Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõpp...
Joonisel 1 kujutatud võrkgraafikul on kujutatud järgmised teed. Lühim aeg, mille jooksul on võimalik maja ehitada, on 165 nädalat. Seega võrkgraafiku kriitiliseks teeks on 165 nädalat. Teised koonduvad mittekriitiliste teede alla ja nende ajareservid on vastavalt 20, 40, 40, 3 ja 43 päeva. Leiame sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Vastavad andmed ja arvutused on ära toodud alljärgnevas tabelis: Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0 2 78 166-88=78 0 3 104 166-62=104 0 4 118 166-48=118 0
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
Ooperi sündmustik Ooperi lõpplahendus Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro, kes usub, et pruut Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid Susannat võrgutama, kuid naine...
Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide............................
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 = 0 v T2 = 7 v T3 = 3 T4 = max{5;9} = 9 v v T5 = 9 + 2 = 11 v T6 = 11 + 10 = 21 v T7 = 21 + 5 = 26 v T8 = 21 + 9 = 30 v T9 = 30 + 9 = 39 v T10 21 + 3 = 24 T11 = max{ 28;26;41} = 41 v v T12 = 41 + 2 = 43 v
alustamiseks 9,13 Sünnipäevapeo alustamine 1 päev Võrkgraafik Kriitiline tee 1. tee: 0-1-2-4-5-6-7-9-13 12 päevas 2. tee: 0-1-2-4-8-10-11-12-13 10 päeva 3. tee: 0-1-3-4-5-6-7-9-13 15 päeva 4. tee: 0-1-3-4-8-10-11-12-13 13 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmu Varaseim Hiliseim Ajareserv s Ti v toimumisaeg Ri Ti h Ti v toimumisaeg ( ) (Si) Ti h ( ) 1 0 15-15=0 0 2 1 15-11=4 3 3 3 15-12=3 0 4 5 15-10=5 0
4. tee: 0 1 2 6 7 8 9 11 12 13 10 päeva Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Mina sain 2 kriitilist teed 2.tee ja 3.tee. Kriitilse tee pikkuseks on 12 päeva. See on ka minmaalne aeg, millega saavad kõik asjad tehtud. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 0 v T2 2 v T3 3 v T4 4 v T5 5 v T7 max 4;6 6 v T8 8 v T9 9 v T10 10 v T11 10 v T12 max 11.11 11 v T13 12 Varaseim Ajareserv
13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. (vesinik, süsinik, vesi) 14.Võrdle hingamist ja fotosünteesi. Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes 15. Mis on käärimine, kes seda teevad jne. Käärimine on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil
- Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib. - Biloloogiline surm . organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 2. Matriitssünteesid Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. - Toimumiskoht: päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites ja kloroplastis, eeltuumsetel tsütoplasmas - Toimumisaeg: interfaasis - Komplementaarsus: ACGT TGCA - Protsessi läbiviimiseks vajatakse: Ühe ahelaist DNA'd Kõiki DNA koostisesse kuuluvaid nukleotiide Ensüüm (DNA polümeraas) Energia - Etapid: DNA biheliks lõhutakse DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Tulemusel 2 identset DNA molekuli.
Esimene maailmasõda 1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioo...
1 2 20 2 7 tee: 0 2 3 14 15 25 päeva Kriitilise tee pikkuseks on 32 päeva. Sündmuste varasemaid toimumisajad (algsündmusest S0 sündmuseni St viiva pikima tee pikkus): T1V = 2 T2V = 1 T3V = 3 T4V = 11 T5V = 16 T6V = 4 T7V = 11 T8V = 5 T9V = 17 T10V = 12 T11V = 6 T12V = 31 T13V = 10 T14V = 23 T15V = 32 Sündmuse hiliseim toimumisaeg: Ti h = T dir - wi või Ti h = T kr - wi Sündmuse varasemaid ja hilisemaid toimumisajad: Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Si) v ( Ti ) h ( Ti ) (R = T i i
33.tee: 34.tee: 35.tee: 36.tee: 37.tee: 38.tee: 39.tee: 40.tee: 41.tee: 42.tee: Kriitilise tee pikkuseks on 123 päeva. Sündmuste varaseimad toimumisajad (algsünmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus): T= 0 T=14 T=3 T4=22 T5=34 T6=37 T7=43 T8=50 T9=54 T10=71 T11=74 T12=93 T13=99 T14=101 T15=106 T16=108 T17=116 T18=123 Sündmuse hiliseim toimumisaeg: T =Tdir wi või T =Tkr wi Tkr = Tdir = 123 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumis ajad: Sündmus(Si) Varaseim Hiliseim toimumisaeg toimumisaeg ( Ajareserv(Ri = ( T ) T ) T T )
sed eesmärgid/ideaalid jäid saavutamata Saksamaa ja itaalia ühendamine. (millal, kelle juhtimisel): Saksamaa- Otto von Bismarck, tema poliitika viib Saksamaa ühendamiseni, oli Saksamaa kantsler. 18.01.1871 Saksa Keisririik- sellega lõppes Saksamaa ühendamine. Itaalia- Vittorio Emmanuele II sai ühendatud Itaalia kuningaks, C.Cavour oli peaminister. 1870- liidetakse Rooma, sellega lõppeb Itaalia ühendamine. Usa kodusõja põhjused, tulemused. Toimumisaeg. Põhjused: 1) Orjan duse probleem 2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada 3) Mõtte viisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused 4) Tugev
Tdir – wi. Sündmuse hiliseimad toimumisajad: T1h = 83- 83 =0 T2h =83-76= 7 T3h =83-82= 1 T4h =83-72 =11 T5h =83-70= 13 T6h =83-57=26 T7h =83-65= 18 T8h =83- 55= 28 T9h = 83-54=29 T10h=83-44=39 T11h=83-42=41 T12 h =83-27=56 T13h =83-17=66 T14h =83-12= 71 T15h =83- 9=74 T16h =83-3=80 T17h =83-3=80 T18h =83-1=82 T19h =83-0=83 Lisades kõik saadud tulemused tabelisse saame arvutada välja ajareservi iga sündmuse juures. Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Ri = Tih –Tiv ) (Si) (Tiv) (Tih) 1 0 0 0 2 1 7 6 3 1 1 0 4 11 11 0 5 13 13 0
Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani 1.Millised olid Liivi sõja eelsed rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas? * Läänemere kaubanduses valitses Hansa Liit * Valitsemine Läänemerel ja selle kallastel. 2.Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud. * Toimumisaeg: 22. jaanuar 1558 1583. aastal * Ajend: Tartu maks- Vene tsaar nõudis Tartu piiskopkonnalt makse. Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene võimu alune maa. * Põhjused: 1) Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel 2) Uute territooriumite vallutamine 3) Kaubateede hõivamine * Osapooled: Rootsi, Taani, Poola, Venemaa(Moskva suurvürstiriik) * Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla;
Suessi kriis Suessi kriis Toimumisaeg 29.Oktoober 1956 7.November 1956 ( kuigi Siinai oli okupeeritud Iisraeli poolt kuni märtsini 1957) Toimumiskoht Egiptus (Siinai ja Suessi kanalipiirkond) Suurbritannia Prantsusmaa Osalejad Iisrael Egiptus Suessi kriis Rünnaku põhjus ja käik Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis ...
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2
Võrkgraafik: Kriitilise tee välja arvutamine: Kriitilise tee pikkuseks on 178 päeva. Täielikud ajaressurssid: 1. 178167= 11 päeva 5. 178122= 56 päeva 9. 178130= 48 päeva 2. 178132= 46 päeva 6. 178109= 69 päeva 10. 178168= 10 päeva 3. 178119= 59 päeva 7. Kriitiline tee 11. 178133= 45 päeva 4. 178157= 21 päev 8. 178143= 35 päeva 12. 178120= 58 päeva Sündmuste varasemad ja hilisemad toimumisajad: Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv ( T iV ) ( T ih ) ( Ri = T ih T iV ) 1 T V1 = 0 T 1h = 178178 = 0 R1 = 0
6.tee: 34 päeva 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 9 0 1 3 4 5 6 7.tee: 36 päeva ehk kriitiline tee 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 3 4 5 6 8.tee: 33 päeva 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 2 4 5 6 Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad: Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Si) R T h Ti v Ti h Ti v i i ( ) ( )
Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Talve saabudes asusid rootslased ette valmistama Tartu ründamist. Tartu alla koondati suurem osa rootslaste siinsest väest, kaasa arvatud äsja Soomest kohale jõudnud väeüksused. Rootsi väed hakkasid jõudma läti aladele ja riia linnuse alla kui poola väed andsid vastu löögi. Poola-Rootsi sõda (1617–1618) Toimumisaeg: 1617–1618. Toimumiskoht: Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa. Tulemus: Jõuvahekorrad ei muutunud. Rootsi- Poola sõda (1626–1629). Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja neljanda ja ühtlasi viimase faasina. Sõja lõpetas 1629 sõlmitud Altmargi vaherahu, mida hiljem pikendas Stuhmsdorfi vaherahu. Toimumisaeg: 1626– 1629. Toimumiskoht: Poola, Preisimaa, Kuramaa. Tulemus: Rootsi võit
70ndatel Üldist 5060ndatel LähisIda riikide iseseisvumine (Kuveit 1961) Nafta arvelt rikastumine Püüdlemine integratsiooni poole (Araabia Liiga) Araabia maade tippkohtumised (Nasser) vastasseis Iisraeliga Araabia maade vastasseis Iisraeliga Palestiina Vabastusorganisatsioon e PVO (1964) Eesmärk: Iisraeli asendamine Palestiinaga Vahendid: terrorirünnakud Palestiina rahva esindaja Kuuepäevane sõda Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed)
Vastuvõtu planeerimine Vastuvõtu eesmärk Vastuvõtu eesmärgiks on tunnistada eeskujulikemaid töötajaid, rääkida uue aasta eesmärkidest ning pakkuda töötajatele meeldiv õhtu. Kes on korraldajad Korraldajateks on Kunda Sadam AS Sihtgrupp (kes on kutsutud + kui palju neid on) Vastuvõtule on kutsutud kõik Kunda Sadam AS töötajad, koos kaaslastega. Kokku on oodata maksimaalselt 300 inimest. Kuidas toimub kutsumine ja kui pikalt ette Kutsumine toimub kutsetega, mis antakse isklikult kõigile töötajatele üle. Üleandmine toimub kaks kuud enne pidu. Kui ka press on kaasatud siis millised väljaanded või kanalid Press ei ole kaasatud, kuna tegemist on firmasisese üritusega ja pressile pole seal midagi huvipakkuvat. Toimumisaeg Vastuvõtu ajaks on 15. Jaanuar 2014 Toimumiskoht Vastuvõtt toimub Vihula Mõisas. Kellaajaline lühistsenaarium 18:00 19:30 Külaliste saabumine, Sampuse jagamine, Laudadesse istu...
Hooldatavus (Maintainability) - mõõt, mis näitab, kui kiiresti ja efektiivselt on võimalik tõrke järel konfiguratsioonielemendi või IT teenuse töövõime taastada. Hooldatavust mõõdetakse ja raporteeritakse tihti näitajaga MTRS (Mean Time toRestore Service). Hooldatavust kasutatakse ka tarkvara või IT teenuse arenduse kontekstis, et iseloomustada selle omadust olla kergesti muudetav või parandatav. 7.3.2 1. Mis on intsidendi toimumisaeg? Intsidendi toimumisaeg (Incident Occurrence) on aeg kui kasutajal ilmneb probleem. 2. Mis on tuvastamine? Tuvastamine (Detection) - aeg, mil IT osakonda informeeritakse intsidendist. 3. Mis on diagnoos? Diagnoos (Diagnosis) - intsidendi põhjuse tuvastamise aeg. 4. Mis on remont? Remont (Repairing) - aeg kui võetakse tarvitusele vastumeetmed probleemi lahendamiseks. 5. Mis on taastumine?
kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksamaa lennukeid hävis. · 8.Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harboris olevat mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda. · 11. 1942
Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. VIII laulupidu XXV laulupidu Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee
..“ Kuupäevane Abhaasia sõda 1998 Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide vahel. Abhaasia võimud kontrollisid osa Gali rajoonist. 1998. a kevadel situatsioon muutus teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Sõlmiti rahukokkuleppe. Gruusia sõda 2008 Toimumisaeg: 7.-15. august 2008. Toimumiskoht: Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Gruusia Tulemus: Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võit. Pärast Abhaasia-Gruusia sõda 2008 25. augustil hääletas vene Riigiduum üksmeelselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise poolt. Abhaasid ei soovi jätkuvalt Gruusiaga uuesti liituda. 2009. a märts- leping Venemaa ja Abhaasia vahel. Sochi Olümpiamängude heaks intensiivistas Venemaa oma
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatu...
c y m & f e Sündmuste varaseimad a ja hiliseimad toimumisajad Tabel 1 t Sündmus u Varaseim Hiliseim Ajareserv (Si) r toimumisaeg v toimumisaeg Ri Ti h Ti v ( Ti ) h e ( Ti ) = 1 0 65-65=0 0
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal)
Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht: tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne,
13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K. Litzmann Eesti kindralkomissaar. 6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene juht Sotsialistliku riigi rajaja, Leninismi rajaja 1921 tabas teda raske haigus https://www.thetimes.co.uk/article/lenin-t Bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse he-dictator-an-intimate-portrait-by-victor -sebestyen-wj8xznjwx Hõlmab bolsevike võimu kehtestamist kogu Venemaal Sai alguse Nõukogude Venemaa, seejärel Nõukogude Liit Kodusõda Toimumisaeg 1917-1923 Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parte i juhtimisel `'Punaste'' ja `'valgete'' vaheline relvakonflikt Algas peale bolsevike teostatud riigipööret https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kodus%C3%B5da Bolsevike ehk `'punaste'' võit #/media/File:CWRArticleImage.jpg Nõukogude Liidu loomine Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine Stalini elulugu
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova
*uute kolooniate haaramine *purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari: *tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia: *kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest Prantsusmaa: *vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas *Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa: *soov purustada Türgi *purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa: *takistada kolooniavalguste ümberjagamist ja Saksamaa muutmist maailmavõimuks. 5.l Maailmasõja põhjused, ajend, toimumisaeg ja sõdivate poolte taotlused, tähtsamad sündmused(lünktekst) *Suurbritannia *teisel pool Saksamaa *Balkani poolsaarel põrkusid Venemaa ja Austria-Ungari *Franz Ferdinand, Sarajevos *Schlieffeni plaaniks *Suurbritannia kuulutas sõja Prantsusmaale *mürkgaase *Allveesõja *Prantsusmaa *Austria-Ungari *Verduni lahing ja Somme-i lahing *tanke *Serbia vastu *Saksamaa kuulub Venemaale *Jüüti merelahing *Suurbritannia ja Saksamaa vahel *Novembri revolutsioon *Compiegne vaherahule 6
Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade
Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 1920. aastani. Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku
liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja (komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees). Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg, osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon
MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid
Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. 1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata siiski korraldati, jäi toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. (Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.) Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo
Koostöö klassikaaslastega sujus probleemideta, saime alati üksteise peale loota ja vajadusel abi. Kolmekesi oli tunduvalt lihtsam tundi planeerida ja läbi viia, kõik panustasid võrdselt nii ettevalmistamise kui läbiviimise käigus. Olen tänulik ………., .......ja ……. toreda koostöö eest. 6 2. Lisa 1 2.1. Tunni konspekt Kool: Tartu Kivilinna Kool Klass: 2.d Tunni toimumisaeg: 4. detsember kell 8.55-9.40 Tund: kehaline kasvatus Tunni teema: liikumismängud Tunni eesmärgid: 1) Oskame ja julgeme õpilasi korrale kutsuda; 2) Parandame endi tiimitöö oskusi; 3) Õpilane oskab vastavalt reeglitele tegutseda; 4) Õpilane saab hakkama tiimitööga. Tunni tegevused: ● Tutvustus – 1 min; ● Soojendus – 5 min; ● Mäng: must ja valge – 10 min; ● Kaheks loendamine;
pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises, mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944. 5. Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower – Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht 6. Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Vaba
rahvusvaheline konflikt, kus põimusid suurriikide huvid. Selgita termin ,,imperialistlik sõda" sõda, millega saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas Nimeta imperialistlikke sõdu, mis toimusid enne I maailmasõda Miks võib Esimest maailmasõda nimetada imperialistlikuks sõjaks? kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks olid suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused 3. Nimeta kaks läänerinde olulisemat lahingut, nende toimumisaeg, osapooled ja lühikirjeldus Lahing: Marne'i lahing Somme'i lahing Aeg: 1914 Juuli- nov 1916 Osapoole Prantsusmaa - saksamaa Inglismaa prantsusmaa - saksamaa d: Kirjeldus: Prantslased tõrjusid Esmakordselt kasutati lennukeid ja tanke. Inglismaa ja prantsusmaa sakslased pariisist pealetung saksamaale. Saksa rinnet läbi murda ei suudetud 1,3 milj eemale. ohvrit. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
