Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958-
Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid.
1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõidust (viaduktist) ning lõpeb lõuna pool Jaska mõisa juures, olles 4,2 kilomeetri pikkune. Von Fersenitelt 1919
Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks.
valitsus ehitada Vabariigi Presidendile ametihoone tema ametikodu, ajaloolise Kadrioru lossi vahetusse lähedusse. Neil aastail uuendati ka vana Kadrioru park. Kujundati ümber Luigetiigi ümbrus, asutati lastepark. 1937. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli. Arhitekt Alar Kotlil tuli Kadrioru lossi kõrvale presidendi uut ametihoonet projekteerides lahendada keeruline ülesanne: ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut.
Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Vabakujuline park Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park. Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal
1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine
-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ülesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta
erinevatest kehaosadest(verest mered ja jõed, ajudest pilved, lihast maa), siis oli olemas ka muud meeldivad nähtused, nagu päike, kuu, tähed jne. Kõrges kogus, Idavöllris, hakkasid jumalad nõu pidama, et nimesid erinevatele asjadele panna. Nad märkisid ära ka koidu, keskpäeva ja õhtu, et oleks võimalik hinnata aega. Nad tegid tööd ka Idavöllris, kerkisid hiied ja suured uhked kojad, saadi rikkusi. Siis saabusid kolm hiidnaist, kellest jumalate ettepanekul kujundati kääbused Mootsognir ja Durinn(veidi irooniline tundub fakt, et hiiglastest kujundati kääbused), ning nemad tegid mullast teised kääbused. Peale seda nägid kolm tugevat ja tasast aasi(jumalad) Odin, Höönir ja Loodorr õuel jõuetuna lebavat Askrit ja Emblat. Odin andis neile hinge, Höönir hõnguse(arusaamise ja liikumise) ja Loodorr andis värvid nende verre(erinevad meeled ja rääkimise) ning saatsid nad seejärel Midgardri.
Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud.Kõrgkoolides ainesüsteemi asemel kursuste süst.Kirik-ateistliku propagandaga kujundati ükskõikne suhtumine kirikusse,leeri asemel noorte suvepäevad,kiriklikud matused püsisid.Sellegipoolest ei saanud kirikut täielikult riigile allutada.Kirik täitis vaimse vastupanu rolli.Dissidendid-aktiivselt vastu pol.reziimile.40kiri-katse astuda pol. dialoogi komparteiga.Nõukogude lääs-Eesti oli NL-i läänepoolseim riik,samuti oli tihe side Lääne riikidega.Metsavendlus-NL'i reziimi vastu võitlejad.Plaanimajandus-tooted ja teenused vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile
*Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust *juuli algul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised; Eesti Töötava Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga *riigiaparaadi ümberkorraldamine- ametist tagandati kõrgemad ametnikud; võimupositsioon kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus;
Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel. Loss on ehitatud barokkstiilis. Seal asub Kadrioru kunstimuuseum. 1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ). Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis. Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis. Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit. Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei tehta. Lossi kunstimuuseum Tutvustab, kogub ja säilitab vanemat väliskunsti. Muuseumist leidub maali-, graafika-, skulptuuri- ja tarbekunsti. Kadrioru muuseum on ainus muuseum Eestis, mis on pühendunud väliskunstile. TÄNAN KUULAMAST!
Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’
Juugendarhitektuur Juugendi ajastu Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Kujundusprotsess algas tavaliselt seest ja alles peale seda kujundati hoone väljast. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eri kujuga ruumidest. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju
Filippo Brunelleschi- kelle suurimaks teoseks oli Firenze toomikiriku kaheksatahuline kuppel, aga ka San Lorenzo kirik, Leidlaste Kodu, Pazzi kabel Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas
Klassistsismi Arhitektuur Karlotte Kilu Klassitsismi arhitektuuri ehitised Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid
Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul. Taoline korraldus püsis kuni Katariina II surmani Bengt Gottfried Forselius Talurahva õpetaja Anton-Thor Helle- kirjutas eestikeelse Piibli täieliku tõlke, kiriku õpetaja Garlieb Merkel teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastaaja lõpul" autor 1558-1583 Liivisõda 1700-1721 Põhjasõda 1632 asutati Tartu ülikool 1739 ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge
Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku õpetajaskond. Kutseharidus ja kõrgharidus Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
seisukohta. Seda aga põhjusel, kuna omakasupüüdlik meelitaja tahab näida meelepärane mõlemale osapoolele, säilitamaks erapooletu varjundi. Võib öelda, et mängulise isikuna püüab ta sulanduda ka kõige võõrama sotsiaalse grupiga, et hiljem saaks ta kõigile endast rääkida uhkeldaval toonil. Meelitaja ise muidugi enese silmis pole ülepakkuv. Antud inimtüübi sotsiaalse ja praktilise tasandi vahelise seotuse võrdlemisega võib järeldada, et antiikajal kujundati inimestest rangeid stereotüüpe. Võibolla märgati indiviidide juures vaid üksikuid silmapaistvaid karakterisatsioone ja selle põhjal hakati neid kategoriseerima. Vaatamata sellele, et ka tänapäeval on stereotüüpide loomine levinud, siis antiikajal igaühele (sageli ühekülgse) inimtüübi omistamisega mindi märgatavalt liiale.
1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik Pariisis; Triumfikaar Venemaal oldi barokist tüdinenud. Varaklassistsismi perioodil ehitati : Kaubahoov Gostinõi Dvor
Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni- segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele. 1.2 Muinas-Egiptus Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku hauakambri seinal olev reljeef pedi- küüri.
"Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus kuhjati juugendlikke kaunistusi ha maja projekteerimisel lähtuti siseruumidest,hiljem kujundati välisilme:Teatrid, jaamahooned,hotellid. Eklektika-erinevate stiilide kokkusobitamine. Sümbolismi nim. Põhjamaades ja Venemaal rahvusromantismiks. Sümbolistlikud teosed kannavad endas ebamäärasust,tabamatut,müstilisust.Insp. mütoloogiast,ajaloost ja kunstniku enda fantasia.Osaliselt olid teosed romatilised,igatsevad,ilutsevad.Osalt aga sünged,õudust tekitavad.Ekspressionism-Tunnete väljendamine,rõhutamine.Alguse sai Saksamaal.Teoseid isel
et jätta jälg kuule. Lõikab ka läbi metalli. Kuid laserkiir ise oli optiline illusioon. Industrial satellite laser Seda laserit aktiveeriti sadade teemantitega, et saada piisavalt tugev laserkiir, et hävitada näiteks allveelaevu ja muid sihtmärke. Rolex Wristwatch James Bondi käekell, mis oli varustatud väikese laserkiirega, mis suutis läbi asjade lõigata. Moonraker laser gun Sellega sai lasta ka kosmoses. Kujundati selleks, et püüda lõksu inimesi. Laser Polaroid Camera Kui selle kaameraga tehti pilti ja kasutati välku, siis pildid olid Xrayed ( röntgen ).
· tiitelleht esimese juugendliku ornamendiga · Charles Rennie Macintosh · juhtis kunstikooli, kavandas selle hoone · funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutusega ja geomeetriliste ornamentikaga · plakat ajakirjale ''The Scottish Musical Review'' · Glasgow' kunstikool · 1890 levis juugendstiil · kujundati kõike: mööbel, tekstiil, riided, keraamika, raamatud, tapeet... · esemed, mis polnud seotud kunstiga, said uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi · arhitektuur · Victor Horta · Hotel Tassel Brüsselis · Antonio Gaudi · fantaasiaküllane, äärmuslik · loodusele omased kõverjooned · pink Güelli pargis Barcelonas · Hector Guimard · kuulsad Pariisi metroo sissepääsud
Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid taimevarsi, lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike. Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum arhitektuuri esindaja oli ANTONI(O) GAUDI (looming Barcelonas) HECTOR GUIMARD -> Pariisi metroo sissepääsud Kujutavas kunstis juugendtiil: looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisel. · Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega · Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale · Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks
Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal , samuti kooriruumi fragmendid. Praeguse ilme sai kirik aastail 1405-1420 toimunud ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ja kujundati kirik täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõmpiku ja ümbriskäiguga. Rajati ka uus käärkamber. 1515.a. kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult
ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Asehalduskord (1783-1796) 1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi
panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Linnaoludes oli käitumiskoodi omandamine ülimalt oluline. Sellest võis sõltuda isiklik au ja mõnikord koguni elu. Näiteks oli ohtlik teha kohatuid zeste mõne pühapaiga ligiduses või riivata teise isiku head nime. Õige käitumine ei puudutanud ainult suhteid elavate inimeste vahel, vaid selle kaudu kujundati ka hoiakuid pühakute ja jumala suhtes. Keskmine kodanlane pühendas köögikunstile väga suure tähelepanu: sellest võis sõltuda perekonna au. Ei leidunud linna, kus poleks olnud omi kondiitreid, grillmeistreid, võõrastemajapidajaid ja kokki kes korraldasid linnas avalikke söömaaegu. Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga
Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev. Postimpressionistid olid algul vaimustatud impressionismist. Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks.
Juugendstiil Meie räägime teile juugendi stiilist. 1890.aastal levis uus stiil, mis kandis erinevates maades erinevat nime. Meile on see tuntud ,,Juugendi stiili" nime all. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Asju, mida seni ei olnud tähtsustatud, omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime. Skulptuurid väljakul Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Stalingradi väljakul asus Teine tase Mihhail Kalinini Kolmas tase täispikkuses kuju. Neljas tase
· Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru.
ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust.
)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus.(valitsuses polnud ühtegi kommunisti, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus)21.07 kuulutas kommunistlik riigivolikogu välja ENSV. 06.08 ühendati eesti Nõukogude Liiduga.Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist tagandati kõrgemad ametnikud jms;augustis 1940 kiideti heaks NL koostatud põhiseadus, riigikogu nim. Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha.Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama markismi-leninismi, NL ajalugu ja konstitutsiooni, kehtestati ülirange tsensuur.Ümberkorraldusi saatsid repressioonid, endiseid ametnikke küüditati, 14.07.1941 toimus massiküüditamine,
viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu
Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia kõik hääled omavahel võrdsed.) esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel Cantus firmus ehk põhimeloodia mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Teine põhizanr ikkagi motett. MADALMAADE KOOLKOND Imitatsiooniline pülofoonia hääled kasutasid sarnaseid meloodia kujundeid-
"surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik
hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat *taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks *kujundati välja sodiaagi 12 tähtkujule vastavat detailset horoskoopi 8.teadus- *Kreeka teaduse hiilgeaeg *filosoofia kui terviku teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *saavutati paljudes teadusharudes silmapaistvat edu *tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria *matemaatik Eukleides: võttis teoses ,,Elemendid’’ kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni *hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes: leiutas;
docstxt/.txt
Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid.
Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon
Moto "E pluribus unum" tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse.
kõnni lihtsalt mööda. Riigikaitse tundides osalemine suurendas minu maailmpilti ja muutis selle terviklikumaks. Mulle muutus arusaadavamaks inimese kui kodaniku panus riigikaitsesse ja mõistan nüüd, miks on vaja meeste kohustuslikku sõjaväeteenistuse välajõpet. Nemad on need, kes meid hädaolukorras kaitsevad. Mõistan nüüd ka riigikaitse definitsiooni ja seda, miks oli seda vaja õppida. Selle ainega kujundati meie kodanikuteadlikust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsata. Riigikaitse ei kujuta endast vaid relvõpet, vaid hõlmab ka riviõpet, kaitseväe teenistust ja esmaabi. Lisaks sellele aitas riigikaitse mõista mul, et terrorism on tänapäeva maailmas kõige suurem ohuallikas, ja saan aru miks saadab Eesti oma sõdusid mujale maailma. Selleks, et terrorism, mis keeldub allumat igasugustele seadustele, ei
Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5- klassiliseks progümnaasiumiks (4-klassilise algkooli baasil) ja 3-klassiliseks gümnaasiumiks. 1937.aastal loodi progümnaasiumi programmiga võrdsed 3-klassilised reaalkoolid, millele järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4
lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel
kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee 6 territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." Eesti sõjavägi kujundati Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks. Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 Eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. 7 Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead.
Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d
klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski
a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
annaabi.ee 
