Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga.
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk.
Genoomis eristatakse 3 tüüpi geene: 1) Replikatsioonigeenid - nad kindlustavad viiruse genoomi paljundamise ehk replikatsiooni. 2) Regulaatorgeenid - mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist. 3) Struktuurgeenid - kindlustavad viirusosakeste moodustumise. Struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tugeva kapslina, mida nimetatakse apsiidiks. Kapsiid on jäik, kindla ehitusega struktuur. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. Viirusosakese ümbris pärineb alati peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Ümbrise koostisesse lülitab viirus ka osa oma struktuurvalkudest. 1) Kapsiid ja ümbris kaitsevad viiruse genoomi väliskeskkonna mõjude eest (viiruse ja apsiidi ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku
6. Viiruse omadused (miks elusa ja eluta looduse piiril?) Elus organismid Eluta objektid Ehituses on valgud ja pärilikkus aine Puudub ainevahetus Paljunevad peremeesraku abiga Ei paljune ilma peremeherakuta Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus?
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku
DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine). 10. Milles seisnevad taimeviiruste iseärasused? Taimeviiruste ehituses puuduvad kapsiidivalgud, mis suudavad rakukesta lagundada. Seetõttu sisenevad viirused taimerakkudesse üldjuhul vigastuste kaudu. 11
piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA · Seal peal valkkate kapsiid · Seal peal superkapsiid, mis moodustub surmatud peremeesraku kapsiidist.
pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
Peremeesrakk võib kas surra või mitte. Küsimused: 1. Millisesse organismide riiki kuuluvad viiruse osakesed. 2. Võrdle ennast ja viiruse osakest. Too välja sarnasused. 3. Milline on viiruse osakese minimaalne geenide arv? Põhjenda. 4. Millest viiruse osakesed toituvad? Vastused: 1. Viiruse osakesed kuuluvad bakterite riiki. 0p 2. Viirus võib nii muutuda kui ka areneda ja sedasi võib ka inimene. 1p 3. Väiksematel viirustel on kolm geeni aga suurematel viirustel on enam kui paarsada geeni. Väiksemad viirused võivad koosneda umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (bakteriviirused), suurimad aga kuni kolmesaja tuhandest nukleotiidist (rõugeviirus). Geeni keskmiseks suuruseks võib arvestada 1000 nukleotiidi. 1p 4. Viiruse osakesed ei saa millestki toituda, sest Viirusel ei ole rakulist ehitust. 1p 3 punkti hinne 3 Jaan Sild Konspekt BAKTERID 1. Millisesse elusorganismide riiki kuuluvad bakterid? 2. Bakteri ehitus
· tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · nad pole võimelised iseseisvalt paljunema Seetõttu ei loeta neid elus organismideks. Mõõtmetelt on viirus väiksem kui kõik senituntud organismid. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest.
2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid.
Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste elutsükkel: 1. viirusosake vabaneb katetest ja siseneb rakku 2. viiruse genoom läheb raku sisemusse. 3. Viiruse genoomi ja viirusvalkude paljunemine. 4. Uute viirusosakeste moodustumine ja lahkumine rakust. 4. Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab? Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakeste oosseisu genoom üheahelaline teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist.. 5. Millised on viirusvalkude peamised ülesanded? Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis
5. Viiruste sarnasus elusorganismidega ja erinevus elusorganismidest. Sarnasus elusorganismidega: pärilikkusaine ja valkude olemasolu, võime muutuda, võime pika aja jooksul areneda. Erinevus elusorganismidest: pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliväikesed mõõtmed. 6. Viiruste ehitus. Joonis. 7. Bakterite ja viiruste erinevused. viirused on eluta ja elus organismid, bakterid on elus organismid; viirustel puudub paljunemisvõime; viirusel puudub ainevahetus. 8. Too 2 erinevust viiruste ja bakterite vahel. Lähtu-toitumine, paljunemine, ainevahetus, rakuline ehitus vms märksõnast. Viirustel puudub ainevahetus. Bakterid paljunevad iseseisvalt, kuid viirustel puudub paljunemisvõime. 9. Spoori mõiste ja tähtsus. tähtsus: bakter moodustab spoori ebasoodsates keskkonna tingimustes. Mõiste: eriline paksu kestaga rakk. 10. Mügarbakterite tähtsus looduses.
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine) · Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kasulik kahel
Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomides olema kolme tüüpi geene:*replikatsioonigeenid *regulaatorgeenid *struktuurgeenid. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda nim kapsiidiks- jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. Koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Mõndele viirustel on kapsiid kateud ümbrisega. *Paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim raku nakatamiseks. *Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. I- peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. II-rakusisese paljunemise
ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit)
Autosoomid on kõik kromosoomid peale sugukromosoomide. · kromosoom üks DNA molekul, mis on seotud valkudega. Ta säilitab ja kannab edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta · muutlikkus organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus iseloomustab kõiki organisme, sageli on see oluline ellujäämisel ja järglaste andmisel. Eristatakse pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust · geen DNA (desoksüribonukleiinhappe) lõik, (viirustel ka RNA (ribonukleiinhappe) lõik); pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad vanematelt järglastele. Inimesel on umbes 35 000 erisugust geeni · alleel üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist, mis määrab tunnuse erinevuse · genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. inimesel 24st kromosoomist koosnev (22 autosoomi + sugukromosoomid X ja Y)
(hulkuvad geenid). Viroloogia on bioloogia haru, mis uurib viiruseid. Keskkonnas on viirus ümbritsetud tugeva kestaga ja moodustab viirusosakesi. Olekult on inaktiivne ehk ei talitle. Viirusosakese ehitus Genoom Kapsiid Ümbris Moodustub kas DNA või Genoomi ümbritsev tugev Ei esine kõigil viirustel. RNA molekulist. Genoom valguline kaitse. Ümbritseb Ümbris moodustub kapsiidi koosneb vähemalt 3 geenist, genoomi väliskeskkonnas, peale juhul, kui viirusosake, mille koostises on u 3000 tagab viiruse püsiva kuju. väljudes peremeesrakust, nukleotiidi. Kindlasti peavad Sisaldab valke, mida haarab kaasa tüki olema struktuurigeen (info nimetatakse peremeesraku membraanist.
Funktsionaalne toit positiivse mõjuga toit (tugevdab immuunsüsteemi, ennetab haigestumist, parandab veresoonkonna, seedeelundkonna talitlust) Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil Mahepõllundus looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus,
üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3)
1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2.Suured ja vigased rakud on vaja asendada uutega . Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1
Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud. Need ensüümid taluvad kuni 90°, sest bakterid on pärit kuumaveeallikatest. Kuna ensüümid on valgud, põhjustavad nad ka allergilisi reaktsioone. Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt rakku siseneda ja sinna oma genoom üle kanda. Viirusvektor on viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem. Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda
Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed? Viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Selgita geeniteraapia põhimõtet Vahetada ära defektiga geen ning taastada geneetilise veaga kehaosa toimimine: 1. haigelt võetakse keharakke, milles sisaldub ,,vigane" geen 2. normaalne geen viiakse viiruse genoomi 3
hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust. Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda. Viiruse ehitus Kujult sarnanevad viirused kristallide, kerade või pulkadega. Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma. Viirus koosneb valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkuseainest. Viiruse ehitus. Viiruste tüübid. Viirus kui parasiit Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda. Seetõttu kasutab viirus paljunemiseks teiste organismide rakke (peremeesrakud). Viirus on rakusisene parasiit. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Mida teevad viirused inimeses?
sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega. Bakteriofaagiks nimetatakse viirust, mille peremeesrakuks on bakter. Väljaspool peremeesrakke puuduvad viirustel elu tunnused, kuid nad sisaldavad DNA või RNA molekulides pärilikku infot. Viiruseosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga (bakteriofaag jaguneb päiseks, kaeluseks, sabandiks ja kinnitusfibrillideks). Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb väljapoole valkudest ja
Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruses on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli. Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a), silinderja(b) või hulktahuka(c) kujuga. Väikestel viirustel on kolm geeni, suurematel aga isegi üle kahesaja. Eristatakse kolme tüüpi geene: replikatsiooni-(Nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid(Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). Viiruste paljunemine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud).
DNA viirusteks ja kaksikahelaga DNA viirusteks (herpesviirus, papiloomviirus). RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka
pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse · Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees
Teaduslike faktide ja seaduste üldistamise tulemuseks on teooria Bioloogia uurib elusloodust organismi ja liigi tasemel Biosfääri ulatus kõrgusesse on umbes 10 km Elu omadused ehk tunnused Elu organiseerituse keerukus väljendub mitmetasemelisuses ja protsesside regulatsioonis Elu tunnuseks on biomolekulide olemasolu ja reguleeritavatest süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole Elutegevuse käigus kõik organismid vajavad energiat ja sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga Organismid peavad saama väliskeskkonnast toitu, vett ja energiat.
• Puudub ainevahetus • Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne peremeesorganism • Üliväikesed mõõtmed Viiruste ehitus Virus tähendab (kreeka k) – mürk Nad on rakusiseparasiidid • Viroloogia - teadus viirustest • Viirused on erineva kujuga • Viirustel on erinevad peremehed ja vastavalt erinevad nimed – taime-, looma-, seene-, bakteriviirus • Väljaspool peremeesrakku esinevad viirused viirusosakestena (ei ole elusorganismid vaid keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st)
translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- GENOOM- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. LÜÜTILINE- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse
1. viiruste ehitus Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber
Kuidas rakud paljunevad? pärilikkusaine kahekordistub kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime
nad sisaldavad biomolekule (nukleiinhapped, valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer- uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku?
- Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise)
Sest erinevatel rakkudel on erinevad ülesanded. 9. Kes/mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 10. Viiruse ehitus,osade ülesanded. Genoom- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. Lüütiline- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval
4)Surmafaas, kus toit saab täiesti otsa ja arvukus hakkab vähenema 8. Viiruste kasutamine biotehnoloogias??? Geeniteraapia-haiguse ravi siirdamise või muutmise teel. Viirused geeniteraapias: Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, saab muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nim. viirusvektoriteks. Selliseid viiruseid kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. Paljud haigused on põhjustatud elu jooksul omandatud geenidefektidest, mis on tekkinud mutatsioonide tulemusena. Kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. 9. Bakterite kasutamine tööstuses: Bakterites toodetakse ensüüme, mida omakorda kasutatakse tööstuses.
mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne)
mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne)
muudetakse nii, et see osutaks kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ja seejärel käivitaks selle. Õige JMP-käsk kopeeritakse aga viiruse koodi lõppu. Pärast seda, kui viirus on nakatanud veel mõned EXE- või COM-failid, pannakse käima õige programm. Üsna tihti ei sisalda need viirused hävitavat koodi. Ainus asi, mis annab märku viiruse olemasolust, on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine.
ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta ka personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite eest ja takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Arvutiviiruste avastamine Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: · Mõningate programmide töö aeglustumine · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. · Ootamatult ära kustunud failid ja pildid. Arvutiviiruste eemaldamine
valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev paljunemisvõime.
· muteeruvad · puudub rakuline ehitus · ei kasva ega arene 1.E H I T U S: - enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil) Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate (peremeesrakust väljaspool). - korrapärane paigutus annab iseloomuliku kuju Ümbris koosneb valkudest ja lipiididest -kapsiidist väljaspool - mõnedel viirustel - moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab viirusele omaseid valke · Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevad valgu on - kaitseks - aitab peremeesrakule kinnituda - peremeesraku ümbriseid (membraani ja kesta) lagundada Viirused jaotatakse: 1) Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) * DNA ja RNA viirused
Peter J. Russell, iGenetics: Copyright © Pearson Education, Inc., publishing as Benjamin Cummings. JÄTK: Peter J. Russell, iGenetics: Copyright © Pearson Education, Inc., publishing as Benjamin Cummings. Tsirkulaarse kromosoomi replikatsioon E. coli : 1. Kaks repl. Kahvlit moodustavad teeta sarnase struktuur () 2. Moodustuvad positiivsed superspiraalid 3. Topoisomeraasid vabastavad superspiraalid, nii et DNA saab edasi lahkneda Süntees viirustel 1. Katkemine, moodustub 5' ots kui praimer 2. Võib alata ükskõik kuskohast genoomis, võimaldab palju sünteese kiiresti 3. Viiruse kokkupanekul lõigatakse individuaalsed kromosoomid ja pakitakse DNA replikatsioon eukarüootidel Kopeeritakse rakutsükli S faasis Põhilised kontrollpunktid: 1. Raku oma suurus ja sobiv keskkond. 2. Rakk ei lähe mitoosi enne kui kogu genoom replitseerunud 3
B-, C-, D- hepatiitviirus e Maksakahjustused Seksuaalselt, verega maksapõletik Punetised Loote kahjustus Kontakt- ja piisknakkus Leetrid Palavik, nahalööve Kontakt- ja piisknakkus Mumps Kõrvasüljenäärmete põletik Piisknakkus Viirustel esineb kolme tüüpi nakkusi: 1. Ägedad nakkused: 1)kiire paljunemine, esineb lüütiline tsükkel 2)jääkainete kogunemine organismis põhjustab põletikke -> kujuneb organismis haiguslik seisund. 3)toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotüütide süntees -> väheneb rakkude levik. 4)kujuneb eluaegne immuunsus ( n: tuulrõuged ) 2. Peidetud nakkused: 1)viirus püsib latsentana rakkudes- lüsogeenne tsükkel. 2)organismis viiruse kiire paljunemine.
Aktiivne viirus on viirus, mis olles aktiivselt mälus ei nakata ainult parajasti käivitatavaid faile, vaid ka neid, mis on lihtsalt avatud. Sellise viiruse resultaadiks on see, et pärast mõne käivitusfailide kontrollprogrammi käivitamist on enamus käivitusfaile korraga nakatunud. Terminit "väheaktiivne viirus" kasutatakse põhiliselt viiruste kohta, mis olles aktiivselt mälus nakatab ainult neid faile, mida kas modifitseeritakse või parasjagu luuakse. Viirustel loojad kasutavad päev-päevalt arenenumat metoodikat - tänase seisuga levib uus viirus üle maailma vaid 15 minutiga. Edetabelit enamlevinud viirustest, seisuga veebruar 2008, näete leheküljel 11 Lisa 1. 1.3.2.Tegevus Viirus levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (mitte ilmtingimata täiesti identse originaali) ja rakendama neid erinevatesse arvutisüsteemidesse, võrkudesse jne. objektidesse/ressurssidesse
annaabi.ee 
