Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia eksami materjal (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD
1. Eluslooduse organiseerituse tasemed
  • Molekuli tase- biomolekulid ( valgud , süsivesikud, rasvad ), pole elu tunnuseid
  • Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast)
  • Raku tase- kõik elu tunnused
  • Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed .
  • Organismi tase – isend, nt üherakuliste organism on rakk
  • Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi
  • Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase –
    • Populatsioon - üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis
    • Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid , vetikad , taimed ja loomad
    • Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid

  • Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond
    2. Teadusliku uurimismeetodi etapid
  • Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt
  • Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased
  • Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile
  • Hüpoteeside kontroll – uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil
  • Tulemuste analüüs ja järeldused – hüpoteeside tõesus
  • Tulemuste avaldamine – teadusartiklite avaldamine teadusajakirjades
    ORGANISMIDE KOOSTIS
  • Vee tähtsus organismis:
    • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri)
    • Vajalik organismide paljunemiseks
    • Fotosünteesi lähteaine, tekkiv glükoos on energia-ja süsinikuallikas
    • Kaitsefunktsioon- pisarad, sülg, loote arenemine veekeskkonnas
    • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö
  • Vee tähtsus rakus:
    • On hea lahusti
    • Osaleb keemilistes reaktsioonides- nt fotosüntees
    • Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse, tagab siserõhu

    3. Ioonide roll organismides
    • K , Na – osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja biopotentsiaali
    • Cl – tagab rakkude siserõhu ja biopotentsiaali
    • Ca – annab luukoele tugevuse, vere hüübimisfaktor
    • Mg – vajalik nukleiinhapete talitluses, klorofülli koostises
    • Fe – esineb hemoglobiini koostises, osaleb hapniku transpordil veres
    • I – tagab kilpnäärme talitluse, reguleerib ainevahetust

    SAHHARIIDID E SÜSIVESIKUD
    • Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
    • ÜLESANDED: Energiaallikas , värvaine, taimede seente koostises, kaitsev ül külmumise eest, meelitav nt õienektar

    MONOSAHHARIIDID
    Lihtsuhkrud, C arv on 3-6
    • Riboos : C5H10O5 (RNA koostises)
    • Desoksüriboos: C5H10O4
    • Glükoos C6H12O6 (kõikide organismide peamine eńergiaallikas; tekib fotosünteesis)
    • Fruktoos C6H12O6 – kõige magusam suhkur, puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlades; energiallikas, meelitaja. )

    OLIGOSAHHARIIDID
    Süsivesikud, milles 2 kuni 10 monosahhariidi on omavahel liitunud.

    POLÜSAHHARIIDID
    Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid
  • Tärklis: energia varuaine taimedes (teraviljades, sibulas)
    • Koostises tuhanded glükoosijäägid, on polümeer

  • Tselluloos: koosneb samuti glükoosimolekulidest
    • Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa, puuderakkudes eriti paksud

  • Glükogeen: talletatakse maksas ja lihastes
    • Koosneb glükoosijääkidest

    • Glükogeeni lõhustab glükoosis tagasi glükogeen, glükoos läheb verre, nii saame energiat ka siis kui pole aua söönud.

  • Kitiin : putukate koorikkesta moodustaja
    VALGUD
    Valkude ülesanded:
    • Ensümaatiline funkts. : sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone)
    • Kaitseülesanne : valgud on antikehade koostises
    • Ehituslik funktsioon: rakumembraani koostises ning ka küüned, karvad , soomused, kabjad.

    1. Valkude primaarstruktuur
    • Valgu aminohappeline järjestus peptiidsideme abil
    • Peptiidside- ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel

    2. Valkude sekundaarstruktuur
    • Aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
    • Nt küünte, juuste valgud

    3. Valkude tertsiaarstruktuur
    • Sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur, moodustub gloobul
    • Nt vereplasma valgud

    4. Valkude kvaternaarstruktuur
    • Kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur
    • Nt hemoglobiin verelibledes või rakumembraani trasnportvalgud

    Denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemise)
    Renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuride taastumine
    Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e primaarstr. Lagunemine (hapetes keetmisel)
    LIPIIDID
    Ülesanded:
    • Energeetiline fun. – energia varuaine, lagundamine võta kauem aega
    • Ehituslik fun. – rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon
    • Kaitsefun. – kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest
    • Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega
    • Hoiab temperatuuri

    Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid.
    Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed.
    Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad
    Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani.
    Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin )
    Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid
    Hüdrofoobsus- ei lahustu ve
    NUKLEIINHAPPED
    • Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. ( pentoos , lämmastikalus, fosfaatrühm)

    DNA (desoksuribonukleiinhape)
    • Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne
    • Primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas
    • Sekundaarstruktuur- DNA levinuim esinemisvorm ( biheeliks ja kaksikspiraal)
    • Komplementaarsus - nukleotiidide kindel vastavus üksteisele
    • A, T, C, G
    • Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed

    RNA ( ribonukleiinhape )
    • Päriliku info realiseerimine
    • A, U, C, G
    • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
    • Teisane struktuur. Molekul , milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C)

    RNA vormid:
    • mRNA - informatsiooni RNA

    Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta.
    • tRNA - transport RNA

    Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta.
    • rRNA – ribosoomide koostis

    RAKK JA RAKKUDE MITMEKESISUS
    Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid.
    Rakumembraani ülesanded:
    I Ainevahetus läbi membraani
    II Infovahetus läbi membraani
    III Energiavahetus läbi membraani
    Passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel.
    Osmoos - vee liikumine läbi membraani sinna, kus on teda vähem.
    Aktiivne transport: Toimub transportvalkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks.
    Sile tsütoplasmavõrg. – membraanse ehitusega kanalikeste ja torukeste süsteem. Ülesandeks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete trasnport
    Kare tsütoplasmavõr. - membraanse ehitusega kanalikeste ja torukeste süsteem, pinnale on kinnitatud ribosoomid , ülesandeks valude süntees ja ainete trasnport.
    Lüsosoom- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, ülesnadeks ainete või rakustruktuuide lagundamine
    Mitokonder- rakkude varustamine energiaga
    Golgi kompleks - koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, ülesandeks on valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine
    Rakutuum - Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise memb-raaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome.. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot.
    Ribosoom- koosneb rRnast ja valgu molekulidest, ülesandeks valkude süntees
    Tsütoskelett- valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik, ülesandeks on raku kuju ja vormi hoidmine
    Vakuool- membraanne põieke, mille ülesandeks on ainete varu säilitamine, jääkainete eritamine ja raku siserõhu reguleerimine
    PROKARÜOODID e eeltuumsed (baterid)
    EUKARÜOODID e päristuumsed(taimed, loomad, seened, protistid )
    • tuumamembraan puudub
    • tsütoplasma jäik
    • Dna hulk väiksem, 1 rõngaskromosoom
    • tuumamembraan olemas
    • tsütoplasma liikuv
    • DNA-d rohkem , lineaarsed kromosoomid

     
    TAIMERAKK
    SEENERAKK
    LOOMARAKK
    1. Varusüsivesik
    Tärklis, insuliin
    Glükogeen
    Glükogeen
    2.Kest
    tselluloosist, ligniinist
    kitiinist
    mannaanist
    erandiks munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest)
    3. Pigmendid
    Klorofüllid
    Karotenoidid
    Väga palju erinevaid
    Melaniin
    Hemoglobiin
    4. Tsentrioolid
    +/-
    5.Membraani steroolid
    Fütosterool
    Ergosterool
    Kolesterool
    6.Ainevahetustüüp
    Autotroof
    Heterotroof
    Heterotroof
    7. Plastiidid
    8.Vitamiinide sünteesivõime
    Väga hea
    Hea
    Puudulik (vajavad teat. vit. toidu koostises)
    9.Rakkude jagunemisvõime tehistingimustes
    Piiramatu
    Piiramatu
    Piiratud(v.a. kasvajarakud)
    10. Toitumisviis raku tasandil
    Osmoos
    Osmoos
    Fago- ja pinotsütoos
    osmoos
    TAIMERAKK
    • Rakukest- Kesta peamine koostisaine on tselluloos. Sisaldab ka teisi polüsahhariide ja valke
    • Plastiidid- Kloroplastid sisaldavad klorofülle (vajalik fotosünteesiks), kromoplastid karotenoide (punased, oranzid, kollased pigmendid), leukoplastid varuaineid.
    • Vakuoolid- tagavad raku siserõhu, sisaldavad varu kui ka jääkaineid, mürkaineid.

    Seened
    • Toiduainete tootmine, nt pagari- ja juustutõõstus, sojaubade kääritamine
    • Seente toodetud ensüümide kasutamine lõhna-ja maitseomaduste parandamisel
    • Seente ainevahetussaaduste kasutamine farmaatsiatõõstuses ravimina nt antibiootikumid

    ORGANISMIDE ENERGIAVAJADUS
    Metabolism ehk ainevahetus tagab organismi stabiilse sisekeskkonna.
    • Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum

    Nt assimilatsiooniprotsess on fotosüntees, valkude süntees aminohapetest
    • Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum

    Nt dissimilatsiooniprotsessid on polüsahhariidide lagundamine monosahhariidideks, valkude lagundamine aminohapeteks
    ATP- makroenergiline ühend, millesse talletatakse reaktsioonidest vabanev energia( energia salvestaja ja ülekandja) . ATP koosneb lämmastikalusest (adniinist, NH2), suhkrust riboosist ja 3 fosfaatrühmast.
    • Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilied ühendid väliskeskkonna anorgaanilistest ühenditest (nt taimed, vetikad, tsüanobakterid, kemosünteesivad bakterid)
    • Heterotroof- organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel (nt loomad, seened ja paljud bakterid).

    GLÜKOOSI AEROOBSE LAGUNDAMISE ETAPID
    1 ETAPP . Glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus)
    1 glükoos lagundatakse  2 püroviinamarihape
    C6H12O6  2C3H4O3+4H
    2ADP+2P1 2ATP
    NAD roll on selles prootonite ülekandmine
    Eraldunud vesinikuioonid seostuvad NAD-molekulidega
    2NAD+4H2NADH2
    2. ETAPP Tsitraaditsükkel ( mitokondris )
    Püroviinamarihappe edasine lagundamine, erinevad reaktsioonid, tekivad CO2 ja H. ioonid , mis seotakse NAD-dega, tekib 10 NADH2.
    2 püroviinamarihape6CO2+10NADH2
    Seega tekib ühe glükoosi molekuli kohta kokku 12NADH.
    3. ETAPP Hingamisahel
    12NADH2+6O2 12NAD+12H2O
    36 ADP+36P36ATP
    Rakuhingamise üldvõrrand: C6H12O6+6O26O2+ 6H2O
    38ADP38ATP
    Aeroobne lagunemine
    Anaeroobne lagunemine
    Hapniku osalus
    Ei osale
    Vajatakse, osaleb
    Energiasaagis ühe glükoosimolekuli kohta
    38 ATP
    2ATP
    Produktid
    CO2 jaa H2O
    C2H5OH +CO2 või piimhape vms
    Lagunemisetappide hulk
    kolm
    Üks
    Sarnasusi
    Glükolüüsi toimumine
    Käärimine- anaeroobne sahhariidide ja mõningate muude ühendite lagudńdamine
    • Piimhappekäärimine: 2 püroviinamarihape 2piimhape

    2ADP+2P 2ATP
    Piimhappekäärimist kasutatakse nt jogurti valmistamisel, mõndade ravimite tootmisel
    • Etanoolkäärimine: 2püroviinamarihape2 etanool (C2H5OH) +2CO2

    2ADP+2P 2ATP
    Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õllede valmistamisel, taigna kergitamiseks, kütuse valmistamisel
    FOTOSÜNTEES
    Üldvõrrand: 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2
    Fotosünteesi tähtsus looduses:
    • Orgaanilise aine süntees,(taimede kasvamise ja heteroroofide toidubaasi ning elukoha alus, heterotroofid saavad eluks vaalikud ühendid ja energia)
    • Hapniku vabanemine (hapnikku vajavad eluks enamik elusorganisme)
    • CO2 sidumine atmosfääris (süsinikuringe tagamine, kasvuhooneefekti vähenemine)

    Valgusstaadium
    Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul.
    Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme.
    Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi.
    2H2O ® 4H+ + 4e- + O2­
  • Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.
  • Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri.
    Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel.
    NADP + 2e- + 2H+ « NADPH2
  • Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.
  • Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks.
    Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel
    Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas .
  • Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2.
  • Vesinikuallikaks on NADPH2.
  • Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli.
    6CO2 + 12NADPH2 ® C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
    18 ATP ® 18 ADP + 18 Pi
    NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides.
  • Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise.
  • Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees
    Vee fotolüüs ehk fotooksüdatsioon- veemolekuli lagunemine valguse toimel. Vee fotolüüsil tekkinud hapnikuaatomid liidetakse molekuliks O2 ja suunatakse atmosfääri.
    NADP roll on fotosünteesil prootonite ülekandmine.
    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
    Mitteusguline paljunemine- uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu
    1. Vegetatiivne paljunemine:
    * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel
    * Pungumine – ainuõõssed, käsnad, pärmseened.
    * Õistaimed - sibula, mugula , risoomi, varre, lehe jt abil.
    2. Eoseline paljunemine
    Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel.
    3. Suguline paljunemine- Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest.
    • Järglased on geneetiliselt erinevad.
    • Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng.

    Rakutsükkel- raku eluring , mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest ( mitoosist või meioosist).
    Interfaas - faas kahe mitoosi vahel
    • DNA replikatsioon
    • ATP süntees
    • Kromosoomid on lahti keerdunud
    • Tsentrioolid kahestuvad
    • Suureneb raku organellide arv

    MITOOS – mittesuguline paljunemine ehk tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia!, tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks
  • Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.
  • Tütarrakud on geneetiliselt identsed.
  • Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
  • Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
    Mitoosi faasid:
    PROFAAS - ettevalmistav faas
    • tsentrioolid liiguvad poolustele
    • kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
    • algab kääviniidistiku kujunemine
    • tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad
    • tuumakesed kaovad

    METAFAAS - rändamisfaas
    • kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile
    • kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge

    ANAFAAS - eraldumisfaas
    • kääviniidid lühenevad
    • kromatiidid liiguvad poolustele

    TELOFAAS - rekonstrueerimisfaas
    • kääviniidid kaovad
    • tekivad tuumakesed
    • sünteesitakse uued tuumamembraanid
    • toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine
    • loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakukest ( membraan+kest)

    MEIOOS – suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine -> uue geneetilise materjaliga rakk (kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n
    Meioosi etapid:
    I PROFAAS
    • Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover
    • Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad

    I METAFAAS
    • Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
    • Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge.

    I ANAFAAS
    • Kromosoomid lahknevad poolustele (ATP energia abil).
    • Käävniidid lühenevad

    I TELOFAAS
    • Moodustub kaks tütarrakku
    • Sünteesitakse uued tuumamembraanid.
    • Käävniidid kaovad.

    II PROFAAS
    • Tsentrioolid liiguvad poolustele.
    • Moodustub kääviniidistik

    II METAFAAS
    • Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile.
    • Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge

    II ANAFAAS
    • Kromatiidid lahknevad raku poolustele

    II TELOFAAS
    • Toimub tsütokinees.
    • Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku.

    Kromosoomide ristsiire- võrdse pikkusega osade vahetamine homoloogiliste kromosoomide vahel
    Mitoosi ja meioosi erinevused
    MEIOOS
    MITOOS
    Kromosoomide arv tütarrakkudes on kaks korda vähenenud
    Kromosoomide arv tütarrakkudes on jäänud samaks
    I profaasis toimub kromosoomide ristsiire
    Kromosoomide ristsiiret ei toimu
    Tuelmuseks on 4 geneetiliselt erinevat rakku
    Tulemuseks on 2 geeetiliselt identset rakku
    Kaks jagunemist, 8 faasi
    Üks jagunemine, 4 faasi
    Spermatogenees- spermide areng (seemnetorukestes)
    Ovogenees- munarakkude areng (munajuhades)
    MENSTRUAALTSÜKKEL
    Menstruatsioon- emaka veresoonterikka limaskesta pindmise kihi perioodiline eraldamine organismist
    Ovulatsioon - küpse munaraku eraldumine munasarjast, munarakk suunatakse munajuha lehtri kaudu munajuhasse, kus toimub viljastumine
    Viljastatud munarakk- sügoot
    ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani
    • Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu

    Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas.
    • Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel.

    Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst.
    • Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula . Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed .

    Välimine looteleht - närvisüsteem, nahk, meeleelundid
    Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu
    Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond
    Kehaväline
    Kehasisene
    Sugurakkude kohtumine
    Väliskeskkonnas
    Emasloomas
    Sugurakkude hulk
    Palju korraga
    Korraga vähem
    Sugurakkude kaitsutus
    Hukkub palju
    Ebasoodsate tingimuste eest paremini kaitsutud
    Viljastumise toimumise tõenäosus
    Väiksem
    suurem
    Näited
    Kalad , kahepaiksed , enamik selgrootuid
    Roomajad , linnud , imetajad , maismaa selgrootud
    Lootejärgne areng võib olla moondega või otsene, moone võib olla täismoone või vaegmoone .
    Otsese arengu korral on järglane kohe sarnane om vanemale, moonde korral erineb järglane ehitusplaan algul vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks.
    Täismoone: muna ® vastne ® nukk ® valmik
    Nt liblikad , mardikad
    Vaegmoone: muna ® vastne ® valmik
    Nt rohutirtsud , lutikad.
    PÄRILIKKUS, MOLEKULAARGENEETILISED PÕHIPROTSESSID
     
    REPLIKATSIOON
    TRANSKRIPTSIOON
    KOHT
    Seal, kus leidub DNA-d
    Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, tuumapiirkonnas
    Seal, kus leidub DNA-d
    Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, tuumapiirkonnas
    AEG
    Interfaasis
    Interfaasis
    EELDUSED
    1 DNA ahel matriitsiks, nukleotiidid , DNA-polümeraas, ATP
    1-ahelalise DNA lõik matriitsiks, nukleotiidid, RNA-polümeraas, ATP
    KOMPLEMN-TAARSUS
    G-C, C-G, A-T, T-A
    G-C, C-G, A-U, T-A
     
    REPLIKATSIOON
    TRANSKRIPTSIOON
    KÄIK
    Alguspunkte (replikone) on palju, kiirus 3-4 tuhat nukleotiidi minutis
    Promootoriga seostub polümeraas. Terminaator lõpetab
    TULEMUS
    2 terviklikku DNA molekuli, kuna replitseeruvad mõlemad ahelad
    Tekib 3 eri vormi RNA-d: tRNA, mRNA, rRNA
    ERINEVUSED
    Matriitsiks terve molekul
    Tekib 1 molekulide vorm
    Replitseeruvad mõlemad ahelad
    Matriitsiks lõik DNA-st
    Tekib kolme eritüüpi molekule
    Transkribeerub ühe ahela lõik
    Pärilikkuseks nimetatakse organismi tunnuste seaduspärast kordumist järglaspõlvkondades. Muutlikkuseks nim organismide muutumisvõimet isendite genotüübi ja fenotüübi erinevusena .
    Genotüüp- isendi geenide kogum
    Fenotüüp- isendi tunnuste kogum
    Replikatsioon- DNA kahekordistumine, toimub enne raku pooldumist, teostavad mitmed ensüümid.
    Transkriptsioon- Rna süntees ühe DNA- ahela baasil. Valmivad RNA tüübid: MRNA, TRNA, RRNA.
    Translatsioon- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel
    Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi
    Ehituse üldosad:
    • Promootor : nukleotiidne järjests geeni algusosas
    • RNA sünteesipiirkond: DNA nukleotiidne järjestus, millelt loetakse geneetiline info RNA sünteesiks
    • Terminaator: nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, lõpetab transkriptsiooni

    Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
    Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks)
    Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi
    Geneetiline kood: vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis
    Geneetilise koodi omadused:
    • Sünonüümsus- üht aminohapet võib määrata mitu koodonit
    • Ühetähendulikkus- üks koodon määrab vaid ühe aminohappe paigutuse valgu primaarstruktuuri
    • Mittekattuvus- sama nukleotiid ei kuulu kahe järjestikuse koodoni koosseisu
    • Universaalsus- taoline vastavus koodonite ja aminohapete vahel kehtib eluslooduses

    VIIRUSED JA BAKTERID
    Viiruste ehitus:
    Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
    Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
    Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.
    Viiruste paljunemine:
    1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;
    2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
    3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
    4. Viirusosake vabaneb kapsiidist
    Viiruste jagunemine:
    • DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)
    • RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus jt)
    • DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)

    Bakterid on lagundajad, produtsendid , sümbiondid, patogeenid ). Bakterid paljuvead pooldudes, sellele eelneb DNA replikatsioon ehk kahekordistumine.
    Bakterite kasutamine biotehnoloogias seisneb nt kääritamis või hapendamisprotsesside kasutamises ning ainete tootmises:
    • antibiootikumid, vaktsiinid
    • vitamiinid , ensüümid, hormoonid(insuliin, kasvuhirmoon)
    • toidulisandid, aminohapped
    • teised org happed ja etanool

    Antibiootikumid- seente või mikroobide toodetud ained teiste mikroobide vastu
    Viirusvektor - muudetud geenidega , kahjustatud viirused
    PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS
    Homosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt aa või AA ; bb või BB )
    Heterosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (nt Aa või Bb).
    Retsessiivsus- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse puudumisel(tähistatakse a-ga)
    Dominantsus - alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähist. A-ga)
    Monohübriidne ristamine- vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel
    Dihübriidne ristamine- vaadeldakse kahe tunnusepaari kujunemist järglastel
    Intermediaarsus- heterosügoodil avalduvad homosügootide vahepealsed tunnused
    Kodominantsus- heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused
    MENDELI 1 SEADUS ehk ühetaolisusseadus
    Homosügootide omavahelisel ristamisel (aa x AA) on moodustunud eesimene järglaspõllvkond on genotüübilt heterosügootne (Aa) ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega
    MENDELI 2 SEADUS ehk lahknemisseadus
    Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1
    MENDELI 3 SEADUS ehk sõltumatu lahknemise seadus
    Homosügootide ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste k’ikvõimalikud kombinatsioonid, ui geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teinetiesest piisavalt kaugel). P: AaBb x AaBb
    9:3:3:1=fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mülemas alleelipaaris
    Polüalleelsus- tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga
    Sugukromossomid X ja Y. Suguliitelised haigused on pärilikud haigused, mis on põhjustatud X kromosoomis paiknevast geenist, nt:

    Mutatsioon – muutus DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib/on tekkinud keskkonna toimel.
    Mutatsioonide tekkepõhjused:
    • Spontaansed mutatsioonid – nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik).
    • Indutseeritud mutatsioonid – esile kutsutud mutageenide toimel.
    • Mutageenid (ained või kiirgus) tekitavad vigu DNA-s tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast.
    • Organismisisesed – vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil

    Geenmutatsioonid – muutused DNA primaarstruktuuris tekivad uued alleelid
    • Nukleotiidide juurdetulek- dublikatsioon
    • Nukleotiidide kadumine- deletsioon
    • Nukleotiidide vahetumine- inversioon

    Kromosoommutatsioonid- muutub kromosoomide pikkus ja struktuur
    • Kromosoomi lõigu kadumine- deletsioon
    • Kromosoomi lõigu lisandumine- duplikatsioon
    • Geeni asukoha muutumine- translokatsioon
    • Geenide järjestuse muutumine- inversioon

    Genoommmutatsioonid- muutub homoloogiliste kromosoomide arv
    Nt kui tavaliselt inimesel on 46 kromosoomi, siis võib olla ka 47 ( 21.kromosoomis 3 tükki)
    Väike kasv, mongoliide nägu, vaimne alaareng
    Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geneetilise materjali ümberpaigutumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel
    Modifikatsiooniline muutlikkus- tunnuse varieerumine keskkonnast, sugulisel teel ei pärandu
    INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON
    Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal
    Riik - loomad
    Hõimkond - selgroogsed
    Klass - imetajad
    Selts - primaadid
    Sugukond - inimlased
    Perekond - inimene
    Liik - pärisinimene
    Inimesele iseloomulikud tunnused:
  • Väga suur ajumaht – 1400 ml
  • Püstine kehahoiak – kehaehitus
  • Väga aeglane areng – neoteenia
  • Mitmekesine toit, selle töötlemine
  • Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus
  • Perekond – ühiskond - tehnoloogia
    Antikeha- valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks
    Antigeen - kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse
    Kaasasündinud immuunsus - rakkudest ja mehhanismidest koosnev immuunsüsteemi osa, mis kaitseb organismi nakkuste eest ilma haigustekitajat ära tundmata
    Omandatud immuunsus- immuunsüsteemi osa, mille tööks on haigustekitajate äratundmine ja juba kohatud haigustekitajate meeldejätmine
    ÖKOLOOGIA
    Organismidele mõju avaldavad keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks . Ökoloogilise d tegurid jaotatakse:
    • Abiootilised -eluta looduse tegurid ( valgus, temperatuur, sademed, toitainete sisaldus, pH, tuul)
    • Biootilised-eluslooduse tegurid
    • Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid

    Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid)
    • Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega)
    • Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad
    • Parasitism : Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud , täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss.
    • Kisklus : Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja).

    Kits ® gepard.

    Bambus ® hiidpanda
    • Konkurents: Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.

    Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.
    Populatsioon- ühel ja samal territooriumil elavad sama liiki isendid, nt Alataguse metsas elavad hundid
    ÖKOSÜSTEEM on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist
    Toiduahelate vormid:
    • Nugiahel ehk parasiittoiduahel

    Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil.
    Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused

    Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga.
    Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened
    TROOFILISED TASEMED
    Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest.
    Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad.
  • Toodavad ise orgaanilist ainet.
  • Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
    Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad.
  • Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga.
    I astme tarbijad - rohusööjad
    herbivoorid
    II astme tarbijad - kõigesööjad
    omnivoorid
    III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad
    karnivoorid
    Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad.
    Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.
    Aineringe - organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel
    • Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid.

    Ökoloogiline efektiivsus:
    Näidisülesanne:
    Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass , kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?
    nisu ® närilised ® kullilised
    Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist.
    Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist.
    1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
    Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st.
    100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg
    Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.
    Ökoloogiline püramiid:
    Tipptarbijad
    3. astme tarbijad
    2. astme tarbijad
    1. astme tarbijad
    Tootjad (taimed)
    Kalakotkas 1,5 kg
    Haugid 15 kg
    Viidikad 150 kg
    Zooplankton 1500 kg
    Fütoplankton 15000 kg
    • Arvukuse püramiid- arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi
    • Biomassi püramiid- biomassi jörgi
    • Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles

    GLOBAALPROBLEEMID
    Kasvuhooneefekt
    Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan.
    Tagajärjed:
    • Maakera keskmise temperatuuri tõus
    • Veetaseme tõus maailmameres
    • Kliimamuutused maismaal
    • Loodusvööndite nihkumine

    Osooniauk
    Osoonikiht kaitseb organisme ultravioletkiirguse eest. Osoonikiht hakkas atmosfääri kujunema tänu fotosünteesivatele organismidele, kes toottsid hapnikku.. Osoonikiht on hakanud teatud piirkondades hõrenema. Osooniauke põhjustavad:
    • auto- ja lennukimootorites tekkivad lämmastikuühendid
    • freoonid , mida kasutatakse külmutusseadmetes
    • orgaanilised kloori- ja fluoriühendid

    Happevihmad
    Happevihmasid põhjustavd happelised oksiidid (väävel ja lämmastikoksiidid), mis paiskuvad õhku nt fossiilsete kütuste põlemisel.
    Tagajärjed:
    • Taimede kuivamine ja nakatumine bakteritega ning haigused
    • Muldade viljakuse vähenemine
    • Mõju kandub üle ka loomadele

    BIOEVULOTSIOON
    Aegkond
    Ajastu (algus milj. aastat tagasi)
    Geoloogilised sündmused
    Taimed
    Loomad
    Uusaegkond
    ( kainosoikum )
    Kvaternaar (2,5)
    Korduvad jäätumised põhjapoolkeral
     
    Inimühiskonna kujunemine
    Neogeen (23)
    Merede taandumine, mäestike teke, kliima jahenemine
     
    Inimlaste ilmumine
    Paleogeen (65)
    Mäestike teke, merede pealetung , pehme kliima
    Õistaimede levimine ja mitmekesistumine
    Pärisimetajate, lindude, luukalade ja putukate levimine ning mitmekesistumine
    Keskaegkond
    ( mesosoikum )
    Kriidiajastu (146)
    Mäestike teke
    Õistaimede ilmumine ja kiire areng
    Esimesed emakooksed imetajad, hiidroomajate väljasuremine
    Juura (200)
    Mandrite vajumine ja merede pealetung
    Paljasseemnetaimede levimine
    Esimesed linnud, hiidroomajate levimine
    Triias (251)
    Ühtse mandri lõhenemise algus, soe kliima
    Paljasseemnetaimede levimine
    Esimesed imetajad
    Vanaaegkond
    (paleosoikum)
    Perm (299)
    Ühtne manner, mäestike teke, mandrijäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima
    Esimesed paljasseemnetaimed
    Roomajate levimine paljude kahepaiksete väljasuremine
    Karbon (359)
    Merede pealetung, niiske kliima
    Sõnajalgtaimede metsad
    Kahepaiksete ajastu, esimesed roomajad
    Devon (416)
    Maismaa kerkimine
    Sõnajalgtaimede levimine
    Kalade ajastu, putukate ja kahepaiksete ilmumine
    Silur (444)
    Suured sisemered, pehme kliima
     
    Esimesed maismaaselgrootud, primitiivsed kalad
    Ordoviitsium (488)
    Mandrite vajumine ja merede pealetung, pehme kliima
    Valdavalt merevetikad, esimesed maismaataimed
    Pea- ja lülijalgsete areng
    Kambrium (542)
     
    Merevetikad
    Mereselgrootute levimine, esimesed selgroogsed
    Aguaegkond
    ( proterosoikum ) (2500)
     
    Mandri jäätumine
    Eukarüootsete organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine
    Ürgaegkond
    ( arhaikum ) (4600)
     
     
    Prokarüootsete organismide teke
    Evolutsioonsüsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.
  • Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng
  • Keeminile evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke
  • Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine , liigistumine, organiseerituse muutumine
  • Sotsiaalne evolutsioon – kultuuride ja tsivilisatsioonide teke
    Evolutsiooni tõendid:
    • Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega
    • Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia)
    • Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus)
    • Bioeograafia ja ökoloogia tõendid

    Darwini evolutsiooniteooria:
    • Olemasolevad liigid põlveńevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isendeid on palju ja ressursse vähe)
    • Evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, oleulusvõtilus, looduslik valik ja kohastumine

    Looduslik valik- organismide ebavõrdne paljunemine mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõtilusest)
    • Stabiliseeriv valik: säilitab liigid, kohastumused süvenevad. Olulisemad protsessid (fotosüntees, rakuhingamine ja valgusüntees) säilivad, sest põhilises osas on keskkkond muutumatu.
    • Suunav valik- viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni
    • Lõhestav valik- liigi levila on väga suur või tekib geograafiline isolatsioon

    Geenivool- ühe populatsiooni geenid tulevad teise
    Geenitriiv - juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis
    Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus . Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, grupp kohastub.
    Ehituses, käitumises, füsioloogias, paljunemises.
    GEOGRAAFILISTE LIIGITEKKE ETAPID
    • Geograafiline barjaar : eraldunud populatsioonide kujunemine, nt mäetekkeprotsesside, vulkaanipursete , jõe voolusängi ümberkujunemine
    • Geneetiliste erisuste kujunemine: tekivad erinevad mutatsioonid, mille levimine populatsioonide vahel on raskendatud
    • Ristumisbarjäär: tõkend vabaks ristumiseks ja normaalsete järglaste saamiseks
    • Ökonisi leidmine: sobitumine elus-ja eluta keskkonda

    Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass, hõimkond, riik)
    Makroevolutsiooni 3 tüüpi:
  • Evolutsiooniline täiustumine e progress: uute senistest keerukama aehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng
  • Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents: rajaliigi (kellel on progressis tekkinud uues töiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks
  • Väljasuremine- peamine põhjus kliima muutus, suurem risk on aeglasti sigivatel loomadel, spetsiifiliselt toituvatel loomadel
    INIMESE EELKÄIJAD
    Australopiteegid ehk lõunaahv(4-1 milja. A tagasi)
    • Ajumaht 350-500 ml
    • Taimetoidulisus
    • Tugevad lõuad, laiad hambad, väikest kasvu (1,1-1,3 m), pikad käed
    • Elasid gruppides, magasid puu otsas,
    • Kahel jalal kõndminine vabastas käed
    • Ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld , olid karvased

    Homo habilis (2,1-1,6 milj. a tagasi)
    • Osav inimene
    • Ajumaht 600-700 ml
    • Lihatoidulisus

    Homo erectus (1,8-0,1 milj. a tagasi)
    • Püstine inimene
    • Tuli, küttimine- kohastunud metsavaesel alal küttima
    • Ajumaht 800-1000 ml
    • Ruumiline nögemine
    • Hambad näitavad lihatoidulisust
    • Karvkate vähenenud
    • Suurem kopsumaht
    • Algeline sõnavara
    • Aasiasse 1,8 milj a tagasi, Euroopasse 1 milj- a tagasi

    Homo sapiens ehk arukas inimene
    • Pärisinimene
    • Tekkisid Saharast lõuna pool 130000 a. tagasi
    • 100000a. tagasi – kolisid Aafrikast välja
    • 50000 a. tagasi Austraaliasse
    • 40000a. tagasi Euroopasse
    • 20000a. tagasi Ameerikasse
    • Oskas paate teha, kala püüda
    • Koopamaalingud

    Neoteenia- arengu aeuglustumine
    Neandertaallane- väljasurnud kõrvalharu inimese evolutsioonis, elasid 200-30 tuhat a tagasi, olid jässakad ja tugevad, suure ajumahuga, matsid surnuid ja arvatavasti oli ka olemas kõnevõime.
     
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia eksami materjal #1 Bioloogia eksami materjal #2 Bioloogia eksami materjal #3 Bioloogia eksami materjal #4 Bioloogia eksami materjal #5 Bioloogia eksami materjal #6 Bioloogia eksami materjal #7 Bioloogia eksami materjal #8 Bioloogia eksami materjal #9 Bioloogia eksami materjal #10 Bioloogia eksami materjal #11 Bioloogia eksami materjal #12 Bioloogia eksami materjal #13 Bioloogia eksami materjal #14 Bioloogia eksami materjal #15 Bioloogia eksami materjal #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor paulabogdanov Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    Üldbioloogia
    31
    pdf

    Üldbioloogia

    Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ­ ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastootmine.

    Ajaloolised sündmused
    Üldbioloogia eksami konspekt
    17
    doc

    Üldbioloogia eksami konspekt

    Kombinatiivsed (ristsiirdel). Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid. 2. Kombinatiivne. 3. Geenisiire (erinevatest populatsioonidest isendite ristumine). 4. Geenitriiv (juhuslikud muutused). 5. Looduslik valik (kohastumused). Evolutsiooni mehhanismide selgitamine: Couvier (paleontoloogia, liikide muutumine). Lamarc (,,harjutamine"). Darvin (1859, liikide põlvnemine, looduslik valik). Wallace (kohastumused, keskkonnatingimused) Evolutsiooni materjal: Geneetiline varieeruvus (mutatsioonid, geenitriiv). Mehhanism on looduslik valik (stabiliseeriv, suunav, lõhestav). Tulemuseks kohastumine kindlatele tingimustele (kaitse, hoiatus, pole absoluutne, preadaptatsioonid). Mikroevolutsiooni e. liikide tekke eelduseks muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, ristumisbarjäär,

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Spikker üldbioloogia tööks
    4
    docx

    Spikker üldbioloogia tööks

    Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

    Bioloogia
    Bioloogia eksam 2011- vastused
    22
    docx

    Bioloogia eksam 2011 + vastused

    Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus ­ hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon ­ pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos ­ raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekiv

    Bioloogia
    11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad
    6
    doc

    11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

    Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega ­ risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega (karu

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun