Endomeetriumi Emaka sidekude nääre Embrüonaalse arengu 15. päev Looteväline mesoderm Koorioni epiteel Koorioni hatud Koorion Rebupõis Amnion Lakuunid Koorioni hatud Amnioni jalake Animatsioon Süntsüütsiotrofoblast Tsütotrofoblast Koorioni sidekude Amnioni jalake Amnioni sein Mitoos Ektoderm Amnioni (lootekilp) Mesoderm õõs Entoderm Rebupõis tulevane kardiogeenne ala embrüonaalne
2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni. 7. Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse
LIHASDÜSTROOFIAD Lihasdüstroofiad: · ... on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust · Tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud · Võivad tekkida mistahes eas ning esineda kõigil rassidel 2 Lihasdüstroofiad: · Võivad esineda mistahes lihastes · Lihasdüstroofiad jagunevad eri tüüpideks, iga vormi puhul on haaratud teatud lihased · Erinevad lihasdüstroofia tüübid on erineva kulu ja progresseerumisega 3 Lihasdüstroofia kahtlustamiseks alust andvad sümptomid: · Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste n...
11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju
isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote maosooletrakti kaudu. Looteveel on palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks, hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote umber, kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest, väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele, osaleb loote ainevahetuses. Ümber loote moodustavad veemolekulid justkui kaitsva strukturuuritud vee kihi. Jääb mulje, justkui vesi püüaks
Nii võivad sigida näiteks mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. 1. kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis e keha sees. Rakkude tuumad ühinevad, tekib sügoot e viljastatud munarakk. 2. kehaväline viljastumine- seemnerakk ja munarakk saavad kokku väljas pool emaorganismi. (kalad; kahepaiksed). Loote osad · Allantois · Platsenta · Nabanöör · Loode · Amnioni vedelik · Emaka limaskest · Koorion · Koorioni hatud Loote areng Lootel hakkab süda tööle 21. või 22. päeval. Loode hakkab liigutama käsi jalgu 12. nädalal. 32. nädalal sündimisel võib jääda elama. 40. nädal on normaalne sünnitusaeg. Biogeneetiline reegel: embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sünnitus Sünnitus on lapse väljutamine emakast. Sünnitus algab tuhudega, sö. Emaka seinte
kollakeha. Östrogeen - suurendab emaka verevarustust, valmistab ette piimanääret Platsentaarne laktogeen - valmistab ette piimanääret Mära platsenta toodab koorioni gonadotropiini (eCG) – aitab säilitada primaarset kollakeha ja moodustada lisakollakehi; teistel loomaliikidel kutsub esile follikulaarkasvu (FSH sarnane toime) 47. Platsenta kui endokriinorgan Lootekestade areng. Trofoblast annab aluse amnionile ja koorionile. Amnion ümbritseb embrüot ja moodustab amnioni õõne (täidetud vedelikuga), milles areneb embrüo. See pakub embrüole ujuvust ja mehhaanilist kaitset. Koorion ümbritseb amnioni ja embrüot. Rebukotil pole toitvat funktsiooni, kuid osaleb esimeste vererakkude ja primoridaalsete sugurakkude tekkel. Allantois moodustatakse rebukoti osast ja on väljutatavate ainete reservuaariks, järk-järgult fuseerub koorioniga – moodustub allantokoorion. Platsenta toodab ka tiinuse säilitamiseks ja sünnituse alustamiseks vajalikke hormoone
c) Aktiveeritakse kaasasündinud immuunsüsteem 13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. Lõigustumise lõpuks on moodustunud välimine trofoblast ja sisemine embrüoblast (sisemine rakumass). Embrüoblastist eraldub ühekihiline hüpoblast õõnsuse poolel. Peale hüpoblasti eraldumist jääb sisemisest rakumassist alles epiblast, selle sisse moodustub amnioniõõs. Hüpoblasti rakkudest saadakse ekstraembüonaalne endoderm, mis moodustab rebukoti. Amnioni ektoderm liitub ekstraembrüonaalse mesodermiga ja annab imetaja esimese lootekesta – amnioni. Pärast amnioni ektodermi eraldumist epiblastist jääb vastu hüpoblasti embrüoepiblast, millest arenevad embrüo ektoderm ja ürgjutt. Ürgjutist arenevad embrüo endoderm ja mesoderm, millest arenavad omakorda embüo mesoderm ja ekstraembrüonaalne mesoderm. Embrüo epiblast ja temaga kokkupuutuv hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...
Perekonnas varem neuraaltoru anomaaliaga laps (anentsefaaliga, ajusong jne.) Keegi perekonnast põeb rasket retsessiivset haigust (hemofiilia, fra(X) jne) Ultrahelidiagnostikas leitud loote anomaalia (väike loode, väike platsenta) Eestis meditsiinigeneetiline konsultatsiooni kabinet 1969 1990 Eesti Meditsiinigeneetika Keskus Enamasti ultraheliuuringud Loote ja vere rakkude uuringud Loote rakkude saamine: Amniotsenees looterakke saadakse amnioni vedelikust. Eraldatud rakke kultiveeritakse 2- 3 nädalat uuringuks vajalik hulk mitootilisi rakke Koorionbiopsia proov hatulisest koorionist e. trofoblastist . Proovi saab rutem analüüsida
sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud Ühemunakaksikud pärinevad ühest embrüost, lootekestade järgi saab öelda, millal embrüo on kahestunud Kolmandikul on kaks koorioni ja kaks amnion-> koorion moodustub 5.päevaks ehk lahknemine peab enne toimuma Ülejäänutel on 1 koorion ja 2 amnioni -> lahknemine 5. ja 9. päeva vahel Väga vähesed arenevad ühes amnionis ehk 1 amnion ja 1 koorion lahknemine pärast 9.päeva (võivad kokku kasvada ja tekkida siiami kaksikud) 51. Implantatsioon Endometrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ekstratsellulaarsesse maatriksisse (suhkrud, kollageen, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka
a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni 7) Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse Veebilanss: Tulem: joogid, toit, ainevahetuslik vesi
kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne. 6) Ämbliksõrmsus- sõrmeliigesed on erakordselt liikuvad REK: Histo- ja organogeneesi ning rakkude eristumise kohta REK küsimusi pole LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte
kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb meeleelundite töös, vees lahustunult tajume maitset, lõhna (kui nina limaskest on kuiv, ei tunne eriti lõhna), tänu vesilahustele tajume asukohta (poolringkanalites on vedelik), kuulmine teos konverteeritakse helivõnked veevõngeteks. Vee mõju ringeelundkonnale
6. platsentas toodetakse hormoone: östrogeene, progesterooni, kooriongonadotropiini, platsentaarset laktogeeni, türeotropiini. Lootevesi Lootevesi e. amnionivedelik täidab amnioniõõne. Raseduse lõpul on seda 800- 1000ml. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote mao-sooletrakti kaudu. Lootevee ülesanded: 1. loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks 2. hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote ümber 3. kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest 4. väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele 5. osaleb loote ainevahetuses. Lootevett saab kasutada uuringuteks: lootevee uuringute alusel saab täpustada loote seisundit, küpsust, lootevett kasutatakse ka loote geneetiliste uuringute tegemiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
