui hoolitseda selle eest, et vesi oleks toasoe (16-18kraadi)- soojendit üldjuhul vaja pole. Küll aga vajavad need kalakesed palju hapnikku (365 cm2 õhuga kokku puutuvat veepinda ühe kalasentimeetri kohta), mistõttu õhupump on pea kohustuslik aksessuaar. Kindlasti peaks kuldkala akvaariumis olema palju taimi, näiteks tuntuim akvaariumitaim vallisneeria, vesikatk, vesikuusk, sagittarius ning valgustus. Mugav akvaarium peaks olema umbes meetri pikkune, kuldkalasi mahub sinna päris mitu. Vette peaks kindlasti paigaldama filtri ja kasutama kloorieemaldajat või uuel veel laskma vähemalt ööpäeva jagu seista. Kala hea tervise kindlaks tegemine, eriti kui tegemist pole väljaspoolt paistva haigusega on tunnetuse küsimus. Kõige kindlam märk kala heast tervisest on hea söögiisu. Toitumine:
Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile. Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese. Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja. Koosnevad tärklisest. Kanada ivesikatk Ladinakeelne nimetus: Elodea canadensis Michx. Rahvapärane nimetus vesihain. Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk. mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5...1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed. Kasvab nii seisvas kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid veekogusid. Taim on toiduks enamikule vees elavatele taimtoidulistele loomadele. Konnaosi Ladinakeelne nimetus: Equisetum fluviatile L. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk. Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda.
eutroofse järvega (Haberman et al 2008). Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on
Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik
Eestis leitud vaid riimveest: rohevetikas ja punavetikas. Taimeliikidest, mille esinemissagedus uuritud 77 Suurjärve ja Lämmijärve punktis oli 5%, leidus peaaegu kõikjal harilikku pilliroogu (u 83%) ning kaelus-penikeelt (u 79%). Ka varasematel aegadel on need kaks liiki kõige tähtsamad olnud. Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008, ,,PEIPSI", lk 234) 2.2 Bakerid ja algloomad Baktereid leidub Peipsi järve vees hulgal, mis on tüüpiline ka teistele järvedele Eestis ja mujal. Tavaliselt mõõdetakse nende arvukust miljonites rakkudes milliliitris. Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x10 6 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks ...
põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos; D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas. Veetaimede kergesti painduv vars on nende kohastumus eluks vees: vee tihedus on õhu tihedusest suurem ja see aitab taimel säilitada püstist asendit. Ujulehtedega taimedel on õhulõhed enamasti lehe ülaküljel, sest lehe alakülg on vees, kus hapniku sisaldus on tunduvalt väiksem. Suur osa veetaimi levib vee abil. Nende kasvu piiravaks teguriks on fotosüteesiks
Osad neist võivad kasvada isegi veepiiril hõljudes, kuid üldiselt vajavad nad siiski pinnast. Samuti on ka neid võimalik kinnitada kividele või kändudele, kasutades selleks tamiili. Enamik taimedest kasvavad sobivates tingimustes kiiresti ning vajavad tagasilõikamist või osalist väljakorjamist. Karoliina näkijuus (Cabomba caroliana)- täidab hästi ruumi, kuid teda võib olla raske kasvatada. Eelistab eredat valgust ja pehmet vett. Kanada vesikatk (Elodea canadensis) on väga kiiresti kasvav ning ilus taim. Puhastab vett, imedes endasse mürkaineid. Kui taim kasvab liiga pikaks võib ülejääva osa ära lõigata ning uuesti pinnasesse suruda, seal võtab see juured alla. Bacopa caroliniana- kasvab kiiresti, kuid vajab tugevat valgust. Parim kasutada tausta dekoreerimiseks, kuna ühelt pikalt liini moodi varrelt kasvavad ülesse poole väikeste lehtedega varred. 10.4. Samblad on taimed, mis kasvavad igal pinnal
taimeliiki, nende hulgas oli ka mägi-lipphernes (Stewart & Siciliano, 2015). Nõtke näkirohi (Najas flexilis) Leiti neli artiklit. Üks artikkel kirjeldab nõtke näkirohu plastiidi genoomi muutusi ja selle seost veealuses keskkonnas kohanemisega (Peredo, King, & Les, 2013). Teine artikkel käsitles Kanada vesikatku (E. canadensis) massilist invasiooni ühes Norra järves ning selle mõju makrofüütide bioloogilisele mitmekesisusele. Leiti, et Kanada vesikatk võib olla põhjus nõtke näkirohu hulga vähenemisele (Mjelde, Lombardo, Berge, & Johansen, 2012). Kolmandas artiklis võrreldakse omavahel kahe väga raskesti eristatava liigi, N. flexilis and N. canadensis, seemnete morfoloogiat (Les et al., 2015). Neljandas artiklis uuriti roosärje (Scardinius erythrophthalmus) toitumist Põhja-Ameerika vetes ning selgus, et roosärg eelistab eelkõige nõtket näkirohtu, takistades seeläbi nõtke näkirohu koosluste
Nt. kährikkoer toodi Eestisse 1950-ndatel eelkõige tema kasuka pärast. Õige levikuala Siber, Kagu-Aasia, oli kõigesööja. Eestisse toodes muutus loomatoiduliseks ja on praegu peamine marutõve levitaja. Ameerika naarits karusnaha pärast. Sattus loodusesse, hakkas paljunema ja arenema. Euroopa on nüüd neid täis ja on tõeline nuhtlus sööb linnumune. Euroopas on ka oma naarits, kuid kuna Ameerika naarits on suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja. Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse. Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv. Teadlikult sissetoodud võõrliike: Euroopa piison (Elistvere looduspark) Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega) Jaanalind (Vilsandi). Prussakad, tarakanid pärit troopikast. Põllumajandusliku liigi mitmekesisus: Eesti maatõugu veis Eesti maatõugu hobune Eesti hagijas Sangaste rukis. VESI
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
c. Sünnikoha truuduse-efekt paljunemiseks pöörduvad isendid tagasi kohta, kus ise kunagi arenesid (lõhilased lõhe ja meriforell). Tagajärjeks geneetiline isolaat 3) Antropogeenne: a. Ulatuslik tehiskeskkond, mis isoleerib looduslikke liike (suurlinnaparkides elutsevad loomad) b. Tahtlik uute liikide sissetoomine inimeste poolt (kährikkoer, karpkala) c. Tahtmatult sisse toodud liigid (harilik tõlkjas, kanada vesikatk, vaaraosipelgas Isolaatide saatus: 1) Isolaadid surevad välja 2) Taasliituvad lähtepopulatsiooniga 3) Isolaat naturaliseerub 4) Isolaat annab aluse uue liigi tekkeks Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus
Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm Sugukond Araceae Võhalised o Selle seltsi suurim sugukond Eesti flooras: Calla palustris Soovõhk Lemna lemmel Toataimed: flamingolill, monstera, kalla -toavõhk. Wolffia - lemlik Konnarohulised Alismataceae Penikeelelised Potamogetonaceae Kilbukalised Hydrocharitaceae o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae o Zostera marina merihein ,,Kroonlehtedega" rühm Petaloid Monocots Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed) Selts Liliales Sug. Liliaceae liilialased o Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole) o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
vahendusel.(transpordiga) Vajalik tunda liigi ökoloogiat, tema nõudeid keskonnatingimuste suhtes, harjumusi ja kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid. Maailmas probleemiks kujunenud laevade vallasveed välja töötamisel rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku
Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts.
vahendusel.(transpordiga) Vajalik tunda liigi ökoloogiat, tema nõudeid keskonnatingimuste suhtes, harjumusi ja kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid. Maailmas probleemiks kujunenud laevade vallasveed välja töötamisel rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge, mismoodi kanduvad nad teistesse veekogudesse. Kanada vesikatk. Valisneeria sellel taimel vabanevad varretud isasõied juurekaelalähedasest õisikust, ujuvad veepinnale ja puutuvad seal kokku emasõitega, mis selleks ajaks on veepinnale sirutunud, hiljem keerdub vars jällegi spiraalselt kokku, tuule ja lainetuse kaasabil toimubki veepinnal tolmlemine. Sgk Kuluvad ka veesisesed või ujulehtedega taimed. Õied tähkjates õisikutes või penikeelelised üksikult
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement liigid, mis on tekkinud kohapeal (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement – liigid, mis on tekkinud kohapeal – (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine – põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
