Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari paistab isegi suurte lehtede varjust paljudele silma. Nii langeb ta pea alati saagiks mõnele metsaasukale või ka kellelegi kaugemalt. Kuid seemnete abil levimine on liiga raske ja ebakindel. Maikellukese peamiseks levimisviisiks on saanud hoopis risoomi abil levimine. Risoom on maa-alune võsu, sellel on olemas nii lehekesed kui juured. Igal aastal kasvab risoom vaksa võrra pikemaks. Suurema osa aastast elabki maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib imestusega näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on aga risoomi püstine osa. Sellelt võime välja lugeda palju huvitavat taime elu kohta. Kõigepealt näeme pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Vahel võib olla õitsev vars mitukümmend aastat vana
Arukask Arukask: lehed rombikujulised oksad rippuvad alla noored võrsed kühmuliste vahatäppidega kasvavad kuivadel maadel Rohurinde taimed · sinilill - sinilill on inimesepelglik, kuid inimeste poolt armastatud lill. · võsaülane -Võsaülasel on väga palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid · laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu · Maikelluke-Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud · Ööbik- seljalt pruun kõhu alt valge · Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas
Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate õite ja meeldiva lõhnaga taim Ta levib peamiselt risoomi abil Tänan vaatamast !
kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Rohurindes kasvavad näiteks: sinilill, jänesekapsas, maikelluke, Maikelluke ussilakk. Vahel vaadeldakse puhma-ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama Sinilill kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip.
MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................
jämedamaks, vaid jääb tiibviljad, kuprad ja kukkurviljad on kõik esindatud. selliseks, nagu on tekkides. Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liilialiste hulgas on rohkesti mürgiseid Õied on hästi arenenud nektaariumiga taimi (ussilakk, maikelluke jne). Tsitruselised on taimed, kellel võib Laugud on enamasti külmakindlad, samal ajal leida õisi, tooreid vilju ja kahjuri ja haiguskindlad ning küpseid vilju. vähenõudlikud aiataimed. Perekond tsitrusele on iseloomulikud sisaldavad rohkesti Cvitamiini. näärmetäpilised lehed. Laukudel iseloomulik lõhn eeterlikest Need täpid on sekreedimahutid, mis
sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime) taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke) vee hulk anumas (100-200ml) Töövahendid: kaks klaasi, must tuss, neli lõikelille, kaks puuoksa, lõikelaud, nuga, joonlaud Töö käik: (kirjutatakse käskivas või umbmäärase kõneviisiga) 1. Pane mõlemasse klaasi/anumasse võrdselt kraanivett, ühte lisa tinti või akvarelli, nii et vesi tugevalt värvub 2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa 3. Lase 24 tundi seista ja vaata, mis taimedega juhtunud on. Kirjuta tabelisse, mida märkad 4
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini.
D E L I L L KROOKUS LUMIKELLUKE GERBERA LIILIA MAIKELLUKE ROOS DAALIA või GEORGIIN JAANIKAKAR või KRÜSANTEEM ASTER KANAVARVAS GLADIOOL KANNIKE NELK TULP NARTSISS
Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule
Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas,
jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole
See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on
parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm.
asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine.
materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid.
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist.
Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled Vegetatiivne paljunemine 4. Taime osadega võsunditega Maasikad, hanijalg Vegetatiivne paljunemine 5. Taime osadega juurevõsudega Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline.
Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- leseleht, maikelluke, sõnajalg jne Madalaima rinde moodustab samblarinne, mõnes metsas asendab seda samblikurinne Metsarinded Eesti metsad Esimesed metsad, mis pärast jääaega siin kujunesid, olid külma kliima tõttu madalad ja kidurad. Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks
nimetus Tollkirsche vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist. Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4. Harilik maikelluke ehk piibeleht - Convallaria majalis Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Loomadel esineb mürgistusi harva. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana. 5. Täpiline surmaputk - Conium maculatum
Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna pööramine Poonel poonimismasin Apaatne-loid Korvama heastama Propusk pääsik Arabesk taimorlament Kreebu greip Pseudonüüm varjunimi
eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane) või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist (harilik hobukastan ja seebilill). Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ka ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (harilik jugapuu, koirohi ja sookail). Paljusid ohutuid eeterlikke õlisid kasutatakse parfümeeriatööstuses (roosid ja nelgid) ja toitude maitsestamisel (till, petersell ja köömen). Esmaabi:
Pirni, virsiku ning meloni mahlakad tipunoodid juhatavad teed eksootilisse lõhnasüdamesse, kus õitsevad roosad freesiad, maikellukesed ja kuslapuu. Aroomi sügavusest kerkib esile hinnaline muskus, pakkudes koos ambraga lõhnaelamust, millele on võimatu vastu panna. (eraldi ka püramiidisüsteemina välja toodud koostisained). Püramiidisüsteem: Lõhna tipp: mahe pirn, mahlakas virsik, melon, õun ja tsitrus Lõhna süda: sirel, lillafreesia, piibeleht ja maikelluke Lõhna põhi: muskus, ambra, vanilje ja sandlipuu Parfüümi püramiidisüsteem(piltlikult): Lõhna tipp Lõhna süda Lõhna põhi Lasti turule aastal 2006. Väljalase on limiteeritud ja seetõttu müüakse seda lõhnavaid teatud perioodi vältel. On müügil Eestis erinevates suurustes parfüümipudelis 30 ml, 50 ml kui ka 100 ml. Ja hind kujuneb kuni 66
Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed Harilik oder oder kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik kastehein kastehein kõrrelised kõrreliselaadsed
sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis. (kolmapäeav-kesknädal, maikelluke-piibeleht) Osasünonüümid nende puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osatähendusest. (kõva kange, kojamehed) Kontekstuaalsed sünonüümid ühes kindlas kontekstis või kõneolukorras kasutatavad võrdtähenduslikud sõnad, väljendid. (tööandaja-andja) Tänapäeva eesti keele sõnavara TABUSÕNAD JA EUFEMISMID. Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, kartus,
ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik
8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat): Lehtsalat Kaalikas Kartul Maasikas Tomat Õunapuu Porgand Maikelluke Seller Võilill Kapsas Rukis
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest
Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides
Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad
groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle Uunikum - 9. Mis tüübi järgi käändub sõna lüsi? Mida see sõna tähendab? Lüsi – vikati vars (lüsi, löe, lütt, lüte, lüsi) 10. Kas nimetavaline või omastavaline liitumine? Otsige sõnaraamatust või keeleabi kodulehelt õiged versioonid.
Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad
erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik. Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb Raudna jõgi siin üle kallaste rohkem kui meetri. Valdavalt on siin tegemist sanglepikute, kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu
Harilik saar Saar Õlipuulised Õlipüuulaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik vaher Vaher Seebipuulised Seebipuulaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik pärn Pärn Pärnalised Kassinaerilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Üheidulehelised Harilik maikelluke Maikelluke Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Leseleht Leseleht Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik lubikas Lubikas Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Balti sõrmkäpp Sõrmkäpp Käpalised Asparilaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed
§ Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee §
Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused Ennetamine: Vältida sugulusabielusid
suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. 8. Number- ja täpploetelu Teeme numberloetelu kuuest kevadlille nimest (nimed mõelda ise). 1. Maikelluke 2. Sinilill 3. Tulp 4. Roos 5. Sirel 6. Nurmenukk Teeme täpploetelu viiest koeratõust (nimed mõelda ise). Labrador Saksa lambakoer Chiuaua Puudel Teeme teise täpploetelu seitsmest puuliigist (nimed mõelda ise), kusjuures nn “täpid ” peavad erinema eelmise loetelu omadest. 9. Kreeka tähed (Näiteks on müü) (14, allajoonitud). Kreeka tähti (ja muid erisümboleid) saab Lisa menüüst valikuga Sümbol Pii on selline: π
Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL);
Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. 3) Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest
5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu adresseerima, indeks, kaasaegne, resümee, vabandama? Adresseerima ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Indeks ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend. Kaasaegne ei soovita tähenduses: tänapäevane, praegusaegne, nüüdisaegne, uueaegne, ajakohane, moodne. Resümee ei soovita tähenduses: elulookirjeldus. Vabandama ei soovita tähenduses: vabandust paluma. 9
seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt
Lakkleht + + + + Mets-tähthein + + + Salu-tähthein + + Laanelill + + Page 1 Sheet1 Kõrvenõges + Maikelluke + + + + + + + Leseleht + + + + + Ussilakk + + + + + Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Karvane piiphein + + + + Püsik-seljarohi + + + +
Test 13 1 Translate. 1 Minu lemmiklill on maikelluke. My favourite flower is the lily of the valley. 2 Eesti rahvuslikud sümbolid on suitsupääsuke ja rukkilill. The Estonian national symbols are the barnswallow and the cornflower. 3 See kindlus on pärit 15. sajandist. This fortress dates from the 15th century. 4 Saaremaal on palju tuuleveskeid. There are lots of windmills on Saaremaa. 5 Eesti pinnas ei ole väga rammus. Estonian soil is not very rich. 6 Kas sa oled käinud paekivi muuseumis Porkunis?
Mittesuguline jaguneb eoseline(seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad, osjad, kollad) ; vegetatiivseks(bakteritel,protistidel,seentel,mõnedel selgrootutel,paljudel taimedel).Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud. Lootejärgne areng jaguneb otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Roomajad,linnud,imetajad. Moondega jaguneb selgrootud ja selgrooga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.Täismoondeline areng putukatel munast vastnenuku staadiumvalmik
hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID
annaabi.ee 
