Kolesterooli mõju organismis · Kõrge vere kolesteroolisisaldus, mida haigusena nimetatakse düslipideemiaks, võib tekitada arterite lubjastumist (ateroskleroosi). · See omakorda võib põhjustada veresoonte ummistumist ning mõnel juhul veresoonte rebenemist. Vastavalt kahjustuse tekkekohale võivad tagajärjeks olla aju- või südameinfarkt. · Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonte seintesse tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni ajamöödudes ladestub sinna kaltsium mis muudab naastu jäigaks. Naastud põhjustavad · Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes Kasvav naast vähendab vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. · Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt Naastust võivad eralduda väikesed tükid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresoone ummistust.
Jürgenson Kuidas tekib ? Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 2128 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahekolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga
Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises. Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed tängud (mis sisaldavad valku tau) ja amüloid angiopaatia. Naastud on tihedad, enamjaolt lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud. Tängud on lahustumatud keerutatud kiud, mis kogunevad närviraku sees. Amüloid naastude ja neurofibrillaarsete tängude leidmine ajust ei tähenda veel tingimata Alzheimeri tõve esinemist, kuna need tekivad ka loomuliku vananemise käigus. Antud haigusele on iseloomulik eelkõige suuremal hulgal
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse im...
Järgneb villide teke ja nekroos Kollete kuju ebakorrapärane, artefitsiaalne Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Ärritajate korduval mõjul nahale Nõrgad ärritid ja füüsikalised faktorid Tüüpiliseks lokalisatsiooniks labakäed Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid Nummulaarsed naastud labakäte dorsaalpinnal või ainult sõrmedel Diagnostika Kliinilise pildi alusel Histoloogilised muutused: spongioos, intraepidermaalsed villikesed, neutrofiilidest ja lülmfotsüütidest koosnev perivaskulaarne infiltraat pärisnahas Diferentsiaaldiagnostika - kontaktdermatiit - iidreaktsioon - ekseemid
Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud (Lõpp veidi segane). Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema.(See on kahtlane:D) Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas. Psoriaas mõjutab mõlemat sugupoolt võrdselt. Psoriaasi on vähem mustanahalistel, eskimotel ja indiaanlastel ei esine üldse. Sümptomid Psoriaas ilmneb punaste hõbedaselt ketendavate laikudena mõlemale kehapoolele
Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus.
oigama, hädaldama), vappuma, võppuma Lõppema, lõppeda, lõppen (-elama) e lõpen (-õppima), lõppesin; lõppenud, lõppetakse e. Lõpetakse, lõppetud e. Lõpetud Verbid ,,tõusma" ja ,,naasma" pöörduvad mõlemad sõna ,,tõusma" näitel: tõusma, tõusta, tõusen, tõusin; naasma, naasta, naasen, naasin; tõusnud, tõustakse, tõustud Naasnud, naastakse, naastud Tegumoed: · Isikuline tegija/olija on teada või teatatud, tunnus puudub. /arvan, arvasin, tunnen, tundsin/ · Umbisikuline tegijat/olijat ei ole kas teada või teatatud, tunnus olevikus: da, -ta, -a, tunnus lihtminevikus: -d, -t ; oleviku spetsiaalne tunnus kse /arva(ta)(kse), arva(ti), õmmeldakse, õmmeldi, tuuakse, toodi.
selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool.) Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust
Psoriaas ● Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest. ● Psoriaas on naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. ● http://medicaladviceforyou.com/scalp-psoriasis/ (04.12.14) Sümptomid ● Psoriaas on nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. ● Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. ● Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid seda võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides. ● Haiguskolded on enamasti ümara kujuga ja erineva suurusega. ● Esmakordselt tekkinud lööve on tavaliselt väiksema diameetriga, kuid haiguskolded võivad laieneda ja omavahel liituda.
transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos
Normaalne üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0 mmol/L Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0-6,5 mmol/L Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres > 6,5 mmol/L Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.
Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas. Psoriaas mõjutab mõlemat sugupoolt võrdselt. Psoriaasi on vähem mustanahalistel. Eskimotel ja indiaanlastel ei esine üldse. Sümptomid Psoriaas ilmneb punaste hõbedaselt ketendavate laikudena mõlemale kehapoolele sümmeetriliselt, nt põlvedel, küünarnukkidel.
1. Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse 2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4. Vaja suguhormoonide sünteesiks 5. Vaja teiste steroidhormoonide sünteesiks, nt neerupealiste koorehormoonid 6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H COOH COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused NH2 annab aluselised omadused R on radikaal, igal aminohappel erinev Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused 1. Põhiaminohapped ( olemas 21, inimesel 20) moodustavad valgud, need on määratud
Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks:
ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame- veresoonkonna haigusi. Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib
postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus. Preganglionaarsed kiud lülitatakse umber
Iseloomulikuks nähuks on see, et 1-2 küünt mõlemal jalal jäävad terveks. Sõrmeküünte dermatofüütia Esineb 4-5 korda harvemini kui varbaküüntel järgneb tavaliselt varbaküünte dermatofüütiale. Haigustunnused on varbaküüntel, kubemevoltides ja ühel käel. Sõrmeküünte kahjustustega patsiendid pöörduvad kiiresti arsti poole, kuna tekkinud kosmeetiline defekt häirib nende igapäevaelu. Kubeme seenhaigus Reite sisepinnale ilmuvad väikesed teravalt piirdunud naastud, mis kiiresti laienevad. Kolded on põletikulise valliga ümbritsevast nahast teravalt piirdunud ja tihti sümmeetrilised. Sagedasemad haigestujad n noored mehed ja nakkusallikaks võivad olla hügieenitarbed. Dermatofütiidid Dermatofütiidid on teised nahalööbed, mis tekivad seenallergeeni levikul. Li-reaktsiooni tekkimise korral võib haigel leida kliiniliselt ilmseid seenhaiguse tunnuseid ning seenekolletest saab välja selgitada ka haigustekitaja. Sekundaarsetest kolletest patogeeni
HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES ...
Psoriaasi avaldumist mõjutavad mitmed erinevad faktorid: 1. Pärilikkus 50 % patsientidel põeb ka mõni teine pereliige psoriaasi. Perekondliku eelsoodumusega psoriaas kaldub avalduma nooremas eas. 2. Stress Psüühiline ja emotsionaalne pinge võib psoriaasi avaldumist soodustada ja sellest hoiduda on väga raske. 3. Infektsioon Erinevad infektsioonid võivad põhjustada psoriaasi ägenemisi. Infektsiooni ravides saame ka psoriaasi paranemise. 4. Nahavigastused Psoriaasi naastud tekivad eelistatult trauma kohtadesse (Köbneri fenomen) selleks võib olla füüsikaline v. keemiline nahavigastus, infektsioon või põletik. Harvem tekib psoriaas vanade armide pinnale. 5. Hormoonid Täpne seos hormoonidega on ebaselge, kuid on teada, et puberteedijärgne aeg on üks haigestumise tõusuperioode. Ka rasedusel võib olla mõju psoriaasi raskusele ja kulule. Tavaliselt raseduse ajal psoriaas paraneb, kuid pärast sünnitust jällegi ägeneb
e rakendamiseksvere koosnevad rikastatud verega piirkonnashapnik n soonte vastupanu pakesendid ehk verdisheemianek varustada u defitsiit e tõussüdame naastud, mis roos e löögisageduse hiljem s tõusRR tõus sidekoestuvad ja võivad lubjastudasoont e ahenemine ja
olnud. Rütmihäire avastamise järgselt alustatud ravi Proponormiga 150mg x 4. Südamerütm pole taastunud. Detsembrist 2009 tarvitab Marevani, algselt annuses 7,5mg/p, kuni praeguseni 9mg x1. 2003a. põdenud valuta müokardiinfarkti (EKG-l Q-sakid II, III, aVF). 2008a. ajuinsult - paranenud jääknähtudeta. UH-doppler kaelaveresoontest (12.11.2008):stenosis a. carotis int. bilater. Paremal on a. carotis int. algusosas jälgitav valendikus lokaalsed " pehmed" naastud, mis põhjustavad väljendunud stenoosi (poolautomaatset mõõtmisprogrammi sellisel juhul kasutada ei saa). Ca 9 mm bifurkatsioonist kraniaalsemal on ACI seinas lubinaaste. Vasakul on ACI algusosas pehmeid- ja lubinaaste, NASCET järgi on stenoos 42 %. Paremal on a. vertebralise algusosas lubinaaste, kriitilist stenoosi ei tähelda. Vasakul on a. vertebralise alguosas väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a. novembris parempoolne a
Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid. fosfolipiididega (nt fosfatidüülseriiniga, mis esineb kõikide rakumembraanide sisemisel pinnal ja suunatakse Esinevad loomakudedes Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Diabeet ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul.
Ülo Niinemets on öelnud, et ÜRO ja WHO toiduainete nimetamiskoodeks Codex Alimentarius defineerib transrasva kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel. Kõnekeeles räägitakse ,,heast" ja ,,halvast" kolesteroolist, mida lühendatult kutsutakse vastavalt LDL- ja HDL-kolesterooliks. Kui nn halba kolesterooli on liiga palju, siis ta jääb veresoonte seinte külge, tekivad naastud ja veresooned ummistuvad. Seevastu ,,hea" kolesterool vähendab ,,halva" kolesterooli hulka. Mida vähem on LDL-kolesterooli veres, seda parem. Transrasvu on palju uuritud ning leitud, et need suurendavad veres ,,halva" kolesterooli hulka ja vähendavad ,,hea" kolesterooli hulka. See toob kaasa südame- ja veresoonkonna haigusi. Tiiu Lieberti sõnul on erinevate riikide suhtumine transrasvhapete märkimisse
ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit. Kolesterool on steroidhormoonide sünteesi lähteühend Sapphapete kaudu viiakse suur osa kolesterooli inimkehast välja Küllastamata rasvhapete vajadus Energeetiline funktsioon (100% laguneb)
4. SÜMPTOMID 3 Peamiselt haigestuvad imikud ja väikelapsed, 60% juhtudest avaldub dermatiit 1. eluaastal ja 85%-l esimese 5 eluaasta jooksul. 40% lastest paraneb koolieaks; osal täiskasvanutel jätkub atoopiline dermatiit käteekseemina. Haiguse raskus on äärmiselt varieeruv. AD võib piirduda üheainsa kuiva naastuga, mõnel haigel võib esineda aga pidev kratsimine ja sellest tulenevalt infektsiooniga naastud peaaegu kogu kehal. (Nahahaigused i.a) AD peamine sümptom on tugev sügelus, mille tagajärjel võib tekkida lööve. Sügelemine on tugevam õhtuti ja öösiti. Piirkond on punane ning löövet iseloomustab ebaühtlaselt piirdunud servaga väikesed paapulid, mis kratsides võivad puruneda. AD puhul võib nahk olla paksenenud, lõhenenud või kestendav (Võikar 2010). Samuti on AD haigetel väga kuiv nahk, mis on tingitud sellest, et on
Selliselt komplitseerunud juhtudel on haige nahal peale sügelistele iseloomuliku lööbe ka rohkelt pustuleid ehk mädaville ning mädaseid koorikuid. Kroonilise scabies`e korral esinevad küünarnukkidel sekundaarsest mädapõletikust tingitud pruunikas-rohelised infiltreeritud alusel paigutuvad koorikud- seda nimetatakse Ardi sümptomiks. Lööbe eksematiseerumisel tekivad nahale erineva suurusega erütemato-skvamoossed naastud, võib esineda mõõdukas leemendus. 8 Niinimetatud eksudatiivne scabies esineb sagedamini imikutel. Lööve meenutab esimesel pilgul allergilist dermatiiti või ekseemi. Erinevalt allergodermatoosidest on aga haigusnähud põskedel tagasihoidlikud ning oluliselt silmatorkavamad teistel kehaosadel. Eriti rohkesti on löövet naba ümbruses ja jalataldadel. 9 3. SÜGELISTE RAVI
Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi
AJALUGU Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on...
Psoriaas O n geneetilise ilmneb punaste hõbedaselt Väline vaatlus eelsoodumusega ketendavate laikudena haigus. Esimene tüüp mõlemale kehapoolele on tugevamalt seotud, sümmeetriliselt, nt teine vähem. On leitud põlvedel, küünarnukkidel. erinevaid mutatsioone Tavaliselt asetsevad naastud ükskõik millisel erinevates geenides. kehaosal, sagedamini kergesti hõõrduvates kohtades nagu küünarnukid, põlved ja peanahk, Rinnavähk Rinnavähki soodustavad geenid BRCA1, BRCA2, BR
võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale vaktsineerimist (organismi viiakse nõrgestatud/surmatud haigustekitaja). 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta grammneg- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul v...
Taigen, taigna, taignat meest; Üht, ühte, kaht, kahte, viit, kuut mitmuse osastavas neid mõrusid ravimeid, Töötama, töötada, töötatud, töötatakse nürisid pliiatseid, vilusid õhtuid, tragisid Taotleda, taotlenud, taotletud, taotletakse tüdrukuid, südisid mehi. Laeva laaditi, aku laeb Vaagima, vaeb, vaevad, vaetud, vaetakse Sõna meetod ainsuse osastav on meetodit, Naasma, naaseb, naasis, naastud mitmuse omastav meetodite, mitmuse Jooksma, joosta, joostud, joostav, osastav meetodeid. joostakse, jookske, jooksku, jooksnud Tüütama, tüüdata, tüüdatakse Sõna kandidaat ainsuse omastav on süütama, süüdata, süüdatakse kandidaadi, ainsuse osastav kandidaati, Saastada või saastata, laastada või laastata ainsuse alaleütlev kandidaadile, ainsuse
Eelis (advantage) Juhul, kui veategemine viib rüseluse või karistuslöögini, lubab eelise reegel puhtalt mänginud meeskonnal mängu jätkata, kas palli valdamise või platsil edasiliikumisega. Kohtunik otsustab, kas anda võistkonnale eelisseis, anda karistuslöök või kuulutada välja rüselus. Varustus Riietus Traditsiooniline ragbi riidekomplekt koosneb kaelusega särgist, lühikestest pükstest, põlvikutest ja ragbiputsadest, mille tallaalused naastud võivad olla nahast plastmassist, kummist või alumiiniumist ning nende maksimaalne pikkus on 18 mm. Paks õlapolsterdus on keelatud. Siiski võib kohtunik lubada pehmet kaitsevarustust nagu näiteks kerge polsterdus, vahtkummi või muu taolise materjaliga, mis mahub rangete tehniliste ettekirjutiste raamidesse. Mõned mängijad kes on rüseluses kasutavad peakatet, et kaitsta kõrvu paistetuse eest. Hädavajalik on kanda hambakaitset, kuna see kaitseb hambaid, igemeid ning
Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse! Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite kogumikud – koondlümfifolliikulid e. Peyer`i naastud. Peensoole lihaskest: Ringkiht (seespool) tugevamini arenenud, pikikiht nõrgem ja jaotunud ühtlaselt üle kogu soole. Lihaskest kõige tugevam tühisoole algusosas, kaksteistsõrmikus keskmine, kõige nõrgem niudesoole lõpus. Peristaltika intensiivne, sageli esinevad edasi-tagasi liikuvad (nn. pendel-)lained (nagu maoski!). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool
p söön 4) tud söödud 5) lihtmin sõin 6) nud söönud 7) kse süüakse Harjutus: pöörata põhivormides: näuguma, näuguda, näun, näutud, näugusin, näugunud, näutakse Pelgama, Peljata, pelgan, pelgasin peljanud peljatud peljatakse Naasma, Naasta, naasen, naasin, naasnud, naastud naastakse Vaagima, Vaagida, vaen vaagisin vaaginud vaetud vaetakse veenma veenda veenan veensin veennud veendud veendakse möönma möönda möönan möönsin möönnud mööndud mööndakse jooksma joosta jooksen jooksin jooksnud joostud joostakse töötama töötada töötan töötasin tõõtanud töötatud töötatakse ------------------------------------------------------------ sõnad peavormidesse: julgema, ajama, sulgema, tegema, surema, pesema, tüütama, süütama,
Mitsell moodustub (kus) peensooles ja on vajalik kolesterooli transpordiks Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid Maomahl sisaldab: soolhapet, lima ja pepsiini Peritubulaarsete kapillaaride ülesandek on tagasiimendumine Mao pärisnäärmed toodavad (nimeta ensüüm) pepsinogeeni (pepsiin) 18 Payeri naastud (nimeta elund) peensool ja nende ülesandeks on mikroobide hävitamine ja kaitsefunktsioon Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestus: süstol, süstol, paus. 01:03:04 Vesi täidab organismis homöostaasi säilitamise funktsiooni, mis tähendab stabiileid sisekeskkonna väärtusi. Kusepõide suubuvad kusejuhad. 19 Parem Vasak välimine kaenlaalune veen kägiveen (v
mis hingamisteede kaudu satub organismi. Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. [3] 1.5.2. Pleuranaastud Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks. [3] 1.5.3. Pleura paksenemine Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja 8 kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste li...
moodustatakse näidata, millist tunnust missuguse sõna ja missuguse vormi juures kasutatakse koondada ühte tüüpi ühtmoodi muutuvad sõnad ja eraldada eri tüüpidesse erinevalt muutuvad sõnad Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev (Ülle Viks, ,,Väike vormisõnastik"): 1) tunnusevariandid, vrd ideed, ideede, ideesid (ideid) saba, sabade, sabasid mõtet, mõtete, mõtteid naasma, naasta, naaseb, naastud naerma, naerda naerab, naerdud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 2) tüve lõpumuutus, vrd soolane : soolase: soolast aken: akna ase: aseme sipelgas: sipelga Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 3) erinevate lõppudega tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd raudne: raudse: raudset: raudsete (ABBB) ase: aseme: aset: asemete (ABAB)
Haigusest on haaratud kõik varvaste vahed ja küüned. Haigus kulgeb kuiva vormina naha vagudes esineb valkjas "jahune puuderdus", lööve on mokassiini tüüpi. Generaliseerunud vormi korral meenutab lööve ekseemi, atooopilist dermatiiti, psoriaasi, rõngasgranuloomi, Duhring' i tõbe jne. Kauakestnud jalgade dermatofüütia korral võib tekkida dermatofüütia kubemes. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine. Tekivad punetavad laatunud naastud, millede keskel on kollakaspruun ala ja haiguskollet ümbritseb vall. Protsess on sümmeetriline ja nakkav. Peanaha dermatofüütiat põhjustavad seened kuuluvad Microsporum'i ja Trichophyton'i perekonda. Mõlemas on nii antropofiilsed kui zoofiilsed liigid. Subjektiivsed sümptomid tavaliselt puuduvad, vahel esineb nõrk naha sügelemine või põletustunne. Peanaha Microsporumisse haigestuvad tavaliselt 610 aastased lapsed.
Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv.Lümfifolliikulid produtseerivad lümfotsüüte, sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. Tüüfuse korral naastud haavanduvad ja tekib sooleseina perforatsiooni oht. Peensoole lihaskest koosneb 2 kihist, seespool tsirkulaarne (ring-), väljaspool longitudinaalne (piki-) kihist. Soolemahl, succus entericus - Ööpäeva jooksul sekreteeritakse u.3 l soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0. seedenõre sisaldab vett, lima, mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi). Peensoole funktsioon 1. toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil
Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas? Klassifikatsioon organmuutuste alusel I staadium – vererõhk periooditi kõrge, aga puuduvad elundite orgaanilised kahjustused II staadium – vererõhu tõus + muutus vähemalt ühes elundis: Südame vasaku vatsakese hüpertroofia Muutused silmapõhjas – arterite ahenemine Muutused neerude poolt Veresoonte muutused: aterosklerootilised naastud arterites III staadium – vererõhu tõus + mitme elundi kahjustused ja tüsistused: muutused silmapõhjades, südamepuudulikkus, isheemiatõbi, neerude puudulikkus, ajuvereringe häired. Hüpertensiooni korral kiireneb aterosklerootiline protsess , mis avaldub ka silmapõhja arterites. Tekib arterite difuusne haaratus , millega kaasneb arterite seina paksenemine.Akuutse vererõhu tõusu korral esineb difuusne vasospasm , millega kaasub ödeem ümber arterioolide
- kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud - algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
vähem ümara põhiplaaniga. 3. Kivivarekalme kivide kuhjatis, mis on hõredam kui kangurkalme, üksik leide ja luid võib leida kivide vahelt. Hõre on kuna mõningad luud, esemed põletati koha peal ja selleks oli vaja palju puid ja kuumust. Mõned kalmed väga rikkalite panustega, nt Proosa kalme. Kullaga kaetud nööbid ehk agraff nööbid. Palju haruldasi leide. Kullast rikkalike kaunistustega naastud võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib olla olid need röövitud, aga äkki oli siin raamatuid? 4. Pajukalmed Saaremaal, agraff esemed, hõbe asjad. Lepna kalme, leitud puutumatuna ja läbikaevatud. Lepna kalmes 80m sügavusel maa sees kivist ristkülik (omamoodi hauakalme), seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid. 5. Paadimatused mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal.
Mõõkade juures oli oluline ka tõsiasi, kuidas mõõka kanti ning kuidas selle eest hoolitseti. 12. sajandil olid levinud juba spetsiaalsed mõõkadele mõeldud mõõgavööd. Tavalise vöö külge neid ei kinnitatud, kuna mõõgad olid rasked. Samuti pidi mõõk vöö külge kinnituma kahe koha pealt, et ta seisaks püsti, kuid samas ei hakkaks kõndides ringi tilpnema ning jalge vahele kippuma. Mõõgavöödelt pärinevad ka tõenäoliselt kõige uhkemad ja peenemad pandlad ning naastud ja kaunistused, tavalistel vöödel võisid ka kaunistused olla, kuid algselt olid need kõige uhkemad just mõõgavöödel. Skandinaavia saagadest on välja tulnud, et mõõgatupp on sageli tehtud lambanahast ning lambavill on sissepoole. Mõõgatupp on seest lambavillaga vooderdatud, tänu millele on mõõk kuivas ning kuna lambavill on seest rasvane, siis ta ei lase mõõgateramikul ka roostetama minna. Sõjanoad (e võitlusnoad) Sõjanuge on eraldatakse erinevate kriteeriumite alusel
.................. 61 Resümee ......................................................................................................................................... 63 Abstract .......................................................................................................................................... 64 Kasutatud mõisted Ateroskleroos arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess
Kaitsevahendiks oli kilp, mis kuulus ka ratsaniku relvastusse. Ratsanik. Peamiseks relvaks oli mõõk, mis oli kättesaadav peamiselt jõukatele. Selle pikkus oli 0,9 - 1m. Mõõku oli kahesuguseid: pika kaitsega mõõgad, mille pidemenupud olid läätse- või kettakujulised ja lühikese pronksist, kergelt kumera ning õõnsa kaitseraua ja viieosalise pidemenupuga. Mõõka kanti vöö küljes vasakul pool. Mõõgavöösid ilustasid mitmesugused pronksist ja rauast naastud. Vähe kasutati ka rõngassärke, mida valmistati rõngastest ja varraslülidest või üksteisest läbikäivatest rõngastest. Hobustel suised. 17. Eestlaste sõjataktika ja strateegia. Alguses kasutati röövretkede taktikat. Eestlased ja latgalid käisid juba enne vabadusvõitlust üksteise aladele rüüsteretki tegemas. Ka saksa vägede puhul oli jõus sama strateegia. Vaenlase eest mindi linnusesse varjule või põgeneti metsadesse, soodesse ja maa- alustesse koobastesse