Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja toituvad,läänem kuni9 41cm silmud,koevad jões. SOOMUSTE JÄRGI VANUSE JA AASTA HINNANG 1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht
kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi. www.sunsite.ee ajakiri.kalastaja.ee Elupaik: Jõesilm on tüüpiline siirdekala, kes suurema osa oma elust veedab meres, ent
Suuava ümbritseva imiklehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, mida on umbes 110 (joonis 1), suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad, mis on ilma laugudeta. Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme läheduses veel omapärane elund kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei ole ühinenud. (Jones, 2007) Joonis 1. Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003). 3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE Silmu vastsed erinevad niivõrd täiskasvanud isendist, et kuni XIX. sajandi keskpaigani peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes)
....................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Sugukond silmlased (Petromyzonidae) kuuluvad taksonoomia alusel järgnevatesse rühmadesse: Hõimkond: Keelikloomad (Chordata); Klass: Sõõrsuud (Cyclostomata); Selts: Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise
.....................11 8.Õlis............................................................................................ 11 8.1Sprotid õlis (easy open) 100 g.............................................11 8.2Balti sardiinid õlis (easy open) 100 g...................................11 8.3Lisaks...................................................................................12 9.Marinaadis.................................................................................12 9.1Narva silmud........................................................................12 9.2Praetud Räimed koduses marinaadis...................................12 9.3Lisaks...................................................................................12 10.Preservid.................................................................................13 10.1 Ansoovis õlis (kilufileest) 125 g.........................................13
Pakend kaal on 240g Säilitamine 0..+6°C Toote liik on soolakala. 2.2.2 Viru Rand Vürtsikilud Vürtsikilud 420g Koostis: Kilud, sool (max. 8%), suhkur, maitseained, säilitusaine E211. Säilivusaeg 2 kuud Säilitamine +6..-2°C 2.3 Mis kala 2.3.1 Silmud Narva Silmud 860g Koostis: Praetud silmud, vesi, suhkur, sool (maks.2,5%), sinepipasta, zelatiin, happesuse regulaatorid: E260, E330, maitseained, säilitusaine E211 Säilivusaeg: 7 KUUD Säilitamine: 0˚...+6˚ 2.3.2 Kilud Vici Tallinna Vürtsikilud 250g Hoiustamine: -8˚...+4˚
BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse
Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loeme ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. 5 On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga. Ka silmud, kes tõelistest kaladest on evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevaid tüüpe: · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused;
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pe...
V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk;
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on
PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona
Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe Marineeritud Räim Heeringas
Lapsuliblikas Lapsuliblikas Põualibliklased Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Pääsusaba Pääsusaba Ratsuliblikas Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Põdrakärbes Lipoptena Raudkärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad SELGROOGSED Sõõrsuud Jõesilm Jõesilm Silmlased Silmud Selgroogsed Loomad Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia
Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg) Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et
· pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida: · heeringas erinevates marinaadides ja kastmetes (peedi-majoneesi, kurgi-majoneesi, küüslaugu-majoneesi, majoneesi-tilli, sinepi ja tomati ning mahedas marinaadis) · külmsuitsuheeringa filee õlis · hakitud (luudeta) heik, lõhe, heeringas · lõhefilee kallerdises Pooltoodete tootevalikus võib leida:
Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus Suu asemel on sõõrsuudel suulehter, mille serval ja keelel asuvad arvukad sarvhambad. Nende abiga raspeldavad nad lihatükke nii elusatelt kui ja surnutelt. Enamikul juhtudel imevad nad end elusa ohvri külge ja toituvad selle kehast. Läänemeres elab kuni 40cm pikkune jõesilm, kes tuleb kudema merre suubuvatesse jõgedesse, peamiselt Pärnu ja Narva jõkke. Päras kudemist silmud enamasti surevad. (Sõõrsuud; Kõhrkalad ja sõõrsuud) (Pilt1, sõõrsuud) 4 Kõhrkalad Kõhrkalad (Chondrichthyes) kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on luukaladega võrreldes algelisema ehitusega. Kõhrkalu iseloomustab kõhreline skelett, tõeliste soomuste ja ujupõie puudumine, küljeveenide, arteriooskuhiku, paariliste uimede ja keeritskurru esinemine
35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke püütud silmu ka tõkkesilmadesse asetatud vitsmõrdadega. Kasutusel on olnud veelgi lihtsamaid püügivõtteid. Tundes silmude omapärast eluviisi ja harjumusi, lasti talvel läbi jääaugu jõepõhja kasevitsakimp. Silmud kogunesid oksaharude vahele ning imesid end okste külge. Nii sai neid koos vitsakimpudega jääle tõsta. Narva jõe kalurid peavad silmuliha angerjalihast maitsvamaks. 7. Seisevnoodad ehk kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega.Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsi tinti. Põhimõttelisi erinevusi
vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud,
Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind
vees elavad selgroogsed, vastandina maismaal tekkinud neljajalgseile. Sobib siiski praktilises töös. Selgroogsete klasse, ja ühtlasi kalu traditsioonilises, eluvormi mõttes (siis klass Pisces) jagatakse kaheks suureks rühmaks: lõuatud ehk sõõrsuud (Agnatha, Cyclostomata) ja lõugsuused (Gnathostomata). Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. 83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e. sõõrsuud ja lõugsuused. Lõuatud on silmud- Luudeta, soomusteta, usja kehaga. Suu iminapana
veest. Selgroogsed: Närvitoru eesotsas peaaju, mida ümbritseb kõhrest või luust kolju. Seljakeelik on eri klassides kas hästi säilinud, või erineval määral asendunud närvitoru ümbritseva selgrooga. Samuti on eri määral taandunud elundite metameeria. 82. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; sellega seoses mono- ja parafüleetiliste taksonite probleem (kahepaiksed 55. slaid), Klass silmud (Cephalaspidomorpha) Klass pihklased (Myxini) Klass kõhrkalad (Chondrichthyes) Klass luukalad (Osteichthyes) Klass kahepaiksed (Amphibia) Klass roomajad (Reptilia) Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83
(Pterygota) kahetiivalised (Diptera), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamselts sääselised alamklass tiibputukad (Pterygota) kiletiivalised putukad (Insecta) lülijalgsed (Arthropoda), (Hymneoptera) alamhõimkond kuuejalgsed (Hexapoda) silmulised, silmud sõõrsuud (Cyclostomata) keelikloomad (Petromyzontiformes) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) lõhelised (Salmoniformes) luukalad (Osteichthyes) keelikloomad (Chordata),
meretupp 16.2. Alamhmk. süstikalad (Cephalochordata) Kalajad mereloomad. N: süstikkala 16.3. Alamhmk. koljused (Craniata) Seljakeelik/selgroog. Tsefalisatsioon. Kõrgem NS. Kolju. Suletud vereringe. 16.3.1. Klass pihklased Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised N: limapihklane 16.3.2. Klass silmud Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid
· savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida: · heeringas erinevates marinaadides ja kastmetes (peedi-majoneesi, kurgi- majoneesi, küüslaugu-majoneesi, majoneesi-tilli, sinepi ja tomati ning mahedas marinaadis) · külmsuitsuheeringa filee õlis · hakitud (luudeta) heik, lõhe, heeringas · lõhefilee kallerdises Pooltoodete tootevalikus võib leida: · forelli filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja,
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima...............................................................................................
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
väliskest – mantel ehk tuunik N tavaline meritupp Alamhõimkond: SÜSTIKKALAD Kalajad mereloomad. N: süstikkala Alamhõimkond: KOLJUSED seljakeelik/selgroog, tsefalisatsioon, kõrgem NS, kolju, suletud vereringe KLASS PIHKLASED n limapihklane Sõlme moodustamise eesmärgid: keha limast puhastamiseks, vabanemiseks, toidu tõmbamiseks Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised KLASS SILMUD Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid
Pärast kudemist jääb pesa valvama. 8. JÕESILM ei ole kala vaid kuulub sõõrsuuste hulka. Ussilaadse kujuga, pea külgedel paiknevad lõpusavad. Elab meres, toitub põhjaloomakestest aga ka teistest kaladest. Imeb ennast imilehtrina talitleva suu abil surnud või elusate kalade külge ja kaabib neilt sarvhammastega kudesid. Koeb jões aprillist kui juuni esimese pooleni. Marjaterad koetakse emase poolt valmistatud lohukestesse, pärast kudemist silmud surevad. Munadest koorunud vastsed- liivasonglased, erinevad tunduvalt täiskasvanutest, elavad jõe põhjamudas kuni 6 aastat ja siis mere vist. 9. MERISUTT on jõesilmust suurem, kuni 1 m pikk. Esineb peale Põhjalahe kogu Läänemere ulatuses. Andmed tema kohta on puudulikud. Pärast kudemist ei hukku, pöördub mere tagasi. Merisutt on parasiitkala, kes klammerdub suuremate kalade külge, et imeda nende verd ja pehmeid kudesid. 10
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
naise vastas, kelle juuksed ei ole kaetud, enne palvust ei tohi süüa jne täpsed reeglid) · Kindlad reeglis mis dikteerivad mida tohib süüa ja mida mitte. Toit jaguneb kaheks 1) keelatud - Roomajaid, putukaid ei tohi. 2) lubatud (Kosher) loomadest tohib süüa aind selliseid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestunud (siga, jänes, kaamel ei tohi). Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused (angerjas, silmud, krabid, vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk, küünised (kajakad ei tohi). 3) Neutraalsed toidud kanamuna, leib (noaga millega lõigatakse leiba, ei tohi lõigata liha) Kindel tapmis viis ja loomi tohib tappa ainult eri väljaõppe saanud inimene (kindlasti judaist) ja et kaasneks võimalikult vähe verd. Veri tuleb lihast eemaldada. Ei tohi süüa koos liha ja piima
respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi tagasi. Erandid: silmud, tuurad. Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad puhkeolekus 18-43%, inimesel nt 2%). Vesi ja veri liiguvad vastassuunas- nii saab hapnikku rohkem kätte. Inimene teeb 20% uriini, aga hüljes 40 promillist, sestap saabki ta merevett juua. Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised.
Neid q. nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes r. näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on s. koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. t. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga. Ka silmud, kes tõelistest kaladest on u. evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. v. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid w. paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid x. luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. y. Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA
Leiukohtade kaitse, sobivate elupaikadega kaitsealad, kogumiskeeld. LOOMAD II SELGROOGSED 65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike. Sõõrsuud - maduja kehaehitusega poolaprasiitsed või parasiitsed veeloomad; meenutavad kalu, kuid neil puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid. Kalade ,,moodsaim" rühm, isolatsiooni tingimustes toimub suhteliselt kiire liigiteke (nt kiriahvenad Aafrika järvedes). Eestis on kaladest looduskaitse all säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. Teistele kaladele rakendatakse kudemisaja, alammõõdu ja püütava koguse piiranguid.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Sapatinho, Tau-Tau, Ciranda, Zé que Fumas, Regadinho, O Pedreiro ja O Ti Tirititi. Toit Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, sealhulgas eri liiki liha, mereannid, värske kala, kuivatatud ja soolatud tursk (bacalhau). Samuti populaarne on värsked sardiinid (eriti kui grillitud nagu sardinhas assadas), kaheksajalg, kalmaar, seepia, krabid, krevetid, homaar, Langustid ja paljud teised koorikloomad, näiteks barnacles ja hanesid barnacles, merluus, harilik (stauriid) silmud, meriahven. Caldeirada on hautis, mis koosneb erinevate kalade ja karpide kartuli, tomati ja sibulaga. 142 Muusika Portugali muusikalised traditsioonid on mitmekesised ja dünaamilised, need peegeldavad mitmekesiste ajalooliste, kultuuriliste ja poliitiliste protsesside mõjutusi Euroopa-väliste kultuuridega nii Põhja-ja Sahara-taguse Aafrika ja Brasiilia.
" 264 Aktiivne kaasamine NoustamisosKuste arendamine Juhendaja otsene panus ,,Iseenda nägemine intervjuu harjutuses videolindilt avas mu silmud. Uskumatu, kui tihti ma oma märkmeid vaatasin, kui minult midagi küsiti." Nõustamiskoolitustel kasutatakse juhendamise (supervision) raames muuhulgas ,,Niimoodi kokkupanduna paistab see tõesti huvitav. Kõik tundub viitavat videosalvestisi. Praktiseerivatelt nõustajatelt aga ei saa tihti niisugust tagasisidet. kas sotsiaaltööle või õendusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
