riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest.
enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest
olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide
Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti. Eestikeelsetes materjalides on need jaotatud tavaliselt liht-, liit-, ja tsüklilisteks lipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Lihtlipiidideks loetakse rasvad, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhappest, ja vahad, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappest (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Liitlipiidide koostises on peale rasvhapete ja kõrgalkoholide veel erinevaid aineid. Liitlipiidid jaotatakse fosfoatüülglütseriidideks, sfingomüeliinideks, tserebosiidideks ja gangliosiidid (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Teiste andmete kohaselt võib jagada ka fosfo- ja glükolipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt]. Neid nimetatakse ka steroidideks ja steriidideks
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele)
Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2
29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis 2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa: Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka loomseid lipiide 34
2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline
Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku.
4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11. Pannes taimeõlisid reageerima vesinikuga saadakse tahked rasvad, millest valmistatakse margariini. 12
1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur
Lipiidid Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1
· Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste pinnal. · Kasutatakse meditsiinis kreemide ja salvide valmistamiseks. Samuti paberi immutamiseks, värvide ja lakkide koostises, korrosioonvastastes segudes. 2. Liitlipiidid Need on multikomponentse lipiidid. Eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon küllastatud RH 2 positsioon küllastamata RH 3 positsioon fosforhape fosfatiidhape
Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidid , rakumembraani koostises) 3.Steroidid(D-vitamiin, organismide energiaallikas) Valgud-biopolümeerid, mille Monomeerideks on aminohappe jäägid Valkude struktuurid-1)primaat- 2)sekundaar- 3)tersiaal- 4)kvaternaarstruktuur Denaturatsioon- soojusenergia toimel nõrkade Sidemete katkemine Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded-1)energeetiline 2)ehituslik 3)kaitse 4)ensümaatiline
Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1
CO3- - vere koe mahlas CO2 välja viimiseks. H+, OH- - vajalikud pH säilitamiseks. · Lipiidide iseloomustus (ehitus, liigid, ülesanded) Lipiidid on rasvataolised ained. Nad on vees lahustumatud. Moodustuvad glütseroolist ja rasvhappejääkidest (viimased määravad aine omadused). Halvad soojusjuhid. Lihtlipiidid Organismides olevad õlid, vahad ja rasvad. Laguproduktiks on glükoos. On soojuse regulaatoriks ning varuenergiaallikaks. Liitlipiidid Moodustuvad lihtlipiidide molekulide liitumisel teiste keemiliste ühenditega. Liitlipiidid on sageli steroidid (aktiviseerivad organismi talitlust). Paljud hormoonid on steroidid (adrenaliin, insuliin). Vitamiinid on samuti steroidid. Minu vanaemale meeldib ka mannapuder. Lihtlipiidi rasva ja suhkru liitumisel tekib kolesterool. Liitlipiidid on vajalikud raku membraanis ning ülesandeks talitluste juhtimine.
saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega.Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ehitised, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon),
Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid,
) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt.
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD
Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funktsioon 10. termokaitseline soojusisolatsioon 11. põrutuste amortiseerimine 12. metaboolse vee tekitamine 13. sapi sünteesi erguti ja sapi väljuti 14
h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse nahaalune rasvkude neerude ümber
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on erineva molekuliehitusega kui ülejäänud lipiidid. Madalmolekulaarsed, tsüklilised. Nende hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid) vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained.
Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA):
glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4
lipiidid-vahad moodustavad taimedel kaitsekihi,mis takistab liigset vee aurumist valgud-antikehad on kaitseks haigustekitajate eest. 16. Milles seisneb DNA ja RNA tähtsus? DNA-Päriliku info säilitamine RNA-Päriliku info realiseerimine 17. Oskate nimetada erinevate RNA molekulide ülesandeid rakus. mRNA-osaleb päriliku info avaldumises(informatsiooni) tRNA-transport rRNA-kuulub ribosoomide ehitusse 18. Mis on biomolekulid,oligosahhariidid,liht-ja liitlipiidid? Biomolekulid-orgaanilise aine molekul,mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lepiidid,sahhariidid). Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on liitunud(sahharoos,laktaan) Lihtlipiid-(rasv) vees mitte lahustuv orgaaniline aine,mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Liitlipiid-moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega(fosforlipiid).
(lühijalgsete välisskeletis, seente rakukestas) Süsivesikute ületarbimise ohud: Rasvumine, risk II tüüpi suhkrutõve tekkeks, suhkur toidus mõjutab käitumist Süsivesikute alatarbimise ohud: Ajutegevuse häired, kaariese teke 6.Lipiidid. Lipiidide funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Rasvade üle ja alatarbimise ohud. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid Funktsioonid: 1) energeetiline funktsioon (2 korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamine), 2) ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse), 3) varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon.
3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. · Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilaste kärjed), vill on kaetud pehme loomse vahaga 5. Liitlipiidid ehk fosforlipiidid · Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga · Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 6. tsüklilised lipiidid steroidid · peamiselt hormoonid mis moodustuvad sisenõrenäärmetes. · Vees ei lahustu · Esinevad loomkudedes · Hormoonid adrenaliin, · Vitamiinid D-vitamiin · Kolesteriidid alkoholiks kolesterool ja sinna külge kinnituvad rasvhappejäägid. 7. kolesteriidid
1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse.
polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars tekib DNA ja valkude koosmõjul
Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas). LIPIIDID orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid. Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad taimsed õlid, Tahked rasvad loomsed rasvad, Vahad taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidi e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud
Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul, milllel on organismis mitu olulist rolli. See tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse, on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja rasvade seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust. Kui kolesterooli on liiga palju, ladestub see veresoonte seintele ning takistab vere liikumist. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned
Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat · Nimeta neli põhilist biomolekuli. Süsivesikud, valgud, lipiidi, nukleiinhapped · Nimeta kaks mono-, kaks oligo- ja kaks polüsahhariidi. Mono -Glükoos, fruktoos ; Oligo - Laktoos, Sahharoos. Polü - Tärklis, tselluloos · Nimeta kolm süsivesikute põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid? Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid · Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen · Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millest koosnevad valgud? Amonihapetest · Kus toimub valkude süntees? Ribosoomides · Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma? Asendamatuid (8) - ainult toidust, osaliselt asendamatud (3) - sünteesime ebapiisavalt, asendatavad (9) - ise sünteesime.
rakukestas),glükogeen(glükoosijääkidest,insuliini toimel muutub peale seedimist maksas glükogeeniks).ÜLESANDED:Energeetiline(kõige kiiremini kasutatav energiavaru),struktuurne(taimerakkude kestades olevad süsivesikud),varuaine(taimedes tärklis,loomades ja seentes glükogeen),transport(taimedes sahharoosi baasil,loomades glükoos), kaitse(nt glükoproteiinsed antikehad). Lipiidid-organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis,liitlipiidid, tsüklilised ehk steroidid.ÜLESANDED: energeetiline(annavad KÕIGE rohkem energiat), ehituslik(biomembr koostises),varuaineks,kaitse(kaitseb siseelundeid ja nahka),lahusti(rasvlahustuvatele vitamiinidele K A,D,E). Kui toit sis palju rasva ja suhkrut , tekib palju kolesterooli org-i,mis võivad koguneda arteriseintele ja põhj trombe.Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks. Valgud-tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe
(glükoos + fruktoos=sahharoos, glükoos + glükoos=maltoos). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud
seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Rasvu kasutatakse määrdeõlide, ravimite ja seepide tootmiseks. Inimkeha lipiidid ·Lihtlipiidid ·Liitlipiidid ·Tsüklilised lipiidid Rasvhapped ·Rasvhapped on üle 10 süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped · Küllastunud rasvhapped · Küllastumata rasvhapped Rasvade omadused ·Hüdrofoobsed, ei lahustu vees ·Küllastunud rasvad tahked Peamiselt loomsed rasvad ·Küllastumata rasvad vedelad (rasvõlid) ·Peamiselt taimsed rasvad Hüdrogeenimisel tahkestuvad (margariin) Rääsuvad · Toidu maitse, struktuursuse, pehmuse ja lõhna tagamine
( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese ) Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad ) Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest Ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ) Varuaine funktsioon:.-( mesilaskärjed, kanepi õli seemnetes,- ) Ainevahetuslik funktsioon,- ( lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi ( metaboolne vee tekkimine)
· Varuaine · Regulatoorne · Retseptor Nt: Monosahhar - · Termoregulatoorne · Kaitse glütseriin, rigoos, · Kaitsefunktsioon · Liikumis glükoos, desoksüriboos, Nt: Lihtlipiidid - rasvad, · Energeetiline fruktoos, galaktoos, õlid, vahad, Liitlipiidid · Regulatoorne Oligosahhar - laktoos, fofolipiid, Tsüklilised Hemoglobiinid lipiidid steroidid, sahhraoos, maltoos, steriidid ja kolesteriidid Polüsahhar - tselluloos, D-vitamiin, mesilasvaha tärklis, kitiin, pektiin, glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti
Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7)
glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
· struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna)
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:
laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8. Kolesterool: kuulub kõigi membraanide koostisse. liigne kolesterool võib ladestuda arterite seintesse, mis põhjustab veresoonte
Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid A) naturaalrasvad · Tahked loomsed rasvad · Vedelad taimsed õlid (lina , raps , oliivi ) B)Vahad · Taimsed vahad (puuviljadel , õuntel nt ) · Loomsed vahad (mesilaste tarus , mesilas vaha ) Liitlipiidid fosforlipiid esineb rakumembraanis Steroidid Hormoonid. Mees- testosteroon Nais Östrogeen D- vitamiin , kolesterool Lipiidide ül: Annavad 2x rohkem organismile energiat kui sahhariidid .Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett VALGUD Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat ) Erinevaid aminohappeid on 20 Nende koostises on :
annaabi.ee 
