Sel juhul kiirtekimp läheb "segamini", mille kohta öeldakse, et valgus hajub. 2.Valguse murdumise põhjuseks on : Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 3.Mida nimetatakse murdumiseks? Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 4.Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes?) Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 5.Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja?(kiiruste kaudu) Kui keskkond, kust valgus tuleb, on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga . Teistel juhtudel on tegemist suhtelise murdumisnäitajaga . Absoluutne murdumisnäitaja iseloomustab ainet samuti
LAINED;LAINED VEEKOGUDES Kalev Seilmaa ja Raul Pinta VÕNKUMISTE LEVIMINE · Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). · Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut....
Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil:juurdevõi äraantava soojushulga kaudu või tööga,mida välisjõud teevad süsteemisjõudude vastu. Termodünaamika esimene printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Termodünaamika teine printsiip: soojus ei saa üle kanduda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades. Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur. Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim
vaja kirjeldada kõiki antud süsteemi osakesi. Üksikute molekulide liikumise seaduste põhjal leitakse kõikide molekulide liikumist kirjeldavad keskväärtused. Saadud tulemused iseloomustavad antud süsteemi keskväärtuste kaudu. Need keskväärtused iseloomustavad süsteemi kui tervikut. Selliseks on molekulide liikumise keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia, molekulide kontsentratsioon jne. Seosed nende keskväärtuste vahel määravad makroskoopilistes kehades toimuvad soojusnähtused. Teise võimaluse nimi on termodünaamiline meetod. Selle meetodi idee on selles, et aine omadusi saab uurida ilma aine ehitusse tungimata. Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks.
Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei
Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele.
Valguserõhuteke laineteooria:valguslaine elektrivälja mõjul hakkavad elektronid kehades võnkuma, mistõttu tekib elektrivool.Elektrivoolu suund ühtib elektromangetvälja elektrivälja tugevuse elektroni suunaga.Korrapäraselt liikuvatele elektronidele mõjub magnetvälja poolt Lorentzi jõud F.Vasaku käe reegli järgi on Lorentzi jõud laine levimissuunaga samasuunaline.See jõud põhjustabki valgusrõhu.Kvantteooria:Footonid valguse levimisel omavad impulssi,valguse neeldumisel kehades annavad footonid oma impulssi kehale seetõttu keha impulss suureneb footoni impulsi võrra.Newtoni II seaduse järgi keha impulss saab muutuda ainult siis,kui kehale mõjub jõud.Pinnaühikule mõjuv jõud on võrdne valguserõhuga.Fotoelemendi ehitus:Klaaskuppel,milles on vaakum;õhukemetallikiht,mis katab osaliselt klaaskuppli sisepinna,elektronide väljumistöö väike;traatsilmus,elektronide püüdmiseks;klemmid,yks ühendatud metallikihiga,teinetraatsilmusega
Maalimisele on antud kõrgeim väärtus/au meie esivanemate poolt. Kuigi kõiki kunstnikke peeti käsitöölisteks, siis maalikunstnikke mitte. Maalimine on niikuinii nagu lill iga kunsti jaoks. 4. Millist rolli mängib maalikunstis inimkeha? Põhjendage! Maalikunstis on tähtis kompositsioon. Kompositsioon on maalimise üheks reegliks, mis näitab, kas asjade nähtavad osad sobituvad omavahel kokku või mitte. Peamised maalimise osad on tasemed/pinnad. See graatsia, mida me kehades kutsume iluks, on sündinud tasapindade kompositsioonist. Nägu, millel on omad tasapinnad, siin suuremad ja seal väiksemad, on justkui võrreldavad vana naise näoga, on välimuses koledad. Seega on selles tasapindade kompositsioonis graatsia ja ilu asjad need, mida on otsitud. Albertile tundub, et ei ole ühte kindlat ja sobivamat viisi kellelegi, kes soovib neid asju võtta loodusest, pidades meeles, mil moel loodus on need ilusad kehad komposeerinud
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt Toidumoon (vein) Jumalate ilmutamine inimeste kehades
Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63
LAINED;LAINED VEEKOGUDES VÕNKUMISTE LEVIMINE • Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). • Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif – pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ri...
suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased usuvad, et need Lewy kehad omavad olulist aimu Parkinsoni tõve põhjustest. Lewy kehades leitud alfa-sünukleiin. Kuigi Lewy kehades leidub palju aineid, usuvad teadlased, et oluline on looduslik ja laialt levinud valk, mida nimetatakse alfa- sünukleiiniks (a-synuklein). Seda leidub kõigis Lewy kehades tükeldatud kujul, mida rakud ei suuda lagundada. Praegu on see Parkinsoni tõve uurijate seas olulisel kohal. RISKITEGURID Vanus. Algab tavaliselt keskmises või hilisemas elus ning risk suureneb vanusega. Inimesed haigestuvad tavaliselt umbes 60-aastaselt või vanemalt. Pärilikkus. Sugu. Meestel suurem risk haigestuda.
Veeosakestel on kõigil teatud inertsus ja sellepärast ei hakka nad liikuma silmapilkselt. Laineallikast kaugemates punktides tekkiv võnkumine jääb laineallikaga võrreldes sellest ajast maha. Nii ei hakkagi vee kogu pind korraga ühes taktis liikuma, vaid võnkumine kandub laineallikast eemale kõikides suundades lõpliku kiirusega. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Lainete liigitamine kuju järgi. Pinnalaine Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal. Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained
isohoor-jääval ruumalal.isobaar- jääval rõhul.soojushulk(J,cal)-soojuse edasiand. Protsessis keha poolt saadud /antud energia mõõt.soojusülekanne-keha sisee. Muut. Protsess, ei tehta tööd.J-soojush.vajalik 1kgvee sooj.1kr.võrra.Cal-sh,1gvee 1kr.võrra.termodünI- soojusnäh. Teooria.füüs.keh.süs. mis pole vastamõjus süs.väl. kehadega. termodünII-soojus ei saa ülekanduda kjülm. Süs. Soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süs. Või ümbrits. Kehades. Koguenergia-sisen.+keha meh e., ei teki looduses eimillestki ega ei hävi. Hulkon igavene ja ei muutu. Võib muunduda ühest e liigist teise.sisee.potja kin.
keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga
on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale, ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades." Kuidas on seda seadust sõnastatud? W.Ostwaldi (elas aastatel 1853- 1932) järgi nimetatakse soojusmasinat, mille ainsaks funktsiooniks on soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, teist liigi igiliikuriks. Kui kasutada seda mõistet, võib termodünaamika II seadust sõnastada lakooniliselt: ei ole võimalik
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus.
ulatus vähenevad võnkumise käigus kuni nullini 3) Sumbumatu võnkumine Hõõrdumisest tingitud muutust kompenseeritakse väliste mehhanismidega 4) Sundvõnkumine Võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul sundvõnkumine on alati sumbumatu. 4. Võnkumise energia Võnkuv keha omab energiat Võnkumise käigus toimub energia muundumine 5. Lehel 6. Ristilained Osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel nt. Vee pinnalained. Pikilained Osakesed võnguvad piki laine levimissuunda. Võivad levida kõikides keskkondades nt. Helilained Tasalained Lainefrondiks on tasand. Joonisel kujutatakse neid sirgetena Keralained Lainefrondiks on kera pind. Joonisel kujutatakse neid ringjoontega 7. Lehel
tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K)
MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2
Kr. numbriteks *telliskivist *kehakeel gerahu hakati veedasid *malemäng majad tantsudes *uuestisünd on kirja panema *käsitööliste *sitar kannatus *kangelaseepos toodang *tablad erineva- "Mahabharata" *pronkskujud tes kehades jumalatest Hiina *Taevas *hieroglüüf *koolid *müüridega *vilepillid *esivanemate *100ap.Kr. *hea haridus piiratud linnad *rütmipillid hinged paber *õpiti palju *Hiina müür *pentatoonika
2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust
4. Kui keha energia varud lõpevad, lõpeb ka võnkumine. 5. Hälve-võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud-maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood-ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus-näitab võnke arvu sekundis 6. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui nende võnke amplituud on väike. 7. Laineliigid: 1) Ristilained-osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel 2) Pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimis suunda. Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena) 4) Tasalaine-lainefrondiks on tasand 8. Laineid iseloomustavad suurused 1) Lainepikkus-teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. Kahe samas faasis võnkuva osakese vaheline lühim kaugus
suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. ENTROOPIA on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus,
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei o...
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga.
kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud TÄISVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi
Testosteroon Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka.Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Teadlaste kinnitusel hävitab kehas olev liiga suur testosterooni hulk ajurakke. Testosteroon mängib rakkude arengus ja kasvamises tähtsat rolli ning seda hormooni leidub nii naiste kui ka meeste kehades, meestel on seda 20 protsenti rohkem ja naistel 10 protsenti vähem. Testosteroon tekib meestel munandites, naistel maunasarjades ja neerupealsetes. Mõjutab mehe suguelundite arenemist, stimuleerib sighting, suurendab karvakasvu, teeb hääle madalamaks ja kasvatab lihasmassi ning rasvkudet. Samuti parandab juuste kasvu, suurendab higi eritumist ja spermatsoidede tekkimist. Soodustab juuste väljalangemist, tugevndab viha ja agressiivsust, parandab füüsilist vastupidavust.
Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). · Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Minu isiklik arvamus II printsiip e.entroopia seadusele vastavad näited elust koos oma arvamusega: · Korratus tekib iseenesest, kord aga mitte
7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A. ei ole võimalik, sest soojus ei kandu külmemalt kehalt soojemale B
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri
ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. William Thomson on termodünaamika II printsiibi sõnastanud aga nii: ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi, mis tähendab, et kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb
töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F=
Peale selle soodustab kõnealune hormoon FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades, võimendades seeläbi folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteniseeriva hormooni toimet. Prolaktiinil on ka progesterooni sünteesi stimuleeriv efekt pärast ovulatsiooni. 3. HÜPOFÜÜSI TAGASAGARA HORMOONID Hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid on tegelikult sünteesitud hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades. Nagu eespool öeldud, kujutab neurohüpofüüs endast nende neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumit. Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide "vaheladu", kust neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse
Coulumbi seadus- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise ruuduga. F=k*q 12/r2 , kus F-jõud, k- 9*109Nm2/C2, q1- 1. keha laeng (c), q2- 2.keha laeng, r- kaugus kehade vahelisest kaugusest (m), - aine dielektriline läbitavus (-). Keha võib lugeda punktlaenguks siis, kui tema kaugus teistest kehades on suurem tema läbimõõdust. Kerade puhul keskpunktide kaugus. Ühtlaselt laetud sfääri sees olevate punktlaengutele mõjuvate jõudude summa on 0. näiteb, mitu korda väheneb kahe laetud osakese vaheline mõju antud aines võrreldes vaakumiga. F0/F, kus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis, F- -- II--aines. ELEKTRIVÄLI. Üks laeng tunnetab teist tänu elektriväljale. Elektriväli on laetud osakeste vahelise mõju vahendaja. Elektriväli levib vaakumis valguskiirusega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub paiknevale ühingu laengule. E F/q, kus ...
kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole Soojusmasina skeem. Soojusallikalt saadav energiahulk Q1 jaguneb võimalik täielikult konverteerida tööks). masinas kasulikuks tööks A ning jahutatakse antavaks jääksoojuseks Q2 Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine
Näiteks Claiuse sõnastused on: · Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni sõnastus: · Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuurimõiste defineerimisel termodünaamikas. Esitan mõned termodünaamika teise seaduse tuntumad põhimõtted: 1) Teist liiki perpetum mobile on võimatu. (Joonis 1)
Füüsika kontrolltöö 1. Mis iseloomsutab hõõrutud keha? Kuidas käitub hõõrutud keha teiste kehade suhtes? V:Laengu olemasoluiseloomustab hõõrutud keha. 2. Miks ei saa metallesmeid hõõrumisega laadida? V: sest metall on hea elektrijuht 3. Nimeta materjale mis ei juhi elektrivoolu V: puit,( laadida võimalik klaasi, plasti) 4. Miks tekkib hõõrumise teel kehades laeng V: elektronide ülekanne toimub ühest kehast teise. 5. Kas on võimalik kuidagi laengu märk määrata? V: ei ole, aga on võimalik kindlaks teha, kas neil on samanimelised või erinimelised laengud, või kas neil üldse on laengud 6. Kuidas saame teada kas keha on laetud? V: Elektroskoobiga, kui seda pole, siis kasutame nt. Teist keha. 7. Kuidas käitusid erinimelised laetud kehad? V: Erinimeliselt laetud kehad tõmbusid. 8. Samanimelised kehad?
(võnkeamplituud kasvab järsult). Periood aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. (ühik 1s) Sagedus ajaühikus sooritatud võngete arv. (ühik 1Hz) Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x) Amplituud suurim hälve (xm) Laine mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas (Laine kannab üle energiat, millega ei kaasne aine ülekandumist) Ristlaine osakeste võnkumise siht on laine levimissuunaga risti. Levib kehades, mis säilitavad oma kuju (kujuelastsed keha) Pikilaine osakeste võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Levib kehades, mis säilitavad oma ruumala. (ruumelastsed kehad) Lainepikkus teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. 3. Soojusõpetus 3.1. Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Ideaalne gaas Molekulid on punktmassid Põrgetel anuma seintega kiirus ei muutu Molekulide vastastikmõju ei arvestata Kehtib seos
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 21. Mis on väändedeformatsioon? Vääne on selline deformatsioonide liik, mille juures varda mistahes ristlõikes tekib ainult väändemoment. 22. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale). Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral. 23. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümar-ristlõike serval. 24. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel? Väändedeformatsiooni saab Hooke'i seadusest nihkel = G = G 0 , kus G nihkeelastsusmoodul; nihkenurk; 0 suhteline väändenurk, 0 = . l 25
· F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. rõhk vees. Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud, keskkõrv, põskkoopad, ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Kuidas rõhk vees muutub? Kuna rõhk veepinnal on niikuinii umbkaudu 1at ning iga meeter
keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv
igavesti tööd, ilma, et energiat juurde enam saaks Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel.( Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui põletame kütused ära, entroopia kasvab- kvaliteetne energia on muutunud mittekvaliteetseks, so.soojuseks) Entroopia
vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse soojuslikult isoleeritud süsteemis toimuvat protsessi. Pöörduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral süsteem või keha, pöördudes tagasi oma esialgsesse olekusse, läbib täpselt samasuguseid olekuid vastupidises järjekorras ja seejuures välistes kehades mingeid muutusi ei toimu. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid Pindpinevustekuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga. Kristalli ruumvõreks nimetatakse molekulide korrapäraseid ridu ühendavatest sirgetest moodustunud geomeetriline kujund. Monokristalliks nimetatakse seda keha, mis kujutab endast ühte kristalli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
