Gammakiirgus Gammakiirgus · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. · Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt
GAMMAKIIRGUS Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sageduse ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi.
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul Keskmine kiiritusdoos aastas: 2,5 4 mSv (millisiivrit) SUUR DOOS Kiiritustõbi Surm VÄIKE DOOS Kahjustus ühes rakus Hilistoime Vähkkasvaja Lootekahjustuse...
kahju tekitada. Beetakiirguse näol on tegemist suure energiaga elektronide vooga. Tema läbimisvõime on oluliselt suurem kui alfakiirgusel. Beetaosakesed on suutelised õhus läbima kuni meetrise vahemaa ning nende täielikuks peatamiseks läheb näiteks vaja 1 mm paksust metall-lehte. Väliselt ohtlik silmadele ja nahale. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Gammakiirgus on lühilaineline elektromagnetkiirgus. Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid). 36. Mida nimetatakse poolestusajaks? Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused
praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus Magnetvälja abil hästi eraldatavad Alfakiirgus kaldub magnetväljas kõrvale nii nagu positiivselt laetud osakeste voog Beetakiirgus nii nagu kergete negatiivselt laetud osakeste voog Gammakiirgus magnetväljas suunda ei muuda Alfakiirguse osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatoni tuumad Beetakiirguse osakesed on elektronid Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Gammakiirgus on nähtava valguse sugulane, ent tema kvandid-footonid on nähtava valguse omadest miljoneid kordi suurema energiaga Radioaktiivsete kiirguste läbimisvõime Alfakiiri peab kinni isegi paberileht Beetakiirgus läbib millimeetripaksuse
1. Elektromagnetism- käsitleb elektri ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi.Ta uurib eelkõige laetud osakeste mitte ühtlast liikumist. Selle muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside. 2. Tagasiside- on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid suuri muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. 3. Magnetväljaks- nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. 4. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. 5. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Vahelduvvoo...
Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalae...
suitsuandurites; *pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiaallikates (kosmoseaparaadid, südamestimulaator) Beetakiirgus on elektronide voog, *tekib kui tuumas on liiga palju neutroneid. Neutronist tekib elektron, prooton ja neutriino. *b- kiirgus neeldub plastikus, klaasis või metallikihis. RAK: *materjali paksuse hindamiseks tööstuses (paber, plastik, Al, värvikiht); *meditsiinid keha monitooring. Gammakiirgus on suure energiaga elektromagnetkiirgus, *ergastatud tuuma läheb põhiolekusse ning kiirgab gamma-kvandi. *y- kiirgus suure läbimisvõimega. Neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii) RAK: *meditsiinivahendite steriliseerimine; *toiduainete tööstuses bakterite, seente hävitamiseks; *suurte veoautode läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused
Sellepärast tuleb tuumadele anda suur kineetiline energia, mis vastab temperatuurile ca 108 kraadi. Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon. Tuumareaktoris kasutatakse uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht. Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. Relatiivsusteooria on õpetus ajast ja ruumist. Tuleb välja, et ei ole absoluutset aega ega absoluutset ruumi (nagu tühja kasti, kus kogu maailm sees on).Relatiivsusteooria sai alguse sellest, et valguse kiiruse liitmisel valgusallika või vastuvõtja kiirusele tekkis probleeme. Umbes selliste mõttekäikude ajel lõi A.Einstein 1905.a. relatiivsusteooria, mis tugineb kahele postulaadile:
Aatomi mass Aatomi Ø Aatomituuma Ø Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Madalsageduslain Raadiolained Infrapunane Nähtav valgus Ultraviolettkiirgu Röntgenkiirgus Gammakiirgus ed kiirgus s · Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks).
sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks supernoova plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk kiired. Kosmilised kiired avastas 1912. aastal Austria füüsik Viktor Hess, kes 1936. aastal sai selle eest Nobeli preemia Gammakiirgus Sõdib Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia. Gammakiirgust tuleb ka maistest allikatest, nind eelkõige meenub siinkohal tuumapommi üks hävitavaid tegureid Astronoomia kõige huvitavam gammakiirguses vaadeldud nähtus on gammasähvatus avastati samuti sõja tõttu, kuigi see oli vaid külm sõda. Avastati vaatlustest 1960. aastatel salajaste tuumakatsete leidmiseks kosmoses.
4. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia
laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime sõltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus s v= t 1 v = = × = × f T T - lainepikkus(m - meeter) T - periood(s- sekund) f - sagedus(Hz- herts) v=c c - elektromagnetlaine valguse levimiskiirus vaakumis Lainepikkus Elektromagnetlainete skaala Raadiolained Optiline kiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Ülesanded Ül kogu: 11.57 11.58 11.72 11.73 1 1.75 Tänan tähelepanu eest!!! Edukat õppimist!!!
esialgu X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks. Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib keharakke kahjustada vähesel määral, mille tagajärjeks on enamasti vaid see, et kahjustada saanud rakk sureb varakult. Halvemal juhul aga rakk ei sure, vaid muteerub see võib kaasa tuua vähi tekke. Kõige suuremat kahju tekitab selline kiirgus aga suguorganitele, mis võib last soovival perel kaasa tuua nurisünnituse või lapse keha deformeerumise. 2.2.2. Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige väiksema lainepikkusega ja seega kõige suurema energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgust kasutatakse näiteks meditsiinis vähi ravimisel, kuna ta on võimeline tapma elusaid rakke. Gammakiirguse avastajaks peetakse Prantsuse füüsikut Henri Becquerel'i. Gammakiirgus on võimeline väga kaugele levima ning samuti on tal piisavalt palju energiat, et inimkeha läbida. Kuna gammakiirgust ei ole inimesed võimalikud tajuma ja on
Gammakiirgus Jaanika Rumjantseva 11I Gammakiirgus See on kõige lühema lainepikkusega(suurusjärgus alla 10 pikomeetri) Samas suurima sageduse ja energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest Tekkimine Gammakiirgus tekib : Tuumaprotsessides Mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teise kiirgusena. Elementaarosakseste annihileerumisel Gammakiirguse mõju: Üldiselt gammakiirgus ioniseerib ainet mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb. Comptoni hajumine on põhiline protsess gammakiirgusel.
Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur
a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest
beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese
Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi
Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. 16. Röntgenkiirgus (f=1016...1019) tekib kas kiirete elektronide järsul 17. Gammakiirgus (f=1019...1023Hz) väljastatakse radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumade poolt.
energiate vahega vastavates olekutes. Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel. , Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega elektronkattes. Elektronide arv on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbriks. Isotoop on aatom ühe elemendi puhul ,kus on erinev arv neutrone. Alfakiirguseosakesed o n heeliumi aatomi tuumad, beetakiirguse osakesed on elektronid, gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuuma alfalagunemisel väljub alfaradioaktiivsest lähte ehk ematuumast alfaosake , tuuma massi arv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel gammakvandi . Beetalagunemisel muutub beetaradioaktiivses lähtetuumas üks neutron prootoniks , elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Tütartuuma ergastatud
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest () elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest (+) positronidest). Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Kaitse: kaitseülikonnad, varjuda seina taha mis suudaks peatada kiirguse.... Ära ole tuumaplahvatuse lähedal:D . Headeks kaitsevahenditeks on metallplaadid. Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid
aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf,
ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel
ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel
ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel
ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. Beeta kiirgus- Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Gamma kiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. 10) ÜLESANNE NIHKEREEGLI KOHTA 11) Mis juhtub poolestusajal? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgses 12) Mille tõttu püsib aatomituum koos? 13) Tuumajõu omadused
Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele, kuna kasvava organismi aktiivsus
1. Pool ja selle induktiivsus Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel Ee t L= muutmisel ajaühiku jooksul. I , kus absoluutväärtuse märk rõhutab induktiivsuse positiivsust. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane massi omale mehaanikas. Mõlemad iseloomustavad mingi keha inertsust. [ L] SI = 1H (henri). 1 H on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis põhjustab eneseinduktsiooni ...
Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks 2.Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel 3.Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas
peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380…760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm …1 mm). • Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. • Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgeni- ja gammakiirgus • Röntgenikiirgus (f = 1016…1019 Hz, = 10-8 m…10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. • Gammakiirgus (f = 1019…1023 Hz, = 10-10 m…10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.ptg 2007
Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks nende voogu me registreerime kiirgusena ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad · Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad
elektrilaengust ● Väga lühikese ulatusega 14. mis on isotoobid? Isotoobid on keemilise elemendi erimid, mille tuumad on erineva massiarvuga. 15. Mis on looduslik radioktiivsus? Aatomituumade iseeneslik mundumine 16. Võrdle radioaktiivsete kiirguste läbimisvõimet ● Alfakiirguse peab kinni isegi paberileht ● Beetakiirgus läbib millimeetripaksuse alumiiniumplaadi ● Gammakiirgus on aga veel suurema läbimisvõimega 17. Milles seisneb Ⲁ- lagunemine? Tuumast lendab välja alfaosake, mis võtab endaga kaasa 2 prootonit ja 2 neutronit. 18. Milles seisneb β- lagunemine? Lendab tuumast välja elektron 19. Kuidas tekib 𝝲-kiirgus?-kiirgus? Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne tesit tüüpi radioaktiivse kiirguse ning elementaarosakeste annihileerumisel 20. Mis on tuuma poolestusaeg?
siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a
99,3 % massi järgi. Enne kasutusele võtmist tuleb uraani rikastada, kuna tänapäevastes reaktorites valdavalt kasutatav uraan sisaldab umbes 2,5 % uraan-235. 2.1 Uraani tuuma lõhustumisprotsess Kui uraan-235 tuum neelab neutroni ning lõhustub kaheks kildtuumaks ehk lõhustumissaaduseks, siis vabaneb energia. Protsessiga kaasneb ühe kuni nelja suure energia ja kiirusega neutroni vabanemine ja mõningane gammakiirgus ehk kõige lühema lainepikkusega elektromagnetiline kiirgus. Neutroneid aeglustatakse reaktoris selleks, et need provotseeriksid uraan-235 lõhustumist. Sääraseid neutroneid nimetatakse tihti soojuslikeks neutroniteks ja reaktoreid, kus pruugitakse neutronite aeglustamist soojuslikeks reaktoriteks. Juhul kui hoopis uraan-238 tuum neelab suure kiirusega neutroni, saab uraan-238 tuumast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub,
Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua.
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus...
termotuumareaktsiooni etapid: Seosenergia- energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. I Prooton põrkab elektroniga Eriseoseseenergia- ühe osakese seouts tuumaga II Põrkel tekib neutron, eraldub neutriino radioaktiivsus liigid: III Prooton ühineb neutroniga deutroniks ioniseerivateks kiirgused: alfa-, beeta- ja IV Kaks deutronit põrkuvad gammakiirgus V tekib heeliumi tuum kaudselt ioniseerivateks kiirgus: neutronkiirgus varjestamisvõimalused: beetakiirgus- õhuke Päikese ja tähtede energiaallikas on metall-leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus.
ühinemisel ehk tuumasünteesil. beetakiirgus kiirguse peatamiseks on vaja metalllehte. 100x tugevam kui alfakiirgus Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe , vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. gammakiirgus suurima sagedusega kiirgus Radioaktiivsuse mõju Kiirguskahjustuse olulisim “märklaud” on DNA Äge kiiritustõbi tekib, kui inimene saab lühikese aja jooksul suure kiirgusdoosi Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Radioaktiivsuse positiivne mõju
Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu. ● Varjestamiseks on vaja suure aatomnumbriga materjale, näiteks kasutatakse pakse pliiplaate. Radioaktiivsuse liigid Neutronkiirgus ● Tekib aatomituumade spontaansel lahustumisel ● Ohtlikeim liik - tungib 10x sügavamale kui gammakiirgus ● Suure kiirusega liikuv neutron neeldub aatomituumas
Autosõidust, sealhulgas ka lõbusõidust keeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on agkeeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on aga küll ette tulnud, vaatamata riskile, mis tekib diagnoosi puudulikkusest. Ehk on põhjus selles, et ülehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samavõrd alahindame neid, mida tajume. 2 ALFA-, BEETA- JA GAMMAKIIRGUS Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast. Alfa- osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt
-lagunemine -lagunemisel kiirgab aatomituum -osakese ja gammakvandi juhul, kui tuum pärast lagunemist ergastatud olekusse jäi. -lagunemine Alfalagunemine aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed. -lagunemine -lagunemine võib olla kas või + lagunemine. -lagunemine toimub siis, kui neutron prootoniks muutub. +-lagunemine toimub siis, kui prooton muutub neutroniks. Mõlemal juhul võib ka tekkida ka gammakiirgus. -lagunemine Beetalagunemise puhul võib neutron prootoniks muutuda, või prooton neutroniks muutuda. Võib ka tekkida gammakiirgus. Sõnaseletusi: Positron elektroni antiosake. See on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja muud kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne.
kui mõni fermi (1 f = 10-15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta. Radioaktiivsuse liigid: alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus. Alfakiirgus väike läbimisvõime, inimesele ohtu, tõkestamiseks piisab paberilehest. Inimese sisse sattunud alfalagunev element võib olla ohtlik. Beetakiirgus läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses. Tõkestamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Võib põhjustada inimesel kiirgustõbe, vähki või isegi surma. Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid
2. Nii prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast. 3. Tuuma energia antus osakeste arvu juures on minimaalne kui prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. o Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks. o Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. o Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. -radioaktiivsus o Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. o Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. o E = hv (Plancki valem) o Igasugust tuumade võimet iseeneslikult kiirata nimetatakse radioaktiivsuseks. o Ergaststud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab -kvandi. -lagunemine o Kui tuumas on neutroneid liiga palju, siis tekib -kiirgus
tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter?
kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil · väike läbimisvõime; ei läbi paberilehte o Beetakiirgus · tekib beetalagunemisel (prooton muutub neutroniks/neutron muutub prootoniks) · suurem läbimisvõime kui alfakiirgusel, väikem kui gammakiirgusel; peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte o Gammakiirgus · tekib annihileerumisel, tuumareaktsioonide käigus (gammakvandid kannavad ära üleliigse energia), ergastatud tuuma üleminekul põhiolekusse · kõige suurema läbimisvõimega; varjestamiseks kasutatakse paksemaid pliiplaate o Röntgenkiirgus · tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale
Alfakiirgus: radioaktiive elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. ZAX= 4 A-4 2 He+ Z-2 Y. Tekib uus el. , mis on tabelis võrreldes lähteelem. 2 kohta eespool.(varjestamine paberilehe või väikese õhukihiga, väike läbimisvõime, ohutu) Beetakiirgus: elektronide voog, mis tekib radioaktiivse el. Ühe neutroni muundumisel prootoniks.uus keem el. mis on tabelis ühe koha võrra tagapool. ZAX= -10e + Z+1AY.(varjestamine metal- lehega, suur läbimisvõime, ohtlik) Gammakiirgus: on elektromagnetvälja kvantide voog, mis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Ei muutu massiarv ega tuumalaeng. Vabanenud energia on põhjustatud tuuma oleku muutusest. (kõige ohtlikum ja suurima läbimisvõimega, varjestatakse võimalikult suure aatomnr ja tihedusega ainet- ntx PLII). Elektronidest koosnev beetakiirgus tekib -lagunemisel. -lagunemine toimub juhul, kui neutron (n0) muutub prootoniks (p+), kiirates elektroni (e) ja antielektronneutriino ( )
2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist. 5. Kirjelda madal-, raadiosagedusliku ja optilise kiirguse iseloomu. Raadiosageduslikud lained kaasnevad vahelduvvooluga. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn.
, siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis indutseeritud elektrivälja, selle muutus omakorda kutsub jälle esile teises punktis magnetvälja, mis omakorda indutseerib juba järgmises kolmandas ruumipunktis
heeliumi aatomituuma 42He. Alfaosakese mass on 6,644656 × 1027 kg ehk 3,72738 GeV/c2 ja tema elektrilaeng on 2e. 27. Mis on beetaosake ? Beetaosake ehk osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus. Beetaosakeste energia beetakiirguses varieerub tugevasti. Suurima energiaga beetaosakesed võivad liikuda isegi peaaegu valguse kiirusega. 28. Mida kujutleb endast gammakiirgus ? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiagaelektromagn etiline kiirgus. 29. Missugune on radioaktiivse kiirguse erinevate liikide läbimisvõime ? 30. Mis on radioaktiivsus ? Kiiritustöbi. 31. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks ja mida see väljendab ? 32. Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides ? 33. Mis on massiarv? 34. Miks ei saa tuumade unuversaalseks
annaabi.ee 
